KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-18260 Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2026.a., Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. M. hagi A. M. vastu võlgnevuse n

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras.

1. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (16% / 84%). 4.1 M.. I. M. menetluskuludest 16 % kannab A. M.; A. M. menetluskuludest 84% kannab I. 1 4.2 Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2. 5.12.2022 esitas I. M. Viru Maakohtule hagiavalduse A. M. vastu 6620 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse (ja täiendatud hagiavalduse) kohaselt sõlmisid I. M. ja A. M. 28.10.2019.a. suulise töövõtulepingu, mille kohaselt võttis töövõtja (kostja) endale kohustuse teostada korteris aadressil XXX, ehitustööd – korteri rekonstrueerimine – vastavalt olemasoleva ehitusprojektile, tellija (hageja) aga kohustus selle eest maksma kokkulepitud tasu. Pooled leppisid kokku töö maksumuses summas 5 000 eurot koos materjalidega. Tööd pidi olema lõpetatud hiljemalt
3. detsembriks 2019.a. Lepingu täitmise raames kokkuleppel kostjaga tasus tellija töövõtjale ettemaksuna 5 000 eurot, millest A. M. pangakontole kandis 28.10.2019.a 2500 eurot ja A. M. juhendamisel/soovil N. M. pangakontole 20.11.2019.a 1 000 eurot ning 30.11.2019.a 1500 eurot. Hageja märgib, et kogu läbirääkimiste protsess ja kontakt toimus üksnes A. M.ga ja N. M. kontole raha maksti raha üksnes A. M. palvel. Täiendavalt tasus hageja 1.11.2019.a töövõtja käsundil 420 eurot nende alltöövõtjale A. P.ile ehitusprahi väljaveo ja utiliseerimise eest Sõnumivahetuses mainis kostja, et töö maksumus võib suureneda. Hageja palus korduvalt kuluaruande ja kulusid tõendavate dokumentide esitamist, kuid seda ei tehtud. Töö maksumuse suurenemist/suurendamist ei ole töövõtja tellijaga kunagi kooskõlastanud. Isegi juhul kui töö, mis ei ole lepingu või eelarvega ettenähtud, on vajalik, peab töövõtja sellest tellijale viivitamata teatama ja kooskõlastama. Alates
4. detsembrist 2019.a katkestas töövõtja oma töö ning lahkus objektilt tellijat sellest teavitamata ja põhjendusi esitamata. Tellija telefonikõnedele ega sõnumitele töövõtja ei vastanud. Pärast töövõtja lahkumist teostas tellija töö ülevaatuse, mille käigus tuvastas, et töö on lõpetamata ja teostatud töö ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele ja ehitusprojektile. Tellijal ei õnnestunud töövõtjaga ühendust võtta. Kujunenud olukorras tellis hageja ehitusalase auditi, mille eest tasus 1200 eurot.
5. veebruaril 2020.a toimus töö ülevaatus ehituseksperdi poolt. Ülevaatuse käigus on tuvastatud, et töö ei vasta ehitusprojektile, on tehtud ebakvaliteetselt ja sellel esinevad puudused (vt loetletud dtl ….) Samuti ehitusettevõtjal puudus töö jaoks vastav pädevus. Kuna tehti mitte projekti järgne lahendus, tuli korteri omanikul tellida eraldi muudatusprojekt. 17.03.2020 saatis tellija töövõtjale kirjaliku pretensiooni posti teel, milles palus tööd lõpetada ja hoiatas lepingust taganemisest. Kuna töövõtja tellija pöördumistele ei reageerinud, esitas ta 14.06.2020 posti teel töövõtjale pretensiooni, milles taganes lepingust ja palus hiljemalt 30.06.2020 tagastada töö eest tasutud raha. Samuti hoiatas tellija, et raha tagastamata jätmisel nõuab ta täiendavalt ehitusauditi (1200 eurot) ja töö ümbertegemisega seotud kulude hüvitamist

§ 115alusel.

Töövõtja on tellija nõuet ignoreerinud. 2 Hageja nõuab kostjalt 6620 euro tasumist, seisuga 05.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivist ja jooksvat viivist alates 05.12.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. 2. Hageja märgib, et pooltevahelist lepingulist suhet saab kvalifitseerida töövõtulepinguna

§ 635lg 1 mõttes.

Töövõtja põhikohustusteks on töö tegemine ja selle, vastavalt

§ 636lg-le 1 üleandmine tellijale.

Vastavalt

§ 641lg-le 1 peab töö vastama lepingutingimustele.

Ehkki tööde kvaliteediklassis eraldi kokku lepitud ei olnud, tuleb kohustus

§ 77lg-st 1 lähtudes täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.

Eeskätt pidi töö vastama ehitusprojektile ning kehtivatele ehitusnormidele, eeskirjadele ja standarditele.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, s.o ka juhul kui tööd on jäetud tegemata. Kokkulepitud tähtajaks (20.12.2019) kostja töid ei lõpetanud. Osaliselt on töö tegemata ning tehtud töö oli puudustega, mistõttu tuli kogu töö ümber teha.

§ 642

lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Juhindudes

188 lg-st 1 ja tuginedes

§ 116

lg-le 1 ja lg 2 p-dele 1, 2 ja 3 taganes hageja 14.06.2020 lepingust põhjusel, et töö täitmata jätmisel jäi ta ilma korteri rekonstrueerimiseta, samas muutus korter töövõtja tegevuse tõttu kasutuskõlbmatuks. Tellija huvi lepingu vastu väljendus vaid tähtaegses, kvaliteetses ja täielikus töös, mis vastaks ehitusprojektile. Arvestades töövõtja käitumist, sh üllatuslikku, ilma põhjuseta ja ette teatamata kadumist ning hiljem hageja pöördumiste ignoreerimist, leidis hageja, et töövõtja oli raskelt hooletu, mis samuti annab mõistliku põhjuse eeldada, et nad ei täida kohustusi ka edaspidi.

§ 189

lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutud 5420 euro tagastamist. Hageja leiab, et kostja peab hüvitama ka ehitusauditiga seotud kulud

§ 115lg 1 alusel.

Hagejale on tekitatud kahju, hagejal tuli tellida ekspertarvamus tööde seisundi fikseerimiseks ja kvaliteedi kindlaksmääramiseks ning sellega seoses kandis lisakulu, mis oleks olemata kui kostja oleks tööd nõuetekohaselt ja kvaliteetselt teinud. Seega on täidetud nii

§ 127

lg-s 1 sätestatud eesmärk kui ka on olemas

§ 127lg-ga 4 nõutud põhjuslik seos.

Hageja tasus Introcom Building OÜ-le konstruktsioonide ehitusauditi ja ülevaatuse eest 1200 eurot.

113 lg 2 tulenevalt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja teatas kostjatele oma nõuetest vähemalt 14.06.2020. Kuna hageja määras raha tagastamise tähtaja 30.06.2020, leiab ta, et viivist tuleb arvutada alates 01.07.2020. Juhindudest

§ 113

lg 1, palub hageja kohtul välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis raha tagastamise ja kahju hüvitamise viivitamise eest alates 01.07.2020 kuni 05.12.2022 summas kokku 1287.72 eurot Samuti, tuginedes TsMS § 367 peab hageja õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist

§ 113lg 1 ls 2 sätestatud määras põhinõuete summast

§100tähenduses, mis annab õiguse I.

