3-23-2484 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise kuupäev ja koht 28.03.2025, Jõhvi Haldusaja number 3-23-2484 Haldusasi X-i kaebus Lõuna prefekt

) § 95 lg 1 alusel. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja usaldusväärne ega väärikas ning isikuomaduste poolest ei ole võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ega ole samuti võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning ei ole seaduskuulekas.

1. X pöördus 3.11.2023 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles palub kohtul tühistada Lõuna prefektuuri prefekti 3.11.2023 käskkiri nr 1.9-2.6/222p ja kohaldada esialgset õiguskaitset, millega peatada vaidlusaluse haldusakti kehtivus ja täitmine. Kaebaja nõustus haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
2. Tartu Halduskohus jättis 9.11.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebajal tuli viia kaebuses ja taotluses esitatud nõuded kooskõlla seaduses sätestatud nõuetega ja vastavalt muuta kaebust esitades kohtule lubatud taotlused.
3. Kaebaja esitas 10.11.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja muutis algselt kaebuses esitatud nõuet ja taotles kohtult Lõuna prefektuuri prefekti 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasuse kindlakstegemist ja 12 kuu tema keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist.
4. Tartu Halduskohus võttis 15.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Politsei- ja Piirivalveameti ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
5. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 6.12.
7. Tartu Halduskohus määras 8.04.2024 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, tõendite ja menetluskulude taotluste ja neile vastuväidete esitamiseks. Ühtlasi teatas kohus menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikustamise aja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kaebaja peab 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p formaalselt ja materiaalselt õigusvastaseks järgmistel põhjustel: 8.
9. Kaebaja väidab, et tema ei ole Noreddine Saadi isiku nimelt K. J suhtes (isiku identiteedi ja isikuandmete kasutamine) süütegusid toime pannud ja algusest peale oli valmis koostööks. Kohtupraktikas on leitud, et kehtiva avaliku teenistuse seaduse (

) § 51 lg 4 kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sh hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna ja või kahjustaks ametiasutuse mainet. Sellest sättest tuleneb, et

ei kinnita diskrediteerimise tegelikku aset leidmist.

§ 51

lg 4 kohaselt tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt isikut ametnikuna diskrediteerida. See tähendab, et isiku seksuaalkäitumise ja tema sõnakasutuse kohta ei pea olema saabunud mingit tagajärge, kuid tema käitumine võib potentsiaalselt isikut ametnikuna ja tema kaudu ka ametiasutust diskrediteerida. Seega leidis kaebaja eelpoolnimetatud kohtupraktikale 2 3-23-2484 tuginedes, et vaidlusalune käskkiri on koostatud ametniku poolt meelevaldselt, moonutatud ja vastustajale kasulikul moel. Riigikohus on selgitanud, et ametniku või ametiasutuse diskrimineerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellisesse teokoosseisu tekib vastutus ka siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel on põhjuslik seos. Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumiste, samuti varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Eraelu hõlmab muu hulgas inimese välimust, seksuaalset orientatsioon, huvisid, eelistusi, ametialaseid ja eraviisilisi tegevusi, suhteid teiste inimestega, sõprade, perekonna, ja laiema välise suhtlusega, eelvalikuid, kodu ja kirjavahetust. Kaebaja väitel ei ole ta ametnikuna toime pannud ühtegi süülist süütegu, mille tagajärjel võiks saabuda ametiasutusele oluline kahju. Kaebaja arvates on vastustaja sisuliselt põhjendamatult tunginud tema eraellu ning rikkunud PS §-st tulenevat õigust eraelu puutumatusele, aga samuti diskrimineeris teda seksuaalse orientatsiooni pärast. 8.

