Obsah (6)

§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi R.L. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviil

§ 49

lg 14 alusel teade R.L.-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 30.12.2022 määrusega välja R.L.-i pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 10.04.2025 määrusega lõpetati R.L.-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja jätkati võlgniku suhtes 30.12.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Küllike Mitt jätkas usaldusisikuna R.L. kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (
2. detsembril) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
3. detsembril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 12 992,31 eurot (kõik teised II järgu nõuded).
4. Usaldusisik on menetluses esitanud lõpparuande 30.12.
5. Pankrotimenetluse lõppemisel jätkunud kohustustest vabastamise menetluse ajal töötas võlgnik kuni 03.04.2025 ettevõttes xxxxxxxx OÜ ja alates 16.06.2025 xxxxxxxxxxxxxx OÜ. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja puue. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus.
6. Koos lõpparuandega on usaldusisik palunud kohtul teha otsustus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise kohta seoses kolme aasta möödumisega kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 2. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 2/5 3. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

5.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. R.L. ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas kuni 03.04.2025 ettevõttes xxxxxxxxxOÜ ja alates 16.06.2025 xxxxxxxxxxxxxx OÜ. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja puue. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2.

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtule on esitatud lõpparuanne. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

6.3.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku ametikontole kokku 1637,45 eurot, millest 163,75 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks. Võlausaldajate nõuete katteks on tasutud 1473,70 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

6.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 3/5 Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevad kohustused. 9.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid 11,34%. Samas suurusjärgus rahuldati võlausaldajate nõudeid ka pankrotivara arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

§ 47

nimetatud kohustusi ning puuduvad

§ 49

lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et R.L. tuleb juhindudes

§ 49lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. 12. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded R.L.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 4/5 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14. Kuna kohus lõpetab R.L.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Küllike Mitt vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest R.L.-i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 15.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (alates 2025. aastast 88,60 eurot). 16.

§ 54lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankr

S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 264 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 63,36 eurot, kokku 327,36 eurot.

1. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 4 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 264 eurot.
2. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Küllike Mitt tasuks määrata 264 eurot, millele lisandub käibemaks 24% s.o 63,36 eurot, kokku 327,36 eurot.
3. Usaldusisiku tasu summas 163,75 eurot tuleb hüvitada võlgniku R.L.-i usaldusisikule loovutatud raha arvel. poolt 20.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et R.L.-ile tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 163,61 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/5