M.le lepingust taganeda või leping üles öelda

§101lg 1 punkti 4 kohaselt, mida hageja ka tegi.

Seega kostja peab lepingu täitmisena saadud ettemaksu summas 5420 eurot tagastama ja hüvitama 1200 eurot ehitusauditi kulu. Hoolimata asjaolust, kas kostja sai kätte lepingust taganemise avalduse või mitte, teadis kostja ja pidi teadma hageja nõude olemasolust tema vastu hiljemalt hetkest kui sai kätte hagiavalduse. Hageja vaidleb vastu kostja esitatud kalkulatsioonidele teiste objektide kohta kolmel põhjusel: kostja kokkulepped kolmandate isikutega teiste objektide osas ei tõenda ühtegi asjaolu hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest ega mõjuta nendevahelisi kokkuleppeid. Hageja leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kostjal ei olnud võimalik taganemisavaldusega tutvuda, ning selle tõttu viivisearvestus peab algama alates hagiavalduse esitamisest, palub hageja hagi rahuldada täies ulatuses, välja arvatud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. II KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. A. M. märgib hagile esitatud kirjalikus vastuses, et hageja ei ole esitanud ainsatki dokumentaalset tõendit selle kohta, et poolte vahel oli 28.10.2019 sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt pooled leppisid kokku tööde maksumuses 5000 eurot sh materjalid. Samuti ei ole kostja kunagi näinud ega tutvunud hageja poolt väidetavalt esitatud ehitusprojektiga. A. M. selgitab, et tema tütar J. G. töötas
2. aastal koos hageja abikaasa M. M., kellega olid head suhted. Hageja abikaasa soovis oma korteris teha remonti ja selleks otsis remondifirmasid. Kuna ehitustööde hinnad olid väga kõrged, pöördus M. M. kostja tütre J. G. poole, kuna teadis, et isa tegeleb ehitustöödega. Kostja andis tütrele teada oma hinnapakkumised ning tema omakorda teavitas M. M.at, kellele meeldis kostja tehtud pakkumine. Kostja rõhutab, et ei ole kunagi rääkinud sellest, et 2-toalise korteri remonditööde maksumus Tallinnas on 5 000 eurot koos materjalidega. Jutt oli 15 000 eurost, millest 7 500 eurot oli ette nähtud tööjõu peale ja 7 500 eurot materjalide ostmisele. Summa vähemalt 5 000 eurot oli ettemaksuks ning ülejäänud summa oleks pidanud jooksvalt tasuma, mida hageja ei teinud. Kostjale teadaolevatel andmetel (tema tütre sõnade kohaselt) kulutas hageja abikaasa korteri remondile ettenähtud raha muudele isiklikele huvidele ning ei saanud seetõttu kostjale kokkulepitud tasu maksta. Kostja selgitab, et
3. aastal kohtudes hagejaga enne töö alustamist, pakkus kostja sõlmida kirjalik ametlik leping firma X OÜ (kus töötas kostja) ja hageja vahel, millest hageja kategooriliselt keeldus, kuna hinnad oleksid kõrgemad, kui teostada ehitustöid juriidilise isiku kaudu. Hageja ise soovis tellida töid otseselt kostjalt ilma juriidilise isiku osaluseta. Kostja esitas hagejale suuliselt omapoolse hinnapakkumise (tööde eest koos materjalidega), millega hageja nõustus, kuid see nõustumine ei olnud kirjalikus vormis kinnitatud. Kostja leiab, et pakutud summa 7 500 eurot üksnes tööde eest (mis ei olnud standardseks remondiks) on keskmine ja mõistlik ehk 171,23 eurot / m2 (lähtudes korteri pinnast - 43,8 m2). Ka hageja ise kinnitas hagiavalduses, et tegemist on ettemaksuga (vt hagiavalduse p 2) - Lepingu täitmise raames kokkuleppel kostjaga tasus tellija töövõtjatele töö eest ettemaksuna 5 000 eurot /…./. A. M. tunnistab, et temale ja abikaasale on hagejalt laekunud 5000 eurot. Sellest summast kulutas kostja ehitusmaterjalide ostmiseks umbes 3 500 eurot ning 1 500 eurot teostatud tööde eest. Hageja väide, et on korduvalt palunud esitada kulude aruande ja nende kandmist tõendavad dokumendid, kuid need jäeti esitamata, ei vasta tõele, kuna kõik arved ja müügitšekid summale 3 500 eurot andis kostja hagejale kätte Hageja on hagiavalduse p-s 3 märkinud, et sõnumivahetuses mainis töövõtja, et töö maksumus võib suureneda. Pooltevaheline suhtlus toimus üksnes Viberi-kaudu ning kostja ei ole kunagi 5 hagejale kirjutanud, et tööde maksumus võib suureneda. Hageja oli algusest peale tööde lõppmaksumuse summast ja ettemaksu suurusest teadlik. Kui hageja väidab, et ta taganes lepingust, siis jääb arusaamatuks, mis takistas sellest teavitada Viberi kaudu. Hageja väide, et kostja lahkus objektilt etteteatamata ja põhjendamata, ei vasta tõele. Kostja ei ole objektilt ilma põhjuseta lahkunud, vaid teavitas hagejat, et töövõtulepingu täitmiseks on vajalik täiendavad kokkulepitud rahasummad, mida hageja ei ole ära maksnud. Hageja kostjale ei vastanud ega võtnud temaga ühendust. Hageja ise väidab, et sellest ajast on töö peatunud, mitte ei ole lõpetatud. Kostja tunnistab, et tõepoolselt töö oli peatunud, kuna hageja ei maksnud kokkulepitud tasu ega reageerinud. Kostja kinnitab, et ei ole hagejalt ühtegi telefonikõnet ega sõnumit saanud. Kui hageja oleks soovinud kostjaga kontakteeruda, oleks ta saanud seda ka kostja tütre kaudu teha, kuid ei tehtud. Tutvudes hageja esitatud ehitusauditi järeldustega, on kostja seisukohal, et see tuleb tähelepanuta jätta ja esitab omapoolsed vastuväited järeldustele (vt dtl 124) Hageja ei ole selgitanud, millal ta väidetavatest rikkumistest teada sai ning kostjat teavitas ja puuduste kõrvaldamist nõudis. Sellest, et töö peab vastama kehtivatele tehnilistele normidele ja standarditele, on kostja korduvalt juhtinud hageja tähelepanu, kuid oli sunnitud jätkata tööde tegemist, vastavalt hageja abikaasa joonistatule nii seintel kui paberil, mis aga oli kehtivate reeglitega vastuolus.

§ 116

lg 1 ja 2 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohtu otsuse nr 2-18-13432 p-st 16 nähtub, töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (

§-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

, § 77) ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (

§ 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus

§ 116

lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka

§ 118

, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116mõttes (vt Riigikohtu 20.

juuni

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28;
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28). Seega pidi hageja lepingust taganemisel muuhulgas järgima

§ 188lg 1 sätteid, esitama vastaspoolele õigel ajal taganemisavalduse.