1. Kaebajale jäi arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on koostatud 3.11.2023 käskkiri nr 1.92.6/222p. Kaebaja suhtes ei ole algatatud distsiplinaarmenetlust ja väärteomenetlust. Kriminaalasjas on menetlus lõpetatud ja selle käigus kogutud tõendeid ei tohtinud vastustaja kasutada haldusmenetluses. Kaebajale ei ole antud ärakuulamisõigust. Kaebaja ei nõustu, et ta oleks manipuleeritav täiskasvanute portaalides loodud kasutajate kontode kaudu, kuna need on anonüümsed. Vastustaja rikkus kaebaja eraelu, kui luges kaebaja kirjavahetusi. Kaebaja peab enda käitumist (sh suhtlemist täiskasvanute portaalides) PPA töökorra p-ga 77 kooskõlas olevaks ning väidab, et tema on teinud kõik, et tema eraelulised tegevused ei diskrediteeriks teda ametnikuna ega kahjustaks asutuse (vastustaja) mainet. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine täiskasvanute portaalides peetud kasutajate kontode ja suhtlemise tõttu oli suur põhiõiguste riive. Kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole vastustaja viidanud ühtegi asjakohasele sätetele, mistõttu on käskkiri vastuolus HMS § 56 lg-tega 2 ja
2. 8.
3. Sellest tulenevalt palus kaebaja tuvastada 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasus ja mõista välja hüvitis kaebaja 12 kuu keskmise palga ulatuses. 8.
4. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja vastuväited olid kokkuvõtvalt järgmised: Esmalt teatas vastustaja, et jääb vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjenduste juurde. Vastustaja arvates on kaebaja ekslikult tõlgendanud tema teenistusest vabastamise käskkirjas välja toodud Riigikohtu lahendit 3-3-1-29-16, kus selgitatakse

redaktsioonide (alates 1.04.2023 jõustunud ja sellele eelnenud) erinevust diskrediteerimise aset leidmisel. Nimelt oli enne 1.04.2023 kehtiva

järgi (§ 84 p 3) väärituks teoks muuhulgas tegu, mis diskrediteerib ametnikku, kuid alates 1.04.2023 ja ka praegu kehtiva

§ 51lg 4 järgi on ametniku üldiste kohustuste all kasutusel sõna diskrediteeriks.

Selline sõna muutus, pööramine kindla kõneviisi oleviku vormist tingivasse kõneviisi tähendabki sündmuse või seisundi irreaalsust vaatlushetkel ja selle esinemise tõenäosust kujuteldavas situatsioonis. Tingiva kõneviisi olevik näitab, et sündmus pole vaatlushetkel reaalsuses teostunud, mis aga ei pruugi välistada edaspidist teostumist mingi tingimuse korral. Seetõttu pole enam vajalik diskrediteerimise tegelikku aset leidmist ning sellele järeldusele jõuab ka kohus viidatud kohtulahendis. Vastustaja ei nõustu sellega, et selleks, et diskrediteerimine aset leiaks, ei pea 3 3-23-2484 isiku teod jõudma avalikkuse ette. Diskrediteerimine saab aset leida juba siis, kui tegudest saavad teada vaid üksikud ametniku kolleegid, sh tema juht, mis põhjustab nende usalduse kaotuse ametniku suhtes nagu on olukord ka käesoleval juhul. Iha.ee on avalik portaal, kuhu lisatud postitusi saab lugeda igaüks, kes seda külastab, seega on tegemist avalike postitustega. Kaebaja väidab ekslikult, et tegemist oli tema privaatsõnumitega. Avalikult tehtud postitused ei kuulu sõnumisaladuse alla ega ole seega salastatud. 8.

1. Kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus iseenesest ei omandanud kaebaja teenistusest vabastamisel mingit kaalu, vaid teenistusest vabastamise aluseks oli kriminaalmenetluse käigus selgunud kaebaja tegevus. Jäi kaebaja poolt tõendamata, et sisekontrollibüroo ametnikud on kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt (korduvalt survestanud kaebajat kirjutama lahkumisavaldust). Vastustaja toonitas, et kaebaja teenistusest vabastamisel ei omanud mingit kaalu tema sugu ja seksuaalne orientatsioon ning otsus teenistusest vabastamisel ei olnud nendest asjaoludest motiveeritud. Kaebaja teenistusest vabastamise aluseks olnud käskkirjas on vaid ühe korra mainitud, et kaebaja otsis seksuaalkontakte just meestega ja sedagi vaid kriminaalmenetluses kogutud infole viidates (kaebaja enda sõnakasutus iha.ee postitustes). Kaebaja ei ole välja toonud ega kuidagi põhjendanud, milliste teiste sarnases olukorras olevate PPA-s töötavate isikutega võrreldes teda on teisiti ehk ebavõrdselt koheldud, et tema suhtes saaks olla aset leidnud diskrimineerimine. Järeldus, et kaebaja vabastati teenistusest tema soovi tõttu kohtuda omasooliste isikutega on meelevaldne. Teenistusest vabastamise põhjendusena on korduvalt rõhutatud kaebaja tehtud avalike postituste (ka tööajal kasutades PPA Wi-Fi võrku) mahtu ja sisu – peaaegu igapäevaste seksuaalkontaktide otsimist praktiliselt valimatutel aegadel, kohtudes isikutega. Just selline tegevus, olenemata isiku soolistest eelistustest, pole ametnikule väärikas käitumine ning selle avalikuks tulek diskrediteeriks nii ametnikku ennast kui asutuse mainet, olenemata isiku soost või seksuaalsest orientatsioonist. 8.
2. Kaebaja teenistusest vabastamine

