Obsah (12)

§ 76§ 100§ 101§ 401§ 402§ 396§ 406§ 4062§ 415§ 113§ 416§ 399

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 07.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-8052 Tsiviilasi Bigbank AS-i hagi T. A. vastu võlgne

) § 8 lg 1 järgi tekivad lepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu pooltele. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule, seadusele

§ 76lg 1, 2 järgi.

Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine

§ 100järgi.

Võlausaldaja saab sellisel juhul nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda, nõuda lepingus kokkulepitud viivist

§ 101lg 1 p 1, 4, 6, § 113 lg 1 3.

lause, § 108 lg 1 järgi. IIIVÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 402

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 27.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX ja hageja andis kostjale laenu 12260 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingule kohaldatakse Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Kostja pidi tasuma igakuiselt osamakseid 328,34 eurot kuus, mis sialdas intressi, laenumakset ja haldustasu. Lepingu kohaselt oli krediidikulukse määr aasta kohta on 23,47%. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega: 1) 25.11.2022 osamakse summas 328,34 eurot; 2) 27.12.2022 osamakse summas 328,34 eurot; 3) 25.01.2023 osamakse summas 328,34 eurot; 4) 27.02.2023 osamakse summas 328,34 eurot. Viidatud asjaolude kohta on hageja esitanud tõenditena lepingu ja selle ültingimused, maksete ja laekumiste arvestuse (dtl 79, 87, 96). Kostja ei ole neid hagi asjaolusid ka vaidlustanud. Seega on pooled 27.10.2021 sõlminud

§ 396

lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingu, kuna kostja sai laenu ja pidi sellelt tasuma intressi. IV

§ 406

.2 lg 2 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. Seega vastas 27.10.21 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr 23,47% on seaduslik, vastab

§ 406² lg 1 ja leping pole tühine.

V

§-s 403.4 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 2 järgi peab krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1– 3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust, lg 3 järgi küsib krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks ning lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja

1. Hageja esitas tõenditena kostja pangakonto väljavõtte (dtl 16), laenutaotluse (dtl 11). Esitatud laenutaotlusest nähtub, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võlakohustusi 4 erineva võlasualdaja ees kokku kuus 884 eurot järgmiselt: kohustus I AS ees igakuise maksega 231,00 eurot; 2) kohustus S AS ees igakuise maksega 17 eurot; 3) kohustus P OÜ ees igakuise maksega 251,00 eurot, kohustuse jääk 3 956,05 eurot; 4) kohustus B AS ees igakuise maksega 403,00 eurot, kohustuse jääk 3 243,90 eurot. Kostja igakuine sissetulek oli töötasu 1055 eurot kuus. Viidatud asjaolud on tõendatud nagu eepool märgitud kostja enda laenutaotlusega, mille hageja on kohtule esitanud (dtl 11). Seega moodustasid eelviidatud võlasualdajate ees olevad kostja kohustused tema sissetulekutsest 83,7%. Hageja on tõendanud, et on esitanud kostjale ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 79). Hageja selgitas istungil, et kostja soovis refinantseerida B ja P krediiti, hageja refinantseeris nende võlausaldajate laenud ja kostjale jäi alles kaks krediidi kohustust I ja S ees, mille kohustused moodustasid kokku 248 eurot kuus. Refinantseerimise käigus maksis hageja välja vastavad summad P ja B ning hagejaga sõlmitud lepingu tagasimakse summa oli igakuiselt 328,34 eurot 60 kuuks; viimane makse pidi olema 20.10.
2. Arvestades asjaolu, et kostja pole ühtegi vastuväidet hagile esitanud, hageja poolt kohtule esitatud laenutaotlust, maksekorraldusi, on tõendatud, et hageja, andes kostjale laenu (makse kostjale, dtl 91), refinantseeris B AS, P OÜ laenusid, kuna tasus B AS-le, P OÜ -le vastavalt 3243,90 eurot ja 3956,05 eurot (dtl 92, 93), millega vähenes kostja kohustuste osakaal kuus. Eeldades hageja väidete õigust ja asjaolu, et kostja pole ühtegi väidet esitanud, asub kohus järeldusele, et pärast nimetatud kohustuste refinantseerimist jäi kostjal igakuiseks krediidikohustuseks 231,00 eurot I AS ees ja 17,00 eurot S AS ees, kokku 248 eurot ning hageja ees laenulepingust (dtl 81, 85) tulenevalt igakuiselt 328,34 eurot. Seega moodustas kostja igakuine kohustuste summa kokku 576,34 eurot. Hageja väidetel oli arvestuslik elatusmiinimum 2021.a. 233,57 ja see nähtub ka Statistikaameti andmetest (kättesaadav veebilehelt). Kostja keskmine sissetulek oli kontoväljavõtte ja laenutaotlusest nähtuvalt 1100 eurot, 1055 eurot kuus, mistõttu jäi talle pärast laenumaksete tasumist vabalt kasutada 478,66 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist on summaga, mis võimaldas katta kostja igapäevased elamiskulud ja majanduslikud vajadused
3. aastal, sealhulgas ülalpeetava ülalpidamise, sj ületas ka 2021.a. arvestusliku elatusmiinimumi Hageja on tõendanud kohtule esitatud laenutaotlusega, kostja pangakonto väljavõttega, päringuga Swedbank AS-le (kostjal ei olnud seal kontot), päringutega avalikesse andmebaasidesse nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, E-krediidiinfo andmebaas, Ametlike Teadaannete portaal ja Rahvastikuregister, et on teinud endast kõik olenava kostja varandusliku olukorra ja krediidivõimekuse kindlakstegemisks (dtl 11, 16, 66). Hageja selgitas istungil, et panga sisereegilite kohaselt pidi kostjale jäämne kätte 45 % raha ja kohustused võisid olla 55 % sissetulekustest. Seega saab järeldada, et kostja muutunud kohustuste summa ja sissetuleku suhe (1055/576,34*100, 54,63%) vastas hageja siseeeskirjale ning võimaldas kostjal kanda ülejäänud sissetuleku arvel elamiseks vajalikke kulusid. Mingeid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hageja poleks kostja krediidivõime kindlakstegemisel oma sisekorra eeskirju täitnud