Mingisugust kirja taganemisavalduse kohta ega muid kirju, et hageja soovib lepingusuhteid lõpetada, ei ole kunagi kostjale saadetud. Samas ei ole hageja ka suuliselt kostjat informeerinud lepingust taganemisest või ülesütlemisest. Hageja märgib, et 17.03.2020 saatis kostja kirjaliku pretensiooni posti teel, milles palus tööd lõpetada ja hoiatas lepingust taganemisest. Kuna töövõtjad ei reageerinud tellija pöördumistele esitas ta 14.06.2020 posti teel töövõtjatele pretensiooni, milles taganes lepingust. Kui see oleks nii olnud, siis tulnuks hagejal esitada ka sellekohased tõendid. Hageja oleks pidanud veenduma enne dokumendi saatmist, kus kostja tegelikult elab või siis kust hageja üldse teadis kostja elukohta. Kõik vestlused käisid sõnumivahetusena „Viberis“. Hageja ei ole kohtule esitanud ega tõendanud taganemisavalduse olemasolu ega selle edastamist kostjale. Seega ei saa kohaldada

§ 188, § 189 ja § 116 sätteid.

Lähtudes eeltoodust, võiks olla tegemist üksnes tellija ülesütlemisega

§ 655lg mõttes.

6

§ 655lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja leiab, et kuivõrd talle taganemisavaldust saadetud ei ole ning hageja omal algatusel soovis lepingu lõpetada vaatamata sellele, et kostja oli valmis tööd jätkama, saab pooltevahelise lepingu lõppemist/lõpetamist kvalifitseerida ülesütlemisena

§ 655lg 1 järgi.

Taganemise kõrval tuleneb tellijale

§ 655

lg-st 1 võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14;
5. septembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 11). Kostja leiab, et

§ 189

lg 1 kohaldada ei saa kuna ei ole täidetud

§ 188lg 1 eeldused.

Hageja märgib hagiavalduses, et taganes 14.06.2020 lepingust põhjusel, et töö täitmata jätmise tõttu jäi ta ilma korteri rekonstrueerimiseta, samas muutus korter töövõtja tegevuse tõttu kasutuskõlbmatuks. Riigikohus (otsus tsiviilasjas nr 2-18-13432, p 18.3) on märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema. Kui lepingupool taganeb

§ 116

alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12). Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist

§ 646

lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja.

§ 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja ei ole kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ega töö puuduste kõrvaldamiseks. Kostja oli valmis jätkama nii töid kui vajadusel kõrvaldama võimalikud tekkivad puudused. Pärast 20.12.2019 kadus lihtsalt hagejaga kontakt. Isegi kui oletada, et hageja esitas kostjale lepingust taganemisavalduse (mis tegelikult ei ole olnud), tuleb hinnata, kas taganemisavaldus on tehtud mõistliku tähtaja jooksul

§ 118

tähenduses.

§118

lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama;

§ 114kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

Kuivõrd ei ole tegemist

§ 116

lg 2 p-s 2 ettenähtud olukorraga, oleks pidanud lepingupool andma teisele lepingupoolele

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd lepingupool ei andnud teisele lepingupoolele ka täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, siis on taganemisavaldus tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 08. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-09). Kuna

§ 118

, § 114 ja § 116 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, siis on hageja

§ 189lg 1 alusel esitatud nõue alusetu.

Kuna tegemist on tellija ülesütlemisõigusega

§ 655

lg 1 mõttes, siis vastavalt sellele õigusnormile on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta 7 lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja annab teada, et töövõtulepingu lõppkuupäevaks oli kostja teinud 60% tellitud tööst ja ei teinud seda lõpuni põhjusel, et hageja keeldus tööde eest. Kostja leiab, et kuna ta tegi 60 % tööst, siis pidi hageja talle tööde eest maksma 4 500 eurot (kokkulepitud summast 7 500 – 40% = 4 500), kuid maksis üksnes 1 500 eurot (3 500 eurot aga kulutati materjalidele). Sel moel on hagejal maksmata veel 3 000 eurot. Hageja nõudele A. P. ehitusprahi väljaveo ja utiliseerimise eest makstud 420 euro väljamõistmisele kostjalt vaidleb A. M. vastu. A. P. ei olnud kunagi kostja alltöövõtjaks ega olnud töövõtulepinguga seotud.

1. 25.06.2025 seisukohas märgib A. M. järgmist: Hageja leiab, et kostja oleks pidanud nõudma projekti, või keelduma teenust osutamast ilma projektita. Kostja rõhutab, et sellest oli tellijat teavitatud, et kõik tööd nõuavad nõusolekut ja vastavat luba, kuid tellija keeldus sellest tööde kõrgema maksumuse tõttu. Kõik tööd olid enne alustamist kooskõlastatud hageja abikaasa M. M.. Enne tööde algust pakkus kostja hagejale kirjaliku lepingu sõlmimist ehitusfirma ja hageja vahel, millest hageja keeldus, kuna see oleks tähendanud kõrgemat hinda. Hageja soovis tellida tööd otse kostjalt, ilma juriidilise isiku osaluseta ja ilma ametliku ehitusprojektita. Seetõttu on hageja etteheided kostja vastu tööde alustamise kohta ilma ehitusprojektita täiesti alusetud ja sarnaseid etteheideid saab esitada ka hageja enda vastu. Kostja leiab, et 15 000 eurot koos materjalidega ei ole ebamõistlik hind. Mis puudutab hageja väidet selle kohta, et sõnaga „ettemaks“ pidas ta silmas seda, et raha oli makstud täies ulatuses enne töö teostamist, siis ei ole eluliselt usutav, et isegi
2. aastal oleks kogu korteri renoveerimise maksumus koos materjalidega olnud vaid 5000 eurot. Lisaks märgib kostja, et hageja esitab valeandmeid, mis eksitavad kohut ja kahjustavad kostja mainet. Näiteks hageja väidab, et kostja on minevikus kandnud vabadusekaotuslikku karistust varavastaste süütegude eest….. annab see aimu tema isikust, madalatest väärtushinnangutest ja ebaeetilisusest. Kostja vaidleb sellele kategooriliselt vastu ja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tegemist on laimu ja kostja solvamisega. Kostja on karistamata ja ta ei ole kunagi karistatud varavastaste süütegude eest ega kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Samuti on ebaõiged hageja väited X OÜ maksuvõlgade kohta. Kuigi see ei suhtu ka käesoleva asjasse kohta, võib kostja kindlalt väita, et tegemist on seaduslikult tegutseva ettevõttega, millel puuduvad maksuvõlad ja mis täidab oma maksekohustusi regulaarselt.
3. 10.11.2025.a menetlusdokumendis lisab kostja varasematele vastuväidetele lisaks, et 27.10.2025 kohtuistungil vande all ülekuulatud hageja ei saanud täpselt kinnitada, kas ja millal saatis kostjale lepingust taganemise avalduse. Samuti ei esitanud kohtule Omniva kaudu kostjale dokumentide saatmiskinnitusi. Seega on alust väita, et hageja ei ole kostjale esitanud lepingust taganemise avaldust, millega rikkus

§ 116lg 1 ja 2 sätteid.

Kostja rõhutab, et kuna hageja keeldus kokkulepitud tasu maksmisest ja kadus, oli kostja sunnitud peatama tööd, sest töövõtulepingu täitmiseks ja täiendavate materjalide ostmiskeks olid vajalikud täiendavad kokkulepitud rahasummad, mida hageja ei maksnud. Kostja oli valmis jätkama tööd ning vajadusel tegema parandusi, kuid hageja ei ole sellest kostjat teavitanud ega teavitanud tekkinud puudustest õigel ajal. Pärast 20.12.2019 hageja kadus ja ei võtnud kostjaga ühendust ega teavitanud kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest

§ 644lg 1 mõttes.

Kostja on seisukohal, et tegemist oli hagejapoolse lepingu olulise rikkumisega, mille tulemusena kostja ei saanud töid edasi jätkata. Sellest ajast, kui kostja lahkus mõjuval põhjusel objektilt, oli töö peatunud, vaid ei olnud lõpetatud, mida kinnitab ka hageja (vt dtl 46). Seega kostjal tekib küsimus, kui hageja ei ole kostjale lepingust taganemise avaldust esitanud ja kostja arvas (ja siiamaani 8 arvab), et töö oli peatunud kuni hageja poolt täiendavate kokkulepitud rahasummade laekumiseni, siis võib arvata, et hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping on siiamaani kehtiv. Samal ajal on alust arvata, et hageja ütles lepingu üles

§ 655lg 1 alusel.

Isegi sellisel juhul, on

§ 195lg 1 ja Ts

ÜS § 69 kohaselt ülesütlemiseks vajalik vastavasisulise tahteavalduse tegemine töövõtjale ja selle teise poole poolt vastuvõtmine. 27.10.2025 toimunud kohtuistungil hageja ei saanud kinnitada ega lükata ümber tööde maksumust (15 000 eurot koos materjalidega, millest 7 500 eurot on ettenähtud töödele). Hageja isegi ei nimetanud lepingu täpset summat. Kui varasemalt väitis hageja, et 5000 eurot oli ettemaksuna kogu tööde ja materjalide eest, siis 27.10.2025 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele hageja vastas, et konkreetset summat ei olnud kokku lepitud, aga A. M. poolt oli öeldud, et nad teevad remonti kvaliteetselt ja sõbraliku hinnaga……Mitte ühtegi konkreetset summat ei olnud nimetatud…..Tööde eest tasumine pidi toimuma etapiviisiliselt. Etapi lõpetamisel vastava etapi eest tasumine….. See oli ettemaks materjalide eest, prahi väljaveo eest ja mingid santehnilised tööd. Samuti väitis hageja varasemalt, et lepingu sõlmimise hetkel oli 5 000 eurot sellise korteri remondi eest turu keskmisest kõrgem hind (vt dtl 293). Samal ajal 27.10.2025 toimunud kohtuistungil hageja ise tunnistas ja nõustus sellega, et 5 000 eurot, mis sisaldab töid ja materjale, ei ole suur summa. Seega tunnistas, et 5 000 eurot ei vasta keskmistele turuhindadele. Oma väidete kinnitamiseks esitab kostja

