Obsah (6)

§ 171§ 17§ 9§ 5§ 96§ 7

4-24-3878 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3878 (240324000579) Kohtunik Innokenti Menšikov Ko

) § 9 lg-s 3 sätestatud rikkumise toimepanemise eest

§ 171

lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot Kaebuse esitanud isik H.A , ik XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; töökoht xxx; e-post XXX Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev (määratud korras) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Kesklinna linnaosa, Tallinn) Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordon (asukoht Tiigi tn 9, Narva) Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja menetlusalune isik kaitsja tunnistajad Anton Gontšarov H.A Valeriy Gimaev C.K, A.B RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155–156 maakohus otsustas: 1. Jätta menetlusaluse isiku H.A kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 07.11.2024. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,24,000579 muutmata. 1 2. H.A-le

§ 17

lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 100 eurot tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus 1 4-24-3878 tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 10.02.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
2. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.A-lt riigituludesse menetluskulud, s.o riigi õigusabi tasu 329,40 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber xxx. Selgituseks märkida „menetluskulud, H.A , 4-24-3878“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning etoimiku kaudu alates 03.03.
4. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluskäik
5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni piiripatrulligrupi IV piirivalvur Anton Paju koostas 07.11.2024 kiirmenetluse otsuse 1 väärteoasjas nr 2403,24,000579, millega karistas H.A riigipiiri seaduse § 17 lg 1 alusel rahatrahviga 100 eurot. H.A on karistatud selle eest, et ta 07.11.2024 kell 16.14 Kalda tänaval Narva linna Ida-Viru maakonnas viibis koos A.B-ga Narva jõe 6 kuivsängis, kus viibimine on keelatud. Otsuse kohaselt rikkus H.A

§ 9lg 3 nõudeid.

Väärtegu loeti tõendatuks tunnistaja C.K 07.11.2024 ülekuulamisprotokolliga ja A.B suhtes koostatud kiirmenetluse otsusega 07.11.

1. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani menetlusalune isik nimetatud teo toime tahtlikult.
2. 21.11.2024 esitas H.A Viru Maakohtule kaebuse Ida prefektuuri 07.11.2024 kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei viibinud Narva jõe kuivsängis, jalutas vaid xxx juures, nende aadresside juures ei ole ühtegi keelavat märki (kaebuse lisa 1 Google Maps video). Seda kinnitab, ka asjaolu, et ametnikud lasid alguses isikutel minna, aga seejärel püüdsid kaebuse esitaja kinni juba teises kohas ja allutasid väärteomenetlusele. Kalda 16 kuni Joala 7 on 900 m, Turu tänava kaudu 12 minutit minna (kaebuse lisa 2 kaart). Kaebuse esitaja seisukohal, ta ei ole toime pannud seaduse rikkumist.

§-s 4 on sätestatud riigipiiri kulgemine.

§ 5

lg 1 järgi riigipiir tähistatakse: 1) maismaal alaliste piirimärkidega; 2) piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate 2 4-24-3878 piirimärkidega. Selleks, et kuivsängi saada, tuleb ronida üle aia, mida aga kaebuse esitaja ei teinud. See on kõik nähtav esitatud Google Maps videost. Kaebaja toob ka välja, et ametnikud ei arvestanud asjaoluga, et kaebuse esitaja on õpilane ning reaalne sissetulek tal puudub.

1. 04.12.2024 jättis kohus H.A kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.11.2024 otsusele väärteoasjas nr 2403,24,000579 käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 09.12.2024 rahuldas kohus H.A riigi õigusabi taotluse ja määras temale riigi õigusabi RÕS §-s 8 ettenähtud viisi määratlemata. 20.12.2024 kõrvaldas kaitsja kaebuse puudused ja 15.01.2025 võttis kohus kaebuse menetlusse. Kohtuistung 27.01.2025
2. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et

-ga on paika pandud Narva jõe kuivsängi lõigu pikkus, kuid mitte laiuse. Samas

§ 9

6 sätestab, et politseil on õigus piirata isikute liikumist ja viibimist piirivööndis ja piiriveekogul. Kuivsängis olev aed on rajatud ebaseadusliku piiriületuse vältimiseks ning see aed ei tähenda kuivsängi piire. PPA on seisukohal, et kuivsängi piiri tuleb sisustada lähtudes ajalooliselt väljakujunenud jõekallastest.

