KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 19. veebruar 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-322 (25261000417) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aivar

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav abiprokurör Valdo Gerassimov Marten Jesse (isikukood: 39605315716; elukoht: XXX; töökoht: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 02.04.2025.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 121

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Marten Jesse süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 02.04.2025 kohtuotsusega 1-25-1270 Marten Jessele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuud vangistust. Mõista Marten Jessele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Marten Jessele mõistetud 10 kuud vangistust üldkasuliku tööga 300 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Marten Jesse kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Marten Jesset käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Marten Jesselt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 292,64 eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1621,64 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 135,14 eurot tasumine (viimasel kuul 135,10 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu
2. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99926700004608 ning selgituse “Marten Jesse, otsus nr 1-26-322, menetluskulu“. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
3. peatüki
4. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 2 Süüdistus Marten Jesset süüdistatakse selles, tema isikuna, keda on 02.04.2025.a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise eest, katseajal, 05.10.2025.a. kella 03.00 paiku viibides XXX asuvas Voorimehe Pubis läks pubis istuva N.A juurde ja mitte midagi ütlemata lõi talle rusikaga vastu näopiirkonna vasakpoolset külge. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega põhjustas Marten Jesse N.A-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, (s.o vasemal pool silmalau ja silmaümbruse lahtine haav). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani Marten Jesse toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.04.2025.a.

kohtuotsusega 1-25-1270 Marten Jessele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. neli

§ 74

lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus kümme

§ 69lg.

4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule: Marten Jesse peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Marten Jesse on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel 3

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Marten Jesse kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 292,64 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Marten Jessele arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1621,64 eurot, s.h sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 292,64 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4