§ 95

lg 1 alusel (kaebaja ebaväärika käitumise tõttu) ei eelda distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kriminaalmenetluse käigus selgunud info pinnalt on kaebajaga läbi viidud vestluse käigus selgitati, et tema tegevus iha.ee portaalis on vastustaja jaoks turvarisk ja vääritu käitumine. Kaebaja käitumise tõttu esines kõrge tema šantažeerimise oht. 8.

1. Vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjas piisavalt, põhjalikult ja üksikasjalikult selgitanud teenistusest vabastamise asjaolusid ning on põhjendanud, miks kaebaja käitumine ei ole politseiametnikele sobilik ja tema jätkamine ametnikuna ei ole võimalik. Vastustaja hinnangul on kaebaja tegu piisavalt kõnekas iseloomustamaks kaebaja vastavust kutsesobivusnõuetele. Riigikohus on leidnud, et teatud küsitava eetilise väärtusega tegevuse lubamine riigis ei ole vaadeldav kõikelubatavusega isikutele, kelle ülesandeks on lisaks ametijärgsetele tööülesannete täitmisele ka tööandja autoriteedi hoidmine. Teatud tegevused, mis muidu olenevalt olukorrast võik ühiskondlikult olla aktsepteeritud, ei ole siiski sobilikud ametnikule, kelle käitumisele on esitatud kõrgendatud eetilised ootused. Kaebaja on käitunud ebaväärikalt nii teenistuses viibides (tööajal ja teatud juhtudel PPA Wi-Fi võrku kasutades iha.ee-sse postituste tegemine, sh ebatsensuurne sõnakasutus ja selle sisu) kui väljaspool teenistusest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et sellise teo eest ametniku teenistusest vabastamine proportsionaalne ka juhul, kui ametnikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti märkis ringkonnakohus, et ametnikule sobimatute väljendite ja keelepruugi kasutamine on sobimatu. 4 3-23-2484 8.
2. Kaebaja viitab ekslikult, et käskkirjas teenistusest vabastamise alusena välja toodud

§ 15p 5 lähtub oma teenistusse võtmise nõuetes kaitseväe korralduse seaduses (KKS) teenistusse või tööle võtmise sobivuse kriteeriumitest (KKS § 41

§ 15p 5 tõlgendamisel asjakohane.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

1. Kohus selgitab, et vaatab esmalt läbi kaebaja tuvastamisnõude (I), seeläbi kaebaja hüvitamisnõude (II) järgmisena jagab kohus poolte menetluskulud (III) ja viimasena otsustab kohus kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamise üle (IV). I
2. Halduskohus on seisukohal, et kaebus tuvastamisnõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt vabastati kaebaja politseiteenistusest

§ 95lg 1 alusel.

