← Eesti

4-24-4259/12

4-24-4259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuaril 2025.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-24-4259 Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekre

§ 69lg 1 alusel asendada arest 15 (viieteist) tunni üldkasuliku tööga.

2.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse lõpposa anda allkirja vastu X.F-ile , edastada Politsei- ja Piirivalveametile ja süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 10.01.2025.a. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on 1

(4)4-24-4259 menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav
  1. jaanuaril 2025.a. VÄÄRTEO KIRJELDUS X.F juhtis 07.12.2024.a kell 00:29 Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Järvakandi alevis, Tallinna mnt 41 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi-sisaldus mitte väiksem kui 0,47 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,52 mg/L± 0,05 mg/L. X.F rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, millega pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
  2. X.F selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav ja tunnistab ennast rikkumises süüdi ning avaldab kahetsust. Soovib osaleda grupitöös või koolitusel ja on valmis tegema ka üldkasulikku tööd. Juhtimisõigus on tööalaselt oluline.
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toime pannud. Varasemad karistused ei ole teda pannud edasistest rikkumistest hoiduma ja rahatrahvid on tasumata, seetõttu taotleb kohtuvälise menetleja esindaja aresti kohaldamist ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või ainult aresti kohaldamist põhikaristusena. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED
  4. Kohus, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid ja kuulanud ära menetlusaluse isiku, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on täies mahus tõendamist leidnud.
  5. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati X.F 07.12.2024.a alates kella 00.29 kuni aluse äralangemiseni mootorsõiduki VW Golf Variant xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna liiklusjärelevalve käigus selgus, et on alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmaara või et ta on joobeseisundis. X.F on otsuse omakäeliselt allkirjastanud /tl 1/.
  6. 07.12.2024.a kell 00:50 kuni 00:54 kasutati X.F-i seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-
  7. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,52 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,47 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Veigo Vilbas, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Joobeseisundi tuvastamisele allutati korrakaitse seaduse alusel X.F , kellele selgitati tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta nõustus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, ning andis selle kohta allkirja /tl 2-3/.
  8. X.F-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta päeval kanget alkoholi umbes 0,35 liitrit, siis magas ja sõitis õhtul Järvakanti. Tundis, et ei ole joobes, kuid selgus, et ikkagi on.
  9. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. 2
(4)4-24-4259 Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus teadis menetlusalune isik juba üksnes elukogemusele tuginedes, et tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest võttis ta ette sõidu öisel ajal asulavälisel teel. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja süütegu on toime pandud tahtlikult. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.
  1. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. KARISTUSE MÕISTMINE
  2. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
  3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

  1. Karistusregistri andmetest /tl 6-8/ nähtub, et X.F-il on kaks kehtivat väärteokaristust. LS § 201 lg 1 ja 242 lg 1 järgi on teda karistatud rahatrahviga 05.10.2023.a ja LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi on teda samuti karistatud rahatrahvidega 03.11.2021.a. Rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning ta on jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv, kui tulemuseta jäänud karistusliik, ennast ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada raskemat karistust, s.o aresti, mis mõjutaks teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest.
  2. Arvestades seda, et LS § 224 lg 2 kohane väljahingatava õhu alkoholisisalduse vahemik on 0,25–0,74 milligrammi ja X.F-il tuvastatud väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,47 milligrammi on vahemiku keskpaiga lähedane määr. Karistust kergendavate asjaoludena esinevad kahetsus ja süü tunnistamine. Karistust raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Seega menetlusaluse isiku süü keskmise lähedane ja temale tuleb väärteo eest karistuseks määrata arest samuti sanktsiooni keskmises määras. Kuna X.F Treilamann ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt aresti kandnud ning ta väljendas kohtuistungil nõusolekut üldkasulikku tööd teha võib aresti asendada üldkasuliku tööga.
  3. X.F-i viimane kehtiv karistus on määratud 18.09.2023.a LS §-de 201 lg 1 ja 242 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Nende toimepanemisest on möödunud enam kui aasta ning arvestades karistuseks määratud trahvimäära, ei olnud X.F-i süü suur. X.F-il puudub kehtiv karistus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ta omab küll arhiveeritud karistust LS § 224 lg 2 järgi, kuid selle väärteo pani ta toime enam kui 3,5 aastat tagasi 27.05.2021.a. 3

(4)4-24-4259 14. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles X.F-ilt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristus täidab lisaks süü heastamisele ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse mõistmine on põhjendatud juhul, kui põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Arvestades X.F-i isikut, tema süü suurust ning kahetsust on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad, kui mõista temale põhikaristusena 15 päeva aresti, mis asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et see on piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.h alkoholi piirmäära ületades mootorsõidukit juhtimast. 15. Kohus tunnistab X.F-i süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja mõistab temale karistuseks 15 päeva aresti.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendab kohus mõistetud aresti 15 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus kaks kuud. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.