1. H.A selgitas, et jalutasid A.B-ga Kalda 16 mahajäetud hoone juures, viibisid seal 10 minutit. Joala tänaval pidasid neid kinni politseitöötajad ja tegid suulise hoiatuse. Pärast Joala 7 hoone juures peeti neid uuesti kinni ja kirjutati välja trahv. Kaebaja arvates algab kuivsängi ala jõesängi rajatud aia taga.
2. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja lähtunud määratluspõhimõttest. Isik peab teadma, mis on lubatud ja mis on keelatud. Käesoleval juhul kuivasängi ala ei olnud kuidagi selles kohas märgistatud. Seaduses on kirjas, et see algab veehoidla tammist ja ulatub kuni raudteesillani, kuid kuivsängi laiust ei ole kuidagi määratletud. Kohtuvälise menetleja tõlgendus, kus ta tõi välja jõesängi definitsiooni, ei ole aluseks isiku karistamiseks. Kohtule ei ole esitatud kindlaid tõendid selle kohta, kus nimelt algab kuivasängi ala. Seega ei ole 6 võimalik tuvastada, kas H.A on rikkunud

§ 9lg 3 või mitte.

Politseilint ei tähenda, et sellest lindist alates algas kuivsängi ala. Samuti need liiklusmärgid, mida H.A ei näinud, on mitmeti mõistetavad. Kaitsja seisukohal on ühe ja sama teo eest toimunud topeltmenetlemine (kuna esialgu hoiatati ja siis tehti trahv), mis on keelatud. Kaitsja taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist, kuna ei ole tuvastatud, et H.A viibis kuivsängi alal. Kohtu seisukoht

1. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et H.A kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata.
2. Kohus on seisukohal, et H.A ütlustega ja tunnistaja A.B ütlustega ning kohtuvälise menetleja kohtuistungil esitatud tõenditega (seiresüsteemi kuvatõmmised ja fotod hoiatusmärgist ning politseilindist) on tõendatud see faktiline asjaolu, et, 07.11.
3. a kell 16.14 viibis H.A Narva jõe kuivsängis.
4. Riigipiiri seaduse § 171 lg 1 on viiteline süüteokoosseis, mis näeb ette vastutuse piirirežiimi rikkumise eest. Menetlusalusele isikule on ette heidetud

§ 96

lg 3 rikkumist.

§ 9

6 sätestab piirangud isikute liikumisele ja viibimisele piirivööndis ja piiriveekogul. Paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt on viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani keelatud.

§ 9

6 lg-st 1 tulenevalt on politseil õigus piirata isikute liikumist ja viibimist piirivööndis ja piiriveekogul.

§ 7

lg 2 sätestab, et riigipiiri 3 4-24-3878 valvamiseks on politseil õigus paigaldada riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavaid, liiklust piiravaid või suunavaid märke, viitasid, tähiseid ja tõkkepuid piiripunkti territooriumile ja piiri vahetusse lähedusse, kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, ning piirile ja piiriveekogu kaldale viivatele teedele ja radadele, kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, kohalike omavalitsuste ning maaomanikega. Siseministri 06.05.2015 määruse nr 28 „Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavate märkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning nende paigaldamise kord“ § 3 lg 2 kohaselt hoiatusmärk „TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” hoiatab piiriveekogul ja selle kaldal piirirežiimi ala lähenemisest. Viidatud määruse § 8 lg 3 kohaselt paigaldatakse hoiatusmärk „TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” piiriveekogu jääle piirirežiimi ala sisemaapoolsesse serva või piiriveekogu kaldale.