Käskkirja põhjendustest tulenevalt ei ole kaebaja usaldusväärne ega väärikas ning isikuomaduste poolest ei ole võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ega samuti võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning ei ole seaduskuulekas. Läbiviidud kriminaalmenetluse raames ilmnes asjaolu, et kaebaja kasutab igapäevaselt täiskasvanute suhtlusportaali iha.ee ning temaga on seostatud rohkem kui 20 erinevat kasutajakontot, kust on postitatud praktiliselt igapäevaselt avalikke kuulutusi samasooliste isikutega kohtumiseks seksuaalse eesmärgiga (kaebaja poolt käis pidevalt juhuseksi otsimine). Ajavahemikus 1.12.2021-19.03.2023 on tehtud 725 postitust. Postitused olid tehtud ka töö ajal, kasutades PPA Wi-Fi võrku. Tehtud postituste maht, sõnakasutus ja nende sisu ning eesmärk otsida juhuseksi ei ole selgelt politseiametnikule kohased ega väärikas käitumine. Seda ilmestavad hulgaliselt näiteid kaebaja postituses tehtud ettepanekutest kohtuda seksuaalsel eesmärgil võõraste isikutega suvalises avalikes kohtades (näiteks Pärnu Apollo keskuse WC-s, Tallinna T1 kaubanduskeskuses, Tartu Kvartali keskuses, SexMax erootikapoes/kinos, Annelinna tervisekeskuses, jne). Lisaks leiti kaebaja valdusest kaks 9x19 mm täismantelkuuliga padrunit (üks auto keskkonsoolist ja teine kaebaja elukohast). Leitud laskemoon ei kuulu kaebajale kinnitatud relvale. 11. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et eelpoolkirjeldatud tegevused on kaebajale omistatavad. Vaidlus käib eelkõige selle üle, kas vastustaja oleks pidanud alustama kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust, sh ära kuulama kaebajat, et tuvastada, kas kaebaja enda tegevusega nii teenistuses viibimise kui ka vabal ajal diskrediteeris ennast politseiametnikuna ja kahjustas vastustaja mainet, mis oleks kaebaja suhtes usalduse kaotamise ja tema teenistusest vabastamise aluseks. Ühtlasi käib vaidlus selle üle, kas vastustaja oleks võinud kasutada kriminaalmenetluses kogutud tõendeid halduskohtumenetluses. 5 3-23-2484 12.

§ 95

lg 1 sätestab, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15.

§ 15

lg 5 sätestab, et teenistusse ei või võtta isikut muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.

§ 51

lg 4 sätestab, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. PPA töökorra p 77 näeb ette, et teenistuja peab käituma väärikalt nii teenistuses või tööl olles kui ka väljaspool seda, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda teenistujana või kahjustaks politsei mainet. Teenistuja peab järgima ametnikueetika nõukogu poolt heaks kiidetud ametniku eetikakoodeksit. 13. Kaebuse kohaselt arvas kaebaja, et vastustaja ei saanud tugineda vaidlusaluse käskkirja väljastamisel kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, mis kajastavad täiskasvanute portaalis iha.ee kaebaja poolt registreeritud kontode kirjavahetust. HMS § 38 järgi võib haldusorgan nõuda menetlusosaliselt või muudelt isikutelt nende käsutuses olevaid tõendeid, et kindlaks teha asja lahendamiseks olulised asjaolud. Samas paragrahvis on loetletud erinevad tõendite liigid.

-s ja PPVS pole sätestatud tõendite kogumise või tõendiliikide erisusi. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja on haldusmenetluses tuginenud suuresti algselt süüteomenetluses (kriminaalmenetluses) kogutud teabele. Kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad selleks, et haldusorgan saab asja lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks ebamõistlik nõuda, et haldusorgan koguks samu tõendeid uuesti. Kohus märgib, et tegemist ei ole kriminaalmenetluses jälitustoimingutega kogutud teabega, mida oleks vastustaja saanud kasutada juhul, kui see oleks kajastatud kohtuotsuses.

