2-25-16128 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 29. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-25-16128 Tsiviilasi R.L hagi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. septembril 2025 saabus Viru Maakohtusse R.L hagiavaldus R.L vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab laps emaga ja vajab regulaarset rahalist ülalpidamist. Kostja ei ole kandnud lapse ülalpidamiseks mingit rahalist toetust. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas 301.74 eurot kuus.
3. Kostja esitas 03.10.2025 vastuse hagile. Vastuse kohaselt on ta nõus, et tema kohustus on last ülal pidada. Hageja seadusliku esindajaga oli suusõnaline kokkulepe, et laps hakkab elama alates kooli algusest 01.09.2025 lapse ema peamise hoole all. Ema väited lapse mittetoetamisest ei vasta tõele.
4. Hageja 22.10.2025 vastuse kohaselt on kostja vastuses esitatud väited asjassepuutumatud ja/või ebaõiged. Lapse vanemate suhe lõppes
5. aastal ning alates
6. aasta mai kuust asusid vanemad eraldi elama. Õige on kostja väide, et vanematel oli esmalt 50/50 suhtluskorra kokkulepe, mille järgi pidi laps olema kummagi vanema juures ühe järjestikkuse nädala. Paraku 50/50 kord tegelikkuses kunagi ei realiseerunud ning laps viibis algusest peale rohkem kui poole ajast emaga. Näiteks oli suvekuudel laps praktiliselt kogu aja alati emaga. Alates 2025 aasta märtsi kuust on laps suurema osa ajast veetnud emaga ja alates suvest on aga lapse elukohaks olnud ema elukoht. Kogu lapse igapäevaelu korraldamine on täielikult ema kanda, samuti on ema kanda ka absoluutselt kõik lapsega seotud kulud. Lapse isal tekkis seega hiljemalt juuni kuus kohustus tasuda lapsele elatist, kuid kohtusse pöördumise ajaks oli isa 4 kuu jooksul lapse jaoks kahe elatise maksega tasunud vaid 275 eurot, milline summa ei kata ära isegi 1 kuu eest tasumisele kuuluvat miinimumelatist. Isa rikkus seega elatise maksmise kohustust. Hageja on hagiavalduses palunud elatise välja mõista miinimummääras summas 301,74 eurot. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise 2

§ 410

, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja lepinguline esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse. 8.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
2. Hageja palub kostjalt hagiavalduses välja mõista elatis summas 301.74 eurot kuus, täpsustades istungil, et elatis tuleks välja mõista alates lahendi tegemisest. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 439

alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungile, siis kohus teeb asjas tagaseljaotsuse ja rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuiselt summas 301.74 eurot küll alates 29.09.2025, so alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada alates hagi esitamisest kostja poolt elatisena tasutud summadega, kuivõrd hageja seadusliku ja lepingulise esindajate sõnul on kostja osaliselt elatist maksnud. MENETLUSKULUD 3

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda, kuid jätab käesoleva kohtuotsusega menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. 13. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4