1. Käsitletavas väärteoasjas on tõendatud, et H.A viibis Kalda tn 16 mahajäetud hoonekompleksi juures ehk ta viibis piirirežiimi alas, mille tähistamiseks politsei on paigaldanud hoiatusmärgi „TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” Kalda tn 12 juurde liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ posti külge ja alale on paigaldatud ka politseilindid. Kohtuistungil H.A ja tunnistaja A.B andsid ütlusi, et nad nägid politseilinte. A.B selgitas, miks politseilindile vaatamata ta edasi läks, nimelt tema isiklik veendumus on selline, et see on ikkagi Eesti Vabariigi territoorium ja temal on õigus Eesti Vabariigi territooriumil viibida. Tunnistaja veendumusel on Narva jõe kuivsäng neutraalne tsoon, kus võib viibida. Kaebuse esitaja ja tunnistaja arvamuse kohaselt algab kuivsängi ala sängi rajatud piirdeaia taga ja H.A politseilindi tähendust ei tea. Kohus on seisukohal, et H.A väide ei ole usaldusväärne kuna pole usaldusväärne on see, et täiskasvanud isik ei tea politseilindi ja lause „TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” tähendust.
2. Peamine vaidlus väärteoasjas on selles, kas koht/ala, kus menetlusalune isik viibis/liikus on Narva jõe kuivsäng. Kohtuväline menetleja lähtub kuivsängi piiride tõlgendamisel jõesängi definitsioonist ja ajalooliselt väljakujunenud looduskeskkonnast. Menetlusalune isik, kaitsja ja tunnistaja A.B on seisukohal, et kuivsäng algab aiast, mis on Narva jõe orgu rajatud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja seisukoht on põhjendatud ja tugineb kehtivale õigusele. Kuna riigipiiri seadus ega piirirežiimi eeskiri ei täpsusta Narva jõe kuivsängi laiust, siis tuleb lähtuda paigaldatud hoiatusmärkidest ja politseilintidest, mille paigaldamiseks seadus aluse annab (vt otsuse punkt 9).
3. Korrakaitseseaduse § 44 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt korrakaitseorgan on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadavaks piiravaks meetmeks politseilint. Käesolevalt on leidnud tõendamist, et jõesängi viivale juuredepääsuteele ja jõe kallastele oli paigaldatud lint kirjega „STOPP POLITSEI“, mida kaebuse esitaja ka märkas. Tegemist on kõigile ühtselt arusaadava keeluga, mille tõlgendamine ei tohiks vähemalt teoreetilisel tasandil tekitada enamikes kodanikes arusaamatusi.
4. Määratletuspõhimõttest tulenevalt on vajalik süüteokoosseisu tunnuste tõlgendamine viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt RKKKo 19.02.2016 nr 3-1-1-5-16, p 7). Selle nõude kohaselt on keelatud arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas selgelt ette antud karistatavuspiire. Teisisõnu ei tohi karistusõigusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada (1-174 4-24-3878 6580/138 p 12, vt ka RKKKo 20.04.2018 nr 4-17-4621/22, p 14). Käesolevalt ei ole normi tekstist isiku õigusi ulatuslikult kitsendavalt kõrvale kaldutud. Kohtuvälise menetleja tõlgendus kuivsängi piiride osas lähtub grammatilisest tõlgendusest. Menetleja tõi kohtuistungil välja jõesängi definitsiooni. Maastik Kalda tn 12 kuni Kalda tn 16 juures sarnaneb jõekallastele (tee langeb sängi suunas) ja mahajäetud hoone, mille juures H.A viibis, asub oru põhjas ehk jõesängis.
5. Menetleja ei ole eiranud ka põhimõtet, mis on sätestatud KarS § 2 lg-s 3 - sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. H.A ei ole karistatud sama teo toimepanemise eest. Piirivalvuri suuline hoiatus keelatud alale lähenemise eest ei ole karistus ega ka topeltmenetlemine. Tegu on riikliku järelevalve meetmega, mida piirivalvur piirirežiimi tagamiseks kasutas. Kohtul puudub alus asuda vastupidisele seisukohale, kuna mingit hoiatamisotsust, mis ne bis in idem printsiibi alusel takistaks sama teo kohta uue menetluse läbiviimist, pole. Piirivalvuri suuline hoiatus ei ole käsitatav „lõpliku süüdimõistmisena“ põhiseaduse § 23 lg 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
6. lisaprotokolli art 4 lg 1 mõttes.
7. Kohtuvälise menetleja poolt oli H.A-le määratud karistuseks rahaline karistus 25 trahviühiku ulatuses, st oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra. Seega kohtu arvates on piisavalt arvestatud sellega, et H.A näol on tegemist varem karistamata isikuga.
8. Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude puudumist, on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning riigipiiri seaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsioonide piires ning vastab süüteo raskusele ning H.A isikule.
9. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et H.A kaebus ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei kuulu kergendamisele H.A-le määratud karistus.
10. Vandeadvokaat Valeriy Gimaev esitas taotluse riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 329,40 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning mõistab H.A-lt riigituludesse menetluskuludena 329,40 eurot. Kohus määrab menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Isik omab töökohta ja ajatatud perioodil kulude tasumine on jõukohane.
11. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub VTMS § 132 p 1, § 133-134, § 107-
12. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 5