1. HKMS § 62 lg 3 p-i 1 ja lg 6 järgi võib kohus tagastada või jätta arvestamata muu hulgas põhiõiguse rikkumisega saadud tõendi. Kuigi HMS-s pole sõnaselgelt sätestatud analoogilist tõendi lubatavuse kriteeriumit, tuleneb eeltoodust muu hulgas, et kohus võib haldusakti tühistada, kui haldusorgan on haldusakti faktilise aluse tuvastanud põhiõiguse rikkumisega saadud tõendi abil ja asjaolu ei ole tõendatud muul viisil. Seetõttu on sama kriteerium kohaldatav nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et Eesti kriminaalmenetlusõiguse praktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. 1Kriminaalmenetluses on tõendite kogumise reeglid ette nähtud muu hulgas põhiõiguste kaitseks. Seega on HKMS § 62 lg 3 p-ga 1 kooskõlas kolleegiumi 16.01.2003 asjas nr 3-3-1-2-03 tehtud määruse p-s 11 väljendatud seisukoht, et kui kriminaalmenetluses on tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõend lubamatuks, siis on sama tõend lubamatu ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kui seadusega ei sätestata teisiti. Tõenditena iha.ee täiskasvanute portaalis kaebaja poolt loodud kasutaja kontode sisu hindamisel on keskse tähendusega kaebaja eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse kaitse (PS § 26 ja § 43).
2. Kriminaalasja menetlemisel võib korraldada läbiotsimise, mille käigus võidakse võtta ära teabekandjad (nt arvuti kõvaketas, e-kirja väljatrükk, mobiiltelefon), millel on jäädvustatud sõnumid (kriminaalmenetluse seadustiku § 91). Teabekandja äravõtmine eraldivõetuna ei riiva kommenteeritavas paragrahvis sätestatud õigust, kuid üldjuhul on toimingu eesmärk saada 1 RKHKo 1-16-6179/111, p
3. 6 3-23-2484 teada edastatud sõnumite sisu, mistõttu esineb vähemalt puutumus sõnumite saladusega. Alates 01.09.2016 eeldab seaduslik läbiotsimine üldjuhul kohtu eelnevat luba.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sõnumite saladuse kaitsealas ei ole saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid (nt arvutis säilitatud e-kirjad, telefonikõne salvestus), mis on saatja või saaja valduses, kuna PS räägib otsesõnu edastatavatest sõnumitest, mitte mis tahes sõnumitest. 2 Isiku mõjusfääris oleva privaatse teabe kaitsmisväärsus ja sellise teabe puutumatuse rikkumisega kaasneva era- ja perekonnaelu puutumatuse riive intensiivsus ei olene Riigikohtu hinnangul sellest, kas sama teavet on kunagi varem kirja teel või sidevahendi abil edastatud või mitte. Juhul, kui teave on kommunikatsiooniprotsessi läbinud, ei ole seda privaatsuse kaitse aspektist enam alust eristada teabest, mis pole kunagi kommunikatsiooniprotsessis olnudki.3
5. Kaebaja kinnitab kaebuses, et andis ise iha.ee täiskasvanute jaoks mõeldud portaalis tema poolt loodud kontode sisselogimise paroolid vastustajale üle (PPA sisekontrollibüroo ametnikele). Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tema teabekandjate äravõtmiseks polnud kohtu luba. Muid võimalusi tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse raames ei olnud. Järelikult on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluses eelpoolnimetatud tõendite kogumisel ei ole oluliselt rikkunud kaebaja põhiõigusi, mistõttu on tegemist lubatud tõenditega, millele võiks tugineda vastustaja haldusmenetluses.
6. Kaebaja väitis, et vastustaja oleks pidanud alustama distsiplinaarmenetlust, mille käigus andma kaebaja tegevusele hinnangu, tuvastama tema süü ja kaaluma distsiplinaarkaristuse määramist. Vastustaja arvas, et ametniku teenistusest vabastamine

§ 95lg 1 alusel ei eelda distsiplinaarmenetluse läbiviimist.

19. Kohus märgib, et kuigi kaebaja teenistusest vabastamise õiguslikus aluses on vastustaja viidanud

§ 95

lg-le 1 ja § 15 lg-le 5 (kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise) heitis vastustaja kaebajale sisuliselt ette

§ 51

lg-s 4 sätestatud kohustuste rikkumist (ebaväärikas käitumine, millega kaebaja diskrediteeris ennast ja kahjustas vastustaja mainet). Kohus on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud jõudma järelduseni kaebaja poolt

§ 51

lg-s 4 sätestatud teenistuskohustuste rikkumise osas distsiplinaarmenetluses, tuvastades muu hulgas kaebaja süü ja andes hinnangu kaebaja tegevusele politseiametnikuna (kas tegemist on distsiplinaarteoga või mitte) ning valides distsiplinaarkaristuse liiki (

§ 69ja § 70).

Vastustaja on küll analüüsinud vaidlusaluses käskkirjas kaebaja käitumist teenistuskohustuste rikkumisena

§ 51

lg-s 4 sätestatud tähenduses, kuid ei ole läbiviinud distsiplinaarmenetlust, mille käigus oleks tuvastanud kaebaja süü raskust vastustaja maine kahjustuse ulatust jne ega kaalunud distsiplinaarkaristuse määramist pidades silmas

§ 75

lg-s 2 sätestatut.