403.4 lg 1-4 ja KAVS § 49 ja § 50 kohaselt, ei ole. Kohus leiab, et hageja pole kostjaga lepingut sõlmides ja laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud. Hagejal on seega õigus nõuda

§ 76

lg 1, 2, § 396 lg 1, § 401 lg 1, 3, § 402 lg 1 alusel lepingu täitmist kokkulepitud tingimustel. VI

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingust nähtuvalt on viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 19,90% võlgnetavalt summalt aastas.

§ 416

lg 1 ning üldtingimuste p 4.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

§ 399

lg 1 p 1, 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei tasu intressi.

§ 113

.2 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Vastavalt lepingule üldtingimuste p-le 5.3 kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Igakuise haldustasu 2,5 eurot kohustus tuleb kostjal lepingust

§ 76lg 1, 2 järgi (dtl 81).

Nagu kohus tuvastas, ei olnud vaidlust selle üle, et kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega: 1) 25.11.2022 osamakse summas 328,34 eurot; 2) 27.12.2022 osamakse summas 328,34 eurot; 3) 25.01.2023 osamakse summas 328,34 eurot; 4) 27.02.2023 osamakse summas 328,34 eurot. Hageja on esitanud kohtule ka vastava arvestuse, mida pole kostja vaidlustanud (dtl 87). Hageja hoiatas 27.01.2023 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks (dtl 94). Kostja võlga ei tasunud. Hageja ütles 02.03.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles (dtl 95) ning nõudis kostjalt 11426,46 euro tasumist, millest 10652,60 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 733,12 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 20,57 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 10,17 eurot sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu. Nende asjaolude üle ei olnud vaidlust. Seega hoiatas hageja

§ 416

lg 1 järgi 27.01.2023 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid ning hageja pakkus kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks (dtl 94). Kostja pole väitnud, et ta võla oleks ära tasunud. Nii oli hagejal õigus

§ 399

lg 1 p 1, 2, § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 4 ja tingimuste p 4.1.1 järgi leping kostjale 02.03.2023 ülesütlemisavaldusega üles öelda 02.03.2023. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjadega, et on nõudnud kostjalt vähemalt 2 mittetasulise kirjaga ja 2 tasulise (14.12.22 ja 16.91.23, dtl 101, 103) kirjaga enne lepingu ülesütlemist võla tasumist. Seega on võla sissenõudmisega kulud 10 eurot tõendatud (hagi lisad 9-12). Viidatud kulu 10 eurot on kooskõlas

§ 113

.2 lg 1 sätestatuga VII Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Kostja pole vaidlustanud krediidivõlga 10 652,60 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi võlga 733,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlga 20,57 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise võlga kokku 2 590,30 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude võlga 10 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu võlga 10,17 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue krediidi, intressi, haldustasu ja sissenõudmiskulude saamiseks on muutunud sissenõutavaks kooskõlas

§ 399lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, 3, § 402, § 113.2 lg 1, tingimuste p -dega 4.3, 5.3.

Kuna kostja pole eeltmärgitud võlga hagejale tasunud, rikub ta lepingust tulenevat laenu, intressi, kulude, haldustasu maksmise kohustust, olles samal ajal viivituses

§ 100järgi.

Hageja palub lisaks mõista kostjalt viivist 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas alates 22.05.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda viivist protsendina võlalt alates hagi esitamisele järgnevast ajast kuni võla tasumiseni, seega on hageja edaspidinie viivis alates 22.05.2024 protsendina võlalt 19,90% aastas kuni krediidivõla tasumiseni

§ 76lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kohaselt põhjendatud.

Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele

§ 401

lg 1, 3, § 402 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1, 2 § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § § 113 lg 1 3. lause, § 113.2 lg 1, järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista krediidivõlga 10652,60 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi võlga 733,12 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist kokku 2590,30 eurot, alates 22.05.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist tagastamata krediidisummalt 19,90% aastas, võla sissenõudmisega seotud kulude võlga 10 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu võlga 10,17 eurot. Kuna hageja primaarne nõue kuulub rahuldamisele, ei hinda kohus altenratsiivset nõuet ja see jääb rahuldamata (TsMS § 442 lg 8). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, sõltumata sellest, et hageja alternatiivsel alusel esitatud nõue jäi rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on lõiv, mis on tasutud hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku 1680 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtul ei ole uusi andmeid, kuhu kostjale otsus kätte toimetada. Otsus tuleb kostjale kätte toimetada Ametlike teadaannete kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik