Obsah (5)

§ 121§ 39§ 179§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-4 Määruse kuupäev 17. veebruar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18. detsembri 2025. a ots

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses väidetava deporteerimise otsusega ning avaldas soovi vältida enda väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni. Kaebaja kahetseb, et rikkus Eesti seadust. Kaebaja ei osanud ette näha tähtajalise elamisloa tühistamist ning lahkumisettekirjutuse tegemist narkojoobes seaduse rikkumise tõttu. Varasema vanglakaristuse järel leidis kaebaja endale elukoha ning otsis tööd. Kaebaja põhjendab probleemide tekkimist amfetamiini kasutamisega ja palub anda endale viimane võimalus ning lubab lõpetada narkootiliste ainete tarvitamise.
3. Tartu Halduskohus palus
4. jaanuari 2026 kohtunõudes Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) esitada teave ning seonduvad dokumendid X-iga seotud menetluste või tehtud otsuste kohta, mis puudutavad isiku riigist väljasaatmist.
5. PPA esitas
6. jaanuaril 2026 vastuses kohtunõudele
7. detsembri
8. a otsuse nr 15.3-3.4/1723-1, millega tunnistas kaebaja tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 2 p 3 alusel kehtetuks. Samas otsuses tegi PPA kaebajale ettekirjutuse lahkumiseks Eesti Vabariigist väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele X-i kinnipidamisasutusest vabanemisel ning kohaldas talle sissesõidukeelu Schengeni alale 4 aastaks ja 6 kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest. 3-26-4
9. Kaebaja esitas otsuse peale PPA-le
10. detsembril 2025 avalduse, milles väljendab otsusega mittenõustumist. PPA andis
11. jaanuaril 2026 kaebajale teatega võimaluse kõrvaldada avalduses puudused ja viitas sama vaidluse esemega seotud kohtumenetlusele.
12. Kaebaja esitas
13. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
14. Tartu Halduskohus jättis
15. jaanuari
16. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Nimetatud määrus toimetati kaebajale kätte
17. jaanuaril
18. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. jaanuari
2. a määrusega X-i kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Kaebaja sai käiguta jätmise määruse kätte
3. jaanuaril 2026 ning kuna kaebaja määruse peale määruskaebust ei esitanud, siis jõustus halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus
6. veebruaril 2026 (

§ 179lg 3, § 204 lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. veebruaril 2026 ja möödus
2. veebruaril
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2