1. aasta seisuga korterite kapitaalremondi maksumuse kalkulatsioonid. Tegemist on kalkulatsioonidega, mida kostja kliendina tellis ehitusfirmalt OÜ-lt Tehmaster Group
2. aastal, et teha enda jaoks kindlaks Tallinna korterite renoveerimise ligikaudsed keskmised turuhinnad. Sellelt firmalt saadud kalkulatsioonide põhjal saab teha järgmise järelduse: kahetoalise korteri kapitaalremondi üldmaksumus moodustab 11 535, 40 eurot ilma käibemakstuta, millest 7 790 eurot on tööjõukulud ja 3 745,40 eurot materjalide kulud, kolmetoalise korteri kapitaalremondi üldmaksumus moodustab 15 706, 20 eurot ilma käibemakstuta, millest 10 584 eurot on tööjõukulud ja 5122,20 eurot materjalide kulud. Kostja esitab fotod tehtud töödest hageja korteris, millest nähtub selgelt, millist tööd ja millises mahus kostja teostas ning ilmselgelt see töö selgelt väljub kohtule esitatud ehitusprojekti ulatusest, mis kinnitab veelkord, et kostja teostas ainult neid töid, mida klient talle ülesandeks pani, mitte aga projekti järgi, nagu hageja väidab. Mis puudutab materjale ja nende kvaliteeti, mida hageja kahtluse alla seadis, siis kostja soovib esitada pilte mõnest hageja korteri renoveerimiseks ostetud materjalidest. Need piltidel olevad esemed on ostetud spetsialiseeritud ehituspoodidest ning nende kvaliteeti ja maksumust ei tohiks mingil moel kahtluse alla seada. Mis puudutab ehitusprojekti, siis tutvudes kohtule esitatud projektiga, märgib kostja, et isegi vastavalt projektile ta tegi need tööd, mis oli projektis tellitud. Lisaks sellele tegi kostja palju projektis mitte kajastatud töid, mille tegemine oli kokkulepitud hageja ja tema abikaasaga. Kostja pöörab tähelepanu, et hageja poolt esitatud ehitusprojekt näeb ette ainult korteri köögi ja elutoa vahelise siseseinapaneeli freesimistöid ja sellega seotud muid töid. Mis puudutab utiliseerimist, siis isegi kohtule esitatud ehitusprojektis on kirjas, et ehitusprahi vedu teostatakse rekonstrueeritava korteri omaniku kulul ja utiliseeritakse mitte avaliku kasutusega prügikonteinerisse, mida paigaldatakse. Hageja keeldus korteri edasist renoveerimist rahastamast ja kadus ära. Kostjal ei olnud aga kohustust ehitusprahti omal kulul ära vedada ega töid enda kahjuks jätkata. Seega jäeti ehitusprahi korterisse seni, kuni hageja selle utiliseerimise eest tasus. Samuti on esitatud ehitusprojektis kirjas, et korteri välisukse vahetuse korral tuleb paigaldada EI30 S200 nõuetele vastav tulekindel uks. Ukse valis hageja ise, kuna temal oli see juba olemas ning uut ust osta ei tahtnud. Hageja on avaldanud kahtlust kostja kui ehitaja kvalifikatsioonis ning leiab, et tehtud tööd olid ebakvaliteetsed, samas keeldus aga hageja ise algusest peale ehitusteenuseid tellimast ametlikult sertifitseeritud ehitusfirmalt, kellel on vastav ehituskvalifikatsioon ja garantii tehtud töödele. 9 Seetõttu hageja ei kontrollinud ega teinud kindlaks A. M. ehitusalaseid teadmisi ja oskusi, kuid sõlmis temaga siiski suulise kokkuleppe ning otsustas siis kõik riskid ja vastutuse kostjale panna. Kostja lisab, et ehitusaudit teostati objektil
3. veebruarikuus, kuid kostja lahkus objektilt detsembrikuu alguses aastal
4. Sellega seoses kostja ei ole teadlik sellest, mis võis korteris kolme kuu jooksul juhtuda ning on täiesti võimalik, et olukorda korteris võidi muuta. Ehitusauditis on märgitud, et ehitustöid teostas X OÜ (registrinumber XXX), kuid X OÜ ei ole hageja jaoks sellel objektil kunagi ehitustöid teinud. Kõik ehitustööd teostas eraisik A. M.. Kostjale teadaolevatel andmetel viis ehitusauditi koostanuid ettevõte hiljem läbi ka renoveerimistöid hageja korteris. Kostja andmetel on audiitor hageja lähedane tuttav, kes oli huvitatud isik, ning on võimalik, et sama ettevõte (või isik) viis läbi nii auditi kui ka korteri hilisema renoveerimise. Audit näitab, et oli kaastatud ettevõte X OÜ. Äriregistris olemasolevate andmete kohaselt oli aga
5. augustist 2019 kuni
6. juunini 2020 X OÜ (reg.kood XXX) juhatuse liikmeks sama E. P., kes viis läbi ka ehitusauditi X OÜ nimel. Lõppkokkuvõttes seab kostja kahtluse alla kohtule esitatud ehitusauditi sõltumatuse, erapooletuse ja objektiivsuse ning ei pea seda tõendiks. Kostja leiab, et hageja soovis mitte ainult teostada kostja kulul remonti ilmselt ebaõiglaselt alandatud hindadega, vaid nõuda tagasi ka see osa, mille oli tasunud kostjale tehtud tööde eest.
7. Lõppseisukohtades jääb kostja oma varasemate vastuväidete juurde. Kostja lisab, et 10.11.2025 esitas hageja kohtule 11.10.2019 A. M.le saadetud e-kirjad (koos manustega/ehitusdokumentatsiooniga). Kostjale jääb arusaamatuks, mis takistas hagejat esitamast neid kirju tsiviilasja menetluse algusest peale, näiteks koos hagiavaldusega või järgneva seisukohaga. Tekib mulje, et hageja ise ei olnud kindel nende kirjade saatmises ning ei saa välistada, et need kirjad kas üldse ei olnud saadetud või on võetud rämpsposti kaustast või saatmata kirjade kaustast. Need tõendid ei kinnita mitte midagi. Isegi juhul, kui kiri tegelikult saadeti, ei ole tõendatud, et see toimetati kostjale kätte ja et kostja selle vastu võttis. Tegemist on Venemaa internetiportaaliga ning teistest (mitte-vene) portaalidest saabunud kirjad võivad automaatselt sattuda rämpsposti kausta, mitte kohale jõuda või saabuda märkimisväärse viivitusega jne. Lisaks tuleb hagejale meelde, et tavalise e-kirja saatmine ei garanteeri selle kohaletoimetamist adressaadile. Tavaline e-post (läbi standardse SMTP-protokolli) toimib nn „best effort“ (parimate võimalike jõupingutuste) põhimõttel, mitte garanteeritud kohaletoimetamise põhimõttel. See tähendab, et kiri võib sattuda rämpsposti-, promokataloogi- või karantiinikausta; automaatsed filtrid võivad selle kustutada; postkasti maht võib olla täis; adressaadi server võib kirja kaotada (harva, kuid see juhtub); kiri võib lihtsalt kaduda ilma saatjat teavitamata („black hole“). Kostja taotles 10.11.2025 hagejalt mitte üksnes vastava kirja saatmise kinnituse esitamist, vaid ka selle kirja vastuvõtmise teatiste esitamist kostja poolt, juhul kui selline kiri on olemas. Hageja ei ole vastuvõtmise teatiste tõendeid esitanud. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle kohta RKTKo nr 2-15-6538/82, p 14). Praegusel juhul on maakohus õigesti võtnud arvesse, et hageja kui müügiteate adressaat on füüsiline isik, kelle puhul ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev, ning teate sai lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. (vt nt Riigikohtu
8. november 2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1914714, p 11.1). Isegi juhul, kui hageja selle kirja saatis ja see asus kostja rämpsposti- või mõnes muus kaustas, ei muuda see olukorda, kuna isegi vastavalt sellele ehitusprojektile (mis üldjuhul oli koostatud kellegi teise - juriidilise isiku - jaoks) teostas kostja kõik projektis tellitud tööd. Lisaks teostas 10 kostja mitmeid töid, mida projektis ei olnud kajastatud, kuid mille tegemine oli kokku lepitud hageja ja tema abikaasaga. Kostja pidas kogu kirjavahetust hagejaga Viberi või telefoni teel ning suhtles hageja abikaasaga kas isiklikult või telefoni teel. Kostja ei kasutanud hageja ega tema abikaasaga suhtlemisel oma eposti aadressi ning jääb arusaamatuks, miks hageja saatis kirjad e-posti teel. Hageja ei maininud kostjaga toiminud kohtumistel kordagi, et oleks saatnud kostjale ehitusprojektiga kirja ning alles kuus aastat hiljem teatas ta kohtuistungil, et olevat saatnud mingeid kirju. Samuti jääb arusaamatuks, mis takistas hagejat ehitusprojekti välja printimast ja kostjale isiklikult üle andmast. Seega leiab kostja, et hageja poolt kohtule esitatud failid, mis kujutavad väidetavalt saadetud kirju, ei tõenda midagi. Kuna hageja ei ole esitanud kostja poolt kirjade kättesaamise kinnitusi ning ka kostja ei kinnita nende kirjade kättesaamist (vt 27.10.2025 kohtuistungiprotokoll), siis ei saa hageja poolt esitatud kirju käesolevas vaidluses tõenditena arvestada. A. M. palub jätta I. M. hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et I. M. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
11. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
12. I. M. nõuab hagiavalduses A. M.lt 6620 euro väljamõistmist. Hageja nõue koosneb kahest komponendist: - suulise töövõtulepingu alusel antu 5420 euro tagastamise nõue

§ 189lg 1 alusel; - kahju hüvitamise nõue (ehitusauditi eest) 1200 eurot.

Hageja leiab, et kostja rikkus oluliselt lepingutingimusi, mille tõttu hageja taganes pooltevahelisest töövõtulepingust ning sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale ettemaksuna tasutu ning hüvitada lisakulu (kahju) tellitud ehitusauditi eest. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tõttu (jättis tööd teostamata, lahkus omavoliliselt objektilt, alustatud tööd olid ebakvaliteetsed) oli ta sunnitud kandma lisakulu, tellima ehitusauditi. Kostja vaidleb nõudele vastu, leides, et hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud (ei ole teinud taganemisavaldust kostjale), hageja ise on pooltevahelist lepingut rikkunud kuna keeldus jooksvate tööde eest tasumast ja kadus (kostjaga ei kontakteerunud), kostja peatas tööd hagejast tulenevatel asjaoludel, isegi kui esinesid puudused töös, ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega nende parandamiseks /kõrvaldamiseks; kostja oli valmis tööd jätkama ja vajadusel puudused kõrvaldama,

§ 189eeldused täidetud ei ole.