§ 71

sätestab, et distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Kohus leiab, et antud juhul oli vastustajale piisavalt teada asjaolud, mis viitaksid kaebaja poolt distsiplinaarteo toimepanemisele (teenistuskohustuste süüline rikkumine

§ 51

lg 4, § 69), mistõttu oli tema

§ 70

lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigus distsiplinaarmenetluse alustamise üle sisuliselt redutseeritud nullini ning esines kohustus distsiplinaarmenetluse alustamiseks. 2 3 RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p-d 816 ja

1. https://pohiseadus.ee/sisu/3514 7 3-23-2484
2. Kohtu hinnangul juhuseksi otsimine samasooliste partneritega internetis täiskasvanute portaalis ei ole selline asjaolu, mis seaduse järgi välistaks isiku politseiteenistusse võtmise (

§ 95lg 1 ja § 15 lg 5).

Olenevalt viisilt ja kontekstist võiks siiski tegemist olla vääritu ja vastustaja mainet rikkuva teoga. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlusalusest käskkirjast ei selgu, kuidas kaebaja suhtlemine täiskasvanute portaalis iha.ee isikustamata kujul või(k)s rikkuda vastustaja mainet. Seda oleks pidanud vastustaja välja selgitama distsiplinaarmenetluse käigus. 21. Kohus toob esile, et ka vastustaja poolt viidatud kohtulahendites vabastati ametnik

§ 51

lg-s 4 nimetatud kohustuste rikkumise tulemusena (vääritu teo toimepanemine) läbiviidud distsiplinaarmenetluses langetatud otsuse alusel (teenistusest vabastamine), mitte selle alusel, et ametnik ei vastanud kutsesobivusnõuetele. Isegi kui nõustuda vastustajaga, et laskemoona käitlemise osas võiks kaebajale ette heita määruse nr 15 § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud kutsesobivuse rikkumist, on tegemist siiski teenistuskohustuse rikkumisega, mida tuleb eraldi käsitleda distsiplinaarmenetluses. Seega ka selles episoodis ei ole kaebaja teenistusest vabastamise õiguslikuks aluseks

§ 95lg 1 ja § 15 lg 5.

22. Kaebaja väitis, et vastustaja jättis ta ära kuulamata. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastustaja oleks pidanud läbi viima nii kaebaja käitumisega seoses iha.ee portaalis kui ka laskemoona käitlemise osas distsiplinaarmenetluse ning andma kaebajale võimaluse tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega enda arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (

§ 73lg 7).

Haldusasja materjalide kohaselt toimus kaebaja ja vastustaja esindajate vahel 9.10.2023 vestlus, mille kokkuvõte on protokollitud. Kokkuvõttest ei ole näha, et vastustaja oleks andnud kaebajale ühemõttelisest teada, et vastustaja plaanib koostada käskkirja kaebaja ametist vabastamise kohta

§ 95lg 1 § 15 lg 5 alusel.

1. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustuse täitmist. Samas ei ole vastustaja väitnud, et kaebaja puhul esineks mõni HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erand. Järelikult rikkus vastutaja kaebaja ärakuulamiskohustust. Sellest tulenevalt on halduskohus seisukohal, et vastustaja poolt kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimata jätmine ja kaebaja ärakulamata jätmine toob endaga kaasa vaidlusaluse käskkirja nii formaalse kui ka materiaalse õigusvastasuse. Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas ja teeb kindlaks Lõuna prefektuuri prefekti 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasuse. II
2. Kaebaja taotles kohtult õigusvastase käskkirjaga talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist tema 12 kuu keskmise palga ulatuses (

105 lg 1). Kohus on seisukohal, et kaebus hüvitamisnõude osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 25.

105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohus on 16. novembri 2016. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-16 (p 10) selgitanud, et kehtiva

§ 51

lg 4 kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Sättest tuleneb, et alates 1. aprillist 2013 ei nõua avaliku teenistuse 8 3-23-2484 seadus enam diskrediteerimise tegelikku asetleidmist (sõna "diskrediteeriks").

