TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-504 Määruse kuupäev 23. veebruar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Vertetom Autokool MTÜ kaebus Tõrva valla 18. veebruaril 2026 sõ

§ 278lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõrva Gümnaasium (hankija) viis läbi väikehanke „B-kategooria juhiloa esmaõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli
2. veebruar
4. Tõrva Vallavalitsus tunnistas
5. veebruari
6. a korraldusega nr 2-3/2026/64 hankes „B-kategooria juhiloa algõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ edukaks ühispakkujate OÜ Autosõit (registrikood 10835817) ja OÜ Autosõit Tartu

§ 267lg 3).

Kohtu hinnangul puudus hankelepingu tühistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks alus, kuna õigusaktides ei ole väikehanke puhul vaidlustatud korralduse tegemise ja hankelepingu sõlmimise vahel ooteaega kehtestatud, samuti ei ole keelatud sõlmida hankelepingut ooteajal.

1. Kaebaja esitas
2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-26-504, milles nõuab
3. veebruaril 2026 sõlmitud hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse tuvastamist. Edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Autosõit Tartu pakkumuse oli esitanud esindusõigust mitteomav isik. Edukaks tunnistatud pakkumuses ei olnud tõenäoliselt käibemaksu lisatud, mistõttu on teadlikult esitatud vale pakkumine. Väikehanke alusdokumendid olid vigased, kuna ainus õppesõiduväljak Valgamaal kuulub kaebajale. Kaebaja vaiet ei ole lahendatud ning seetõttu on hankeleping sõlmitud õigusvastaselt. Hankeleping ei ole kehtiv, kuna Tõrva valla dokumendiregistrisse ei ole sõlmitud hankelepingut lisatud. Riigihankes on tehtud menetluslikke eksimusi, sealhulgas ei ole hankekomisjon kontrollinud pakkumuste vastavust. Esitatud pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kuigi kaebuse pealkirjas on viidatud ka lepingu tühisusele, siis ei nähtu kaebusest, et kaebaja sooviks lepingu tühisuse tuvastamist. Kaebuse sisu viitab kaebaja soovile tuvastada hankelepingu õigusvastasus hankemenetluses rikutud menetlusreeglite tõttu. Seega mõistab kohus, et kaebaja on esitanud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse tuvastamise nõude

§ 37lg 2 p 6 mõttes.

Kaebuse puhul on tegemist hankeasjaga (

§ 266lg 1).

7. Kohus märgib esmalt, et lähtuvalt

§ 267

lg-st 1 on hankeleping üks võimalikest otsustest, mille peale võib kaebuse halduskohtule esitada. Kaebaja oli hankeasjas pakkuja ning seega on kaebaja eelduslikult asjas kaebuse esitamiseks õigustatud isik, kuna kaebuse oma õiguste kaitseks hankija tegevuse peale võib esitada pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (

§ 268lg 1).

Siiski seab menetlusseadus tuvastamisnõude esitamiseks täiendavaid piiranguid. 8.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, sest

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

1. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või 2 3-26-504 ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et Tõrva vald võib tulevikus sarnases olukorras hankelepinguid sõlmida ning õigusvastaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
4. aprilli
5. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28;
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10;
8. oktoobri
9. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Hankeasjades on pakkuja eeldatavaks huviks ning eesmärgiks sõlmida õiguspärane hankeleping. Ka õiguskirjandus toetab kohtu seisukohta, et isikul puudub hankeasjades vaidlustamisõigus, kui isegi vaidlustuse rahuldamise korral on vaidlustajaga hankelepingu sõlmimine välistatud (Simovart, M. A.; Parind, M. (koost.) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2019, § 185, komm. nr 25). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vastustajat sõlmima hankelepingut kaebajaga. Lähtuvalt

§ 267lg 3 ls-st 1 ei tühista kohus kehtivat hankelepingut.

Hankelepingu kehtivust ei mõjuta selle võimalik õigusvastasus. Seega hankelepingu õigusvastasuse tuvastamisel jääks juba sõlmitud hankeleping jätkuvalt kehtima ning kaebaja ei saavutaks soovitud eesmärgina hankelepingu sõlmimist.

1. Kohus märgib lisaks, et hankelepingu tühisust ning selle aluseid on kohus kaebajale selgitanud haldusasja nr 3-26-476 raames (vt Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrus asjas nr 3-26-476, p 8.2). Sealhulgas on kohtul tühistamisnõude menetlemisel võimalik tuvastada ka hankelepingu tühisus (

§ 267lg 3 ja § 41 lg 4).

Seega on hankelepingu tühisuse tuvastamine peaasjalikult haldusasja nr 3-26-476 vaidluse esemeks (HMS § 41 lg 1 ja HMS § 267 lg 1). Haldusasjas nr 3-26-476 tehtud tagastamise määrus ei ole jõustunud ning kaebajal on võimalik tugineda määruskaebemenetluse raames võimalikule hankelepingu tühisusele, sealhulgas esitada väide ooteaja kohaldumisest, tolle menetluse raames. Seega ei hinda kohus käesolevas asjas eraldiseisvalt hankelepingu tühisuse aluseid. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et arvestades RHS sätteid, ei ole alla lihthanke piirmäära jääva hanke puhul eraldi ooteaega kehtestatud ja seeläbi tühisuse alust selles osas ei esine, mistõttu ei saaks kaebaja sellele hankelepingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes eraldi ka tugineda. 11. Tuginedes eeltoodule tagastab kohus Vertetom Autokool MTÜ kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3