Võiks kõne alla tulla tellijapoolne lepingust ülesütlemine (

§ 655

), kuid ka sellel alusel lepingu lõpetamise puhul ei võlgne kostja hagejale midagi. 11

1. Vaidlust ei ole selles, et I. M. ja A. M. vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping hageja korteris aadressil XXX rekonstrueerimistööde tegemiseks. Kuigi hagiavalduses märgib hageja töövõtjad mitmuses (A. M. ja N. M.), kinnitas hageja kohtuistungil 22.09.2025, et lepingupoolteks olid I. M. ja A. M. (00:02:30 dtl 330). Poolte vahel ei ole vaidlust ja ka dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et I. M. on lepingu täitmisena tasunud A. M.le kokku 5000 eurot (28.10.2019 2500 eurot A. M. kontole selgitusega „ remondile“ dtl 17; 20.11.2019 1000 eurot N. M. kontole selgitusega „remont“ dtl 18; 30.11.2019 1500 eurot N. M. kontole selgitusega „ remont, töö eest“ dtl 19) ning 1.11.2019 420 eurot A. P. selgitusega „ehituspraht XXX“ dtl
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud ja saab sellest tulenevalt nõuda lepingu alusel antu tagastamist (

§ 189

lg 1), kas hageja on kandnud kahju lisakulude (ehitusaudit) eest ning kas kostja on lepingut rikkunud (töö ei vastanud lepingutingimustele). 13. Võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses.

§ 635lg 1 tulenevalt on töövõtja põhikohustus kokkulepitud tulemuse saavutamine.

Töövõtulepingu sätted ei näe ette kohustuslikku vorminõuet, seega saab töövõtulepingut sõlmida ka suuliselt. Leping sõlmitakse

§ 8

lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub -

§ 20

lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada muuhulgas ka teoga. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. 14. Hagiavalduse kohaselt taganes hageja lepingust kuivõrd kostja rikkus lepingutingimusi. Riigikohus on märkinud, et töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (

§-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

, § 77) ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (

§ 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22; 2-18-13432 p 16). 14.1

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on olulise lepingurikkumisega eelõige tegemist muuhulgas, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Lepingust võib taganeda täiendavat tähtaega andmata, kui rikuti § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust (rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi 12 püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu) või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida (

§ 116

lg 4)

§ 118

lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: - ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; -

§ 114

kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

§ 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt ei pea lg-s 1 nimetatud juhul tellija määrama töövõtjale täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. 14.2 Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (

§ 188

lg 1) ning lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (§ 188 lg 2) Taganemisavaldus on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Taganemisavalduses peab olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Poole lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (

§ 116

lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (

§ 118lg 1, vt Riigikohtu 21.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-18-109972/115 p 12, 14).

Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (

§ 118

, § 188 lg 1), materiaalse eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116mõttes (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13 p 14).

14.3 Hageja märgib hagiavalduses, et 17.03.2020 saatis kostjale kirjaliku pretensiooni posti teel, milles palus tööd lõpetada ja hoiatas lepingust taganemisest. Kuna töövõtja tellija pöördumistele ei reageerinud, esitas ta 14.06.2020 posti teel pretensiooni, milles taganes lepingust ja palus hiljemalt 30.06.2020 tagastada töö eest tasutud raha (dtl 47). Vaatamata kohtu nõudmisele ja kohtuistungil 22.09.2025 antud lubadusele/kinnitusele (00:04:29, dtl 330; dtl 359), ei ole hageja esitanud ei 17.03.2020 töövõtjale väidetavalt saadetud kirjalikku pretensiooni koos lepingust taganemise hoiatusega ega ka 14.06.2020 väidetavalt saadetud lepingust taganemise avaldust. Kohtuistungil 27.10.2025 märkis hageja esindaja, et tegelikult saatis pretensiooni ja avalduse tema, I. M. pöördus esindaja poole jaanuaris

§ 118lg 1 p 1 ) ja on seetõttu kaotanud õiguse lepingust taganeda.

Töövõtuleping poolte vahel sõlmiti oktoobris 2019.a., tööde tähtaeg oli 20.12.2019 (dtl 45, 370). Hageja märgib, et kostja lahkus 15.12.2019 objektilt ette teatamata. Sellest ajast olid tööd peatunud ning tellija telefonikõnedele enam ei vastatud (dtl 46). Vähemalt hilisemalt detsembris 2019 sai järelikult hageja teada väidetavast lepingurikkumisest. Hagiavaldus esitatud kohtule 5.12.2022 so ca 3 aasta möödudes ja vahetult enne nõude aegumistähtaja saanumist. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega väidetavate rikkumiste / puuduste kõrvaldamiseks, paranduste tegemiseks, lepingu täitmiseks / tööde lõpetamiseks (hilinemise puhul). Väited, et kostja hageja telefonikõnedele ei vastanud, blokeeris I. M. oma telefonis, mistõttu polnud võimalik kostjat telefoni teel kätte saada (00:35:22, dtl 335), on paljasõnalised. Kuigi poolte suhtlus toimus peamiselt Viberi sõnumivahetuse kaudu, ei ole esitatud ühtegi sõnumit, millest nähtuks, et hageja otsis kostjaga kontakti, kuid kostja seda ignoreeris (jättis vastamata). Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mida tehti alates 2020.st ehk ca 3 aastat ehk - kohtu ette ei ole toodud väiteid ega tõendeid, et hageja oleks kostjale andnud tähtaegu väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ning kostja oleks nendest keeldunud või et pooled oleksid kompromissläbirääkimisi pidanud, mis mõjutas lepingust taganemise mõistlikku tähtaega (pikendas). Sel juhul oleks tulnud kohtu hinnangul vaidluste/läbirääkimistele kulutatud aeg jätta mõistliku aja hulka arvestamata. Hageja väitis kohtuistungil, et detsembris

§ 118lg 1).

14 15. Lepingust taganemise materiaalse eeldusena peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine, töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest.

Töövõtjal on kohustus informeerida tellijat tehtud tööga kaasnevatest riskidest, eelkõige sellest, kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-116-16 p 66, 3-2-1-180-10 p 9) Tuleb arvestada ka

§ 77

lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15) 15.1

§ 641

lg 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (lg 2 p 1); kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (lg 2 p 2). Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis (§ 641 lg 3). Tulenevalt

§ 642

lg 1 vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt (lg 3).

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (lg 3). 15.2 Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (

§ 647lg 1).

Kohus märkis eespool (vt p 14.4), et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega tööde valmistegemiseks, tööde parandamiseks või uue töö tegemiseks. Menetluses esitatust tulenevalt ei ole hageja ka korrektselt teatanud kostjale tööde lepingutingimustele mittevastavusest. Pooltevahelisest Viberi sõnumivahetusest tulenevalt ei rahuldanud hagejat töödega viivitamine, kuludokumentide esitamata jätmine, ülevaate puudumine soetatud materjalist (materjali maksumus) (dtl 132-145). Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Lepingu sõlmimise asjaolusid ja -tingimusi tuli tõendada hagejal. Hageja väidab, et kokkuleppe järgi oli remonditööde maksumus kokku 5000 eurot (sh nii materjal kui töö; dtl 45, 331). Hageja tasus kogu tööde raha (5000 eurot) ettemaksuna enne tööde teostamist (dtl 294). 15 Kohtuistungil 27.10.2025 märkis I. M., et konkreetset summat (tööde maksumust) lepingu sõlmimisel nimetatud polnud (00:06:54, dtl 369)…töö eest tasumine toimus etapiviisiliselt, etapi lõpetamisel vastava etapi eest tasumine (01:29:34, dtl 378-379). Kostja väitel oli kokkulepitud tööde hind 15 000 eurot, millest materjali eest 7500 eurot ja tööraha 7500 eurot (dtl 122, 298, sama kinnitas A. M. vande all 27.10.2025 00:39:46, dtl 372). Oma väidete tõendamiseks remonditööde maksumuse kohta esitas kostja V. D., N. M. ja J. G. kirjalikud selgitused (dtl 302-311 koos tõlgetega). Kirjalikud selgitused on käsitletavad dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1) Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