§ 51

lg 4 kohaselt tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul tekib vastutus siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel on kausaalne seos. Kohtupraktikas on vääritu teo sisustamisel PPVS v.r § 86 p 3 sõnastuses leitud, et ametnikku diskrediteeriva vääritu teona kvalifitseerimiseks on piisav, kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris ametnikku ülemuse silmis (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-29- 16, p 11). Riigikohus on viidatud lahendis pidanud oluliseks, et järeldus maine kahjustumise kohta on piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli sobimatu ning laiduväärne. Viidatud asjas nr 3-3-1-29-16 (p 13) on Riigikohus pidanud diskrediteerimise koosseisu täidetuks, kui saab eeldada et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel. 26. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et vaatamata sellele, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri on õigusvastane, ei ole kaebajale teenistusest vabastamise eest hüvitise määramine põhjendatud. Kohus leiab, et kaebaja käitumine nii teenistuse kui ka teenistuse välisel ajal (kirjavahetus täiskasvanute portaalis iha.ee ja padrunite ebaseaduslik käitlemine) on sellised teod, mida tuleb kvalifitseerida väärituks ja ebaseaduslikuks tegevuseks ning

§-s 50 ja § 51 lg-s 4 sätestatud kohustuste rikkumiseks. Kohus märgib, et kaebaja ei vaidle selle vastu, et tema käitumine täiskasvanute portaalis iha.ee, kus ta nii töö- kui ka töövälisel ajal, otsis pidevalt (praktiliselt igapäevaselt) ja muu hulgas avalikes kohtades võimalusi vahekorda asumiseks ja muude seksuaalse iseloomuga toimingute teostamiseks, leidis aset ja on taunitav. Kohus leiab, et sellise käitumisviisiga diskrediteeris kaebaja korduvalt ennast ametnikuna nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust. Kuigi võib nõustuda kaebajaga, et ka politseiametnikul peab olema eraelu (sh intiimelu), ei saa siiski sellist kaebaja kui politseiametniku käitumist pidada tavamõistusesse mahtuvaks seksuaalseks käitumiseks. Igapäevased pakkumised asuda suvaliste isikutega vahekorda, muu hulgas avalikes kohtades, ei saa kohtu hinnangul pidada politseiametniku jaoks tavapäraseks ja väärikaks käitumiseks. Võttes arvesse seda, kui sageli tegi kaebaja internetis vahekorda astumise ja seksuaalse alatooniga toimingute sooritamise üleskutseid, võib kohus asuda seisukohale, et kaebaja soovitud teod on ka aset leidnud, mistõttu esines kaebajal huvi selliste üleskutsete jätkuva kirjutamise vastu. Kaebaja seksuaalses käitumises ilmnevad ilmselgelt patoloogilised tunnused, mis kahtlemata diskrediteerivad teda politseiametnikuna. Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustajal tegelikult esines õiguslik alus kaebaja teenistusest vabastamiseks

§ 94

lg 1 alusel, kuna kaebaja töökohustuste rikkumised olid tõsised, mille tagajärjel kaotas kaebaja usalduse vastustaja silmis (

§ 75lg-d 4 ja 5).

Vastustaja on selgelt andnud vaidlusaluses käskkirjas ja vastuses kaebusele mõista, et selline kaebaja käitumine ei ole politseiametnikuna aktsepteeritav ja vastustajal ei esine enam kaebaja vastu usaldust. Kohus nõustub vastustajaga ja on seisukohal, et antud juhul ilmselgelt lahknevad kaebaja ja vastustaja väärtushinnangud. Laskemoona (padrunite) nõuetele mittevastav käitlemine on ka teenistusest vabastamise alus.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja vabastas ta ametist põhjusel, et ta omab ebatraditsioonilist seksuaalset orientatsiooni. Nii vaidlusaluses käskkirjas kui ka vastuses 9 3-23-2484 kaebusele ei ole vastustaja kaebajale seda kordagi ette heitnud. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada kaebaja õigusvastase käskkirjaga teenistusest vabastamise eest seadusega ette nähtud hüvitist nullini ja jätta vastavas nõude osas kaebuse rahuldamata. III
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tegi kindlaks 3.11.2023 käskkirja nr 1.9-2.6/222p õigusvastasuse. Kohus ei rahuldanud kaebust hüvitamisnõude osas. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ja vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seega jätab kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 poolte menetluskulud nende enda kanda. IV
3. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 20 eurot HKMS 104 lg 5 p 1 alusel, kuna vastavalt riigilõivu seaduse on sellise liigi kaebuse esitamine lõivuvaba. Kaebaja peab teatama kohtule mõistliku aja jooksul enda või kolmanda isiku pangarekvisiidid.
4. Kohus asendab tähemärkidega. avaldatavas kohtuotsuses esitatud füüsiliste isikute (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud osaliselt Tartu Ringkonna 03.02.2026 otsusega tehtud muudatustega. 10 nimesid