Kostja seisukohad
Kostja on seisukohal, et esineb alus käesoleva menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr XXX menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuivõrd hageja nõue on vältimatus seoses tsiviilasjas nr XXX menetletava vaidluse tulemist. Kostja hinnangul on menetluse peatamine õigustatud, arvestades, et kostja on taganud alaealisele lapsele menetluse kestel piisavate minimaalsete elatusvahendite olemasolu, arvestades mh vanemate vaidlust, ning seega tekiks olukord, kus käesoleva asja lahendamisel tuleks kostjal paralleelselt menetletava tsiviilasja jõustumisel elatisevaidluses uuesti kohtusse pöörduda. See omakorda 2 tekitaks aga täiendavad menetluskulusid kummalegi poolele, mida on võimalik ning mõistlik ära hoida. Kostja palub peatada tsiviilasja nr 2-24-13366 menetlus kuni tsiviilasjas nr XXX menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Hageja vaidleb kostja taotlusele vastu. Elatis määratakse vaidlusaluse perioodi tegelike asjaolude põhjal, mitte võimaliku tulevase suhtluskorra alusel. Kostja taotlus põhineb hüpoteetilisel tulevikuolukorral ega arvesta vaidlusalusel perioodil tegelikult toimunud lapse ülalpidamist. Selline lähenemine ei ole kooskõlas TsMS § 356 eesmärgiga ega menetlusökonoomia põhimõttega. Menetluse peatamine kahjustaks lapse huve ning oleks vastuolus
lg 1 eesmärgiga, mille kohaselt peab lapse ülalpidamine olema pidev ja õigeaegne. Lapse igapäevased vajadused ei saa jääda katmata põhjusel, et vanemate vahel on paralleelselt pooleli teine menetlus. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leiab, et menetluse peatamine ei ole põhjendatud põhjusel, et tulevikus võib kostja asuda senisest suuremas ulatuses ülalpidamist andma vahetult. Vastav ei mõjuta kostja kohustuse ulatust käesoleval ajal. Alaealise hageja huvides on ülalpidamisasja lahendamine võimalikult kiiresti. Kohus jätab taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 4.
(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Kohus tuvastab sünni tõendist (dtl 8), et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga. 6. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 7.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 8.
lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 9.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga 3 koos veedetava ajaga. Nähtuvalt esitatud 24.11.2025 kohtumäärusest (dtl 88-92) on tsiviilasjas XXX pooleli vaidlus mh suhtluskorra üle, taotluse suhtluskorra määramiseks menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras jättis kohus rahuldamata. Pooled ei vaidle, et perioodil hagi esitamisest kuni käesoleva ajani ei ole hageja viibinud kostja juures seitse või enam ööpäevi kuus. 10.
lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. 11.
lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 04.09.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 12. Tulenevalt
lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla
Kostja väide, et lapsevanemad leppisid kokku, et kostja hakkab tasuma elatist 160 eurot kuus, ei ole tõendanud. Isegi juhul, kui kokkulepe oleks tõendatud, ei mõjutaks see kostja seadusest tulenevat kohustust hageja ees. Tulenevalt
lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud; kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (3-2-1-78-13, p 13). Hagis on taotletud elatise väljamõistmist üksnes alates hagi esitamisest. 14. Hageja on esitanud konto väljavõtted kostja poolt elatise tasumise kohta perioodil 04.09.202410.12.2025 (dtl 80, 82), millest nähtuvalt ei ole kostja ühelgi kuul tasunud elatist
augustis ja novembris puuduvad maksed sootuks. Kostja omalt poolt tõendeid elatise tasumise kohta ei esitanud.
Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 10.12.
MS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.