1. a oli Tallinna linnas kahetoalise korteri rekonstrueerimis-/ ehitustööde (projekt + ehitusauditis toodu) turuhind 5000 eurot. Ei ole ka eluliselt usutav kogu remonditööde maksumuse ette tasumine nagu väidab hageja. Pooltevaheline Viberi sõnumivahetus (nt dtl 134-135) ja kohtuistungil 27.10.2025 vande all antud ütlused (dtl 368 jj; sh I. M. väited …..konkreetset summat (tööde maksumust) lepingu sõlmimisel nimetatud polnud; …töö eest tasumine toimus etapiviisiliselt, etapi lõpetamisel vastava etapi eest tasumine) kinnitavad, et pigem oli 5000 siiski ettemaks tööde alustamiseks ja teatud etapini tegemiseks, mitte kogu tööde maksumus. Kostja 10.11.2025 menetlusdokumendi lisana esitatud
2. aasta seisuga kohtule korterite kapitaalremondi maksumuse kalkulatsioonid (dtl 414-419) jätab kohus tähelepanuta. Esitatud kalkulatsioonid ei seondu pooltevahelise õigussuhtega. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud fotod ehitusmaterjalide kohta (dtl 436-446). Kohtu hinnangul ei tõenda need seda, et just fotodelt nähtavaid remonditarbeid kasutati hageja korteris, teiseks Hageja väitel ei teinud kostja kokkulepitud ehitustöödest sisuliselt midagi ja mida tegi, oli ebakvaliteetne ning tuli ümber teha (sh rikutud kasutatud materjal; 00:07:16 dtl 331; 00:08:32 dtl 369). Sellekohased väited tõendatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka hageja väide, et kostja tegevuse tulemusena muutus korter kasutus-/elamiskõlbmatuks. X OÜ/ X OÜ koostatud ehitusaudit tuvastas töödes puudused (dtl 24-36) ning märkis ka ära lahendused puuduste kõrvaldamiseks (dtl 27). Vaidlust ei ole selles, et kostja töid lõpuni ei teinud. Samas nähtub esitatud fotodelt (auditis toodud fotod dtl 24-35; kostja esitatud fotod (dtl 420-435), et remontöid siiski tehti ja materjale kasutati, seega on põhjendamatud väited, et midagi ei tehtud ja kogu materjal oli rikutud. Hageja väidab, et kostja lahkus omavoliliselt objektilt, tööd olid peatatud; kostja omakorda, et peatas tööd kuna hageja ei tasunud enam jooksvate tööde eest. Samas on kostja kinnitanud, et oli valmis töid jätkama, kuid hageja temaga ei kontakteerunud ning ilma rahata kostja ei näinud töötegemise võimalust. Hageja ei ole selgitanud, miks ei andnud kostjale võimalust töid jätkata, puuduste olemasolul need kõrvaldada jne. Ei ole tõendanud ka seda, et kostja keeldus tööde lõpetamisest, puuduste kõrvaldamisest, miks lepingu eesmärgi saavutamine kostja poolt oleks olnud võimatu. 15.3 A. M. märgib, et ei ole näinud ega tutvunud hageja poolt väidetavalt edastatud ehitusprojektiga ning tööde teostamisel lähtus hageja abikaasa M. M. antud juhistest ja joonistest (

§ 641lg -le 3).

Riigikohus on märkinud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama. Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (

§ 641lg 2 p 2, § 77).

Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab ka

§ 641

lg 3, mis kohaldub olukorras, kus tellija juhise puudused ja selle kahjulikud 16 tagajärjed ilmnevad pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale (vt Riigikohtu 02.06.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-15-8204/113 p 14). Eeltoodust tulenevalt on töövõtja informatsiooni- ja kontrollikohustus suhteliselt lai tema eeldatava professionaalsuse tõttu. Kohtu hinnangul töövõtja käesoleval juhul seda järginud ei ole. Töövõtja ei saa eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi järgida. Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist piisavalt kontrollinud (

§ 641

lg 3), kohaldub

§ 653

, mille järgi võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist (eespool viidatud lahendi p 16). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja teadis, et tööde aluseks peab olema ehitusprojekt ning tellija (abikaasa) juhiste tõttu on võimalik, et töö ei vasta /hakka vastama lepingutingimustele (vt kostja vande all antud ütlused 27.10.2025 istungil dtl 374-378), saanuks hoolas töövõtja lepingu üles öelda, mitte teadlikult kehtivatele ehitusnormidele mittevastavat tööd teha. Kohus ei nõustu siinkohal kostja väidetega, et talle ei esitatud ehitusprojekti ning ta tutvus sellega alles kohtumenetluses. Hageja on tõendanud, et ehitusdokumentatsioon, sh projekt on kostja e-posti aadressile XXX saadetud 11.10.2019.a. (dtl 385-406). Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle kohta RKTKo nr 2-15-6538/82, p 14). Kuivõrd käesoleval juhul oli adressaat A. M. kui füüsiline isik, ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev, mistõttu teate saab kirja lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. (vt ka Riigikohtu 29.11.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11.1). Ei ole eluliselt usutav, et kostja oma kasutusel olevat e-posti üldse ei loe; samuti on pigem hüpoteetilist laadi kostja selgitused saadetise sattumisest rämpsposti jne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd ehitusaudit töödes puudused tuvastas, on tõendatud, et töö lepingutingimustele ei vastanud. Kostja on küll esitanud omapoolsed kommentaarid auditis kirjeldatud puudustele (dtl 124), kuid kohtul puudub alus kahelda auditi teostaja pädevuses või viidatud puuduste olemasolus. 15.4 Riigikohus on märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema. Kui lepingupool taganeb

§ 116

alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul. Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist

§ 646lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja.

(vt Riigikohtu 24.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-18-13432/108 p 18.2 ja 18.3). Kuivõrd käesoleval juhul ei ole hageja tellijana nõudnud töövõtjalt lepingu täitmist (vähemalt tõendeid selle kohta ei ole) ning ei ole andnud ka töövõtjale võimalust mittevastavust kõrvaldada 17 kas parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada (puudused olid kohtu hinnangul kõrvaldatavad) ei ole hagejal õigust tugineda lepingu olulisele rikkumisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et taganemise eeldused täidetud ei ole. 16. Kui lepingust ei ole taganetud, on võimalik, et leping lõppes

§ 655

alusel kostja ülesütlemisega.

§ 655

lg 1 alusel lepingu ülesütlemine eeldab tellija selge tahte tuvastamist, et ta soovib lepingu igal juhul lõpetada sõltumata töövõtja lepingurikkumisest. Lepingu ülesütlemiseks on vajalik vastavasisulise tahteavalduse tegemine töövõtjale ja selle teise poole poolt vastuvõtmine (

§ 195lg 1, Ts

ÜS § 69).

§ 655

lg-st 1 tuleneb tellijale võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kui tellija on töövõtulepingu

§ 655

lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16 p 12).

§ 655

lg-st 1 tulenevalt on tellija ülesütlemisõiguse kasutamisel vaba ning ülesütlemiseks ei ole vaja erilist ajendit ega põhjust. (vt

kommenteeritud väljaanne, § 655 kommentaar p 3.1, lk 751). Lepingust ülesütlemise tagajärjed sätestab

§ 195

lg 2, eelkõige vabaneb töövõtja seeläbi lepingu edasise täitmise kohustusest, kuid seni täidetut loetakse täidetuks töövõtulepingu alusel ning tagasitäitmise võlasuhet ei teki.

§ 655lg 2 ei välista tasunõuet tehtud töö eest.

Hageja tellijana ei ole käesoleval juhul teinud kostjale konkreetset avaldust ka lepingust ülesütlemiseks. Arvestades, et hageja ei ole esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõuet ning remonditööd on teostanud kolmas isik, saab siiski kohtu hinnangul lugeda pooltevaheline leping lõppenuks/lõpetatuks ülesütlemisega

§ 655lg 1 järgi.

Hageja väitel ei teinud kostja sisuliselt midagi, ja seda mis tegi, tuli ümber teha ja soetatud materjalid, esemed vahetada kuna olid rikutud. Hageja eelkirjeldatud väited millegagi tõendatud ei ole (vt ka otsuse p 15.2). Ehitusauditis on küll esile toodud rida puuduseid, mittevastavusi ehitusprojektile (dtl 11-16; 2435); samas annab audit soovitused / lahendused, mida tuleb teha puuduste kõrvaldamiseks (dtl 27). Ka ehitusauditis ja kostja esitatud fotodelt nähtuvate teostatud tööde eest oli töövõtjal õigus saada tasu. Hageja ei ole tõendanud, et kogu töö (sh nt põranda valamine) tuli ümber teha, mis õigustaks selle võrra töövõtja tasust mahaarvamisi. Hageja esitatud maksekorraldustelt (dtl 18-21) on näha et tööde eest tasuti 1500 eurot; 3500 eurot materjalide eest. Alusetu on hageja (tagasi)nõue tasutud materjalide eest. Millegagi pole tõendatud seda, et soetatud ja kasutatud materjalid oleks olnud ebakvaliteetsed või osutunud kasutuskõlbmatuks. Lepingust ülesütlemise puhul ei teki tagasitäitmise võlasuhet. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et ettemaksuna tasutud 5000 euro (sh materjalid 3500 + tööraha 1500) eest ei ole materjale soetanud /töid teostanud, millest tulenevalt võiks kõne alla tulla alusetu rikastumine hageja arvel. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ettemaksuna tasutud 5000 euro väljamõistmiseks (tagastamiseks) kostjalt on põhjendamatu.

1. Ehitusprahi utiliseerimise eest tasutud 420 eurot tagasinõue on kohtu hinnangul alusetu. Hageja esitatud maksekorralduse kohaselt tasuti 1.11.2019.a ehitusprahi äraveo eest A. P.le 420 eurot (dtl 20). 18 A. M. selgitas 22.09.2025.a kohtuistungil, et A. P. (X OÜ (rk XXX) juhatuse liige ajavahemikus 2016-2021) oli tema tööandja (00:27:42, dtl 334), kuid hagivastuse kohaselt ei ole kunagi olnud kostja alltöövõtja (dtl 129) ning temaga oli hagejal eraldi kokkulepe prahi äraveoks ja see ei sisaldunud pooltevahelises töövõtulepingus. Hagile lisatud rekonstrueerimise projekti järgi teostatakse ehitusprahi vedu rekonstrueeritava korteri omaniku kulul ja utiliseeritakse mitte avaliku kasutusega prügikonteinerisse, mida paigaldatakse asfalteeritud teel korteriühistu prügikonteinerite kõrvale (dtl 13-14). Rahaülekanne on tehtud otse A. P.le, seega on nõude esitamine A. M. vastu põhjendamatu. Tõendamata on asjaolu, et vastavalt poolte vahel sõlmitud suulisele töövõtulepingule oli kostja lepingujärgseks kohustuseks ka ehitusprahi utiliseerimine, mille täitmise ja võimaliku rikkumise (täitmata jätmise) eest lasuks vastutus kostjal.
2. Ehitusauditi eest kahjuhüvitise 1200 euro väljamõistmise nõude kohus rahuldab. Hageja tasus 20.02.2020 X OÜ-le ehitusauditi eest 1200 eurot (dtl 21-22) ja nõuab kostjalt selle hüvitamist

§ 115

alusel.

§ 115

lg 1 ning § 127 ja 128 alusel võib kahju (lepingu rikkumisest tuleneva kahju) hüvitamist nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu 08.01.2013.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 15). kostja on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1); hagejale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2);rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Põhjuslikku seost tuleb jaatada, kui rikutud lepingulise kohustuse kohase täitmise korral oleks tavalistel asjaoludel tõenäoliselt kahju ära hoitud või seda vähemalt vähendatud (vt Riigikohtu 10.04.2024 lahend tsiviilasjas nr 2-21-4251/36 p 13.2) Kahju hüvitamise eelduseid pidi tõendama hageja (käesoleval juhul I. M.). Töövõtjapoolne (kostjapoolne) lepingulise kohustuse rikkumine on tõendatud ehitusauditiga; kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele (ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile) ning selle eest oli vastutav töövõtja. Töö ülevaatamiseks /hindamiseks kandis hageja täiendavat kulu 1200 eurot, mida poleks vaja olnud kanda lepingutingimustele vastava / puudusteta töö korral. Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1 tulenevalt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitusseadustikust tulenevate nõuete järgimise eesmärk on ära hoida ehitamisest mõjutatud isikute õiguste kahjustamist. Kostja pidi kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist vastaspoolelt oodata (

§ 103lg 2) (vt ka Riigikohtu 11.12.2013.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22). Kui kostja oleks käesoleval juhul teostanud tööd projektipõhiselt ja vähemalt keskmise kvaliteediga, ei oleks hagejal olnud eelduslikult vajadust kanda täiendavat kulu ehitusauditile, seega on olemas põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal varalise kahju (ehitusauditi kulu - 1200 euro) vahel ning hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatud. 19. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude ja palub välja mõista viivise alates 1.07.2020.a. Tulenevalt

§ 101lg 1 p 6 saab võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult viivist.

19 Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras: sissnõutavaks muutunud viivist alates 1.07.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni (5.12.2022) nõudelt 6620 eurot ja alates hagi esitamisest ehk 5.12.2022 TsMS § 367 alusel kuni võla tasumiseni

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras. Kohus rahuldas nõudes 1200 euro ulatuses. Kuivõrd kohus leidis otsuses, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, ei ole põhjendatud viivist arvestada alates 1.07.2020 ehk alates kostjale väidetavalt saadetud pretensioonis esitatud raha tagastamise tähtaja (30.06.2020) möödumist. Kohus mõistab A. M.lt välja viivise alates 5.12.2022.a. so alates hagiavalduse esitamisest

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) kuni 1200 euro tasumiseni. 20. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab A. M.lt välja I. M. kasuks 1200 eurot ja viivise alates 5.12.2022 kuni 1200 tasumiseni

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 21. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 sätestatuga jätab kohus poolte menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi ca 16% ulatuses (hagihinnast), seega jäävad 16% hageja menetluskuludest kostja kanda; 84% kostja menetluskuludest hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 4 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 20