KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-6400 Kohtu

) § 51 lg 3 näeb ette, et korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Kuna

1. a majandusaasta aruande lisa selles osas ei olnud seadusekohane, siis otsustati, et andmed korrigeeritakse. Sellele on viide koosoleku protokollis. Seega koos üldkoosoleku protokolliga esitati omanikele
2. a majandusaasta aruande täiendatud tegevusaruanne ning lisa „korteriomandite majandamiskulud“. Avaldaja osales üldkoosolekul isiklikult ja oli teadlik tehtud ettepanekutest ja täpsustustest. Puudutatud isik selgitas, et majandusaasta aruande lisas 9 on märgitud kõik tööd ja teenused, mis olid tasutud remondifondist. Lisas 9 märgitud summat ei saa samastada renoveerimistööde maksumusega.
3. a remonditöödena märgitud 28 389 eurot on lahti kirjutatud tegevusaruandes.
4. a majandusaasta aruande lk 3 on toodud välja summad, mida omanikud kandsid korteriühistule
5. a nendele kuuluva osa renoveerimistöödest tasumisel. Avaldaja tasus arve nr A077100022 summas 21 351,79 eurot
6. a ja arve nr A077100025 summas 5117,79 eurot alles 07.02.
7. Seetõttu puuduvad
8. a majandusaasta aruandes andmed avaldajale kuuluva osa renoveerimistöödest tasumise kohta.
9. Omanikel oli täielik informatsioon ka laenu tagastamise võimalusest ja tingimustest. Omanikele on laenulepingu tingimused teada ja soovi korral on neil võimalus tasuda oma osa renoveerimistöödest, mis kantakse pangale laenu ennetähtaegse tagastamise maksena. Vastavalt laenulepingu tingimustele lisandub sellele tasu – 1,5% tagastatavalt summalt. Avaldaja tasutud 5117,79 eurot on pangale tagastatud laenu ennetähtaegse maksena. Uute laenutariifide kehtestamisel on avaldajale kuuluv korter laenumaksetest vabastatud ja laenu 3 2-24-6400 tagastamise kohustust tal ei ole. Laenuleping on omanikele kättesaadav www.koduke.ee veebikeskkonna kaudu. Laenuleping oli avaldajale saadetud ka e-postiga. Seega oli avaldaja teadlik laenu tingimustest juba laenu võtmisel
10. a. 22.02.2024 toimunud üldkoosolekul andis juhatus omanikele ka täiendavad selgitused laenu ennetähtaegse tagastamise kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
11. Harju Maakohus jättis 29.11.2024 määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskuluna välja 500 eurot, sh koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selles, et avaldaja on korteriomandi Sarapuu 7–8, Tallinn omanik ja seeläbi puudutatud isiku liikmeks (dtl 16). Maakohus märkis, et ei hinda ja jätab tähelepanuta avaldaja kõik väited, mis puudutavad 15.11.2023 üldkoosolekut (dtl 138–140) ja seal vastu võetud otsuseid, sest avaldaja on selle otsuse vaidlustanud ja seda menetletakse tsiviilasjas nr 2-24-
14. Maakohus tuvastas, et 22.02.2024 üldkoosolekul otsustati p-s 1 kinnitada
15. a majandusaasta aruanne, p 2 järgi otsustati muuta laenu tagastamise tariife ja p 3 kohaselt kehtestada
16. a majanduskava koos muudetud laenu tagastamise tariifiga (dtl 18–20). Avaldaja tugineb 22.02.2024 üldkoosolekul vastu võetud otsuse p 1 tühisuse tuvastamise nõudes eelkõige sellele, et ta ei saanud
17. a majandusaasta aruande kinnitamisel informeeritult hääletada, sest avaldajale ei ole arusaadavad Sarapuu 7 kortermaja renoveerimiskulud ja sellega seotud laenukohustus ning rahalised kulud. Vaidlust ei ole pooltel selles, et 22.02.2024 koosoleku kutsega koos saadeti
18. a majandusaasta aruanne ja
19. a majanduskava, samuti laenu tagastamise graafik (dtl 63–86). Vaidlust ei ole ka selles, et avaldaja osales koosolekul ja tema vastuväited kõikide punktide osas on protokollitud (dtl 19, 22). Enamtähtis on, kas korteriomanik sai hääletamisest tegelikult teada ja kas tal oli võimalik valmistuda (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 30). Praegusel juhul on avaldaja olnud koosolekust teadlik, ta osales sellel, sai kutsega koos edastatud materjalid ning sai koosolekuks valmistuda. 8.
20. Avaldaja ei ole välja toonud, millistele

§-s 51 sätestatud nõuetele

1. a majandusaasta aruanne ei vasta või milliseid raamatupidamise seaduse (RPS) sätestatud nõudeid ei ole selle dokumendi koostamisel järgitud. Avaldaja on tsiviilasja nr 2-23-11131 menetluses ja ka hiljem nõudnud ning ka saanud puudutatud isikult laenu kohta teavet ja dokumente (dtl 87–88, 94–98). Puudutatud isik selgitas, et avaldaja omaosaluse maksed ei kajastu majandusaasta aruandes, kuna avaldaja tegi esimese makse
2. a ja teise makse 07.02.2024 (dtl 137). Seega nimetatud andmeid
3. a aruanne kajastada ei saanud. Puudutatud isik on ka selgitanud, et korter 6 ja 9 tasusid ennetähtaegselt laenu ning sellelt ka ennetähtaegse tagastamise tasu (dtl 88, 90–91). Seetõttu ei ole õige avaldaja väide, et ta ei ole ennetähtaegse tagastamise tasu kohta infot puudutatud isikult saanud. Kohus nõustus avaldajaga, et puudutatud isiku dokumentatsioon (sh laenu kohta), selgitused ja arvutused peavad olema arusaadavad ja jälgitavad. Samas ei ole avaldaja esile toonud, et mõni puudutatud isiku arvutustest ei ole õige. Kohus ei teosta käesoleva vaidluse lahendamisel sisulist kontrolli
4. a majandusaasta aruandes kajastatud finantsseisundile. Ka ei hinda kohus, kas ehitustööde teostajale oli põhjendatud kohaldada viivist/nõuda kahju või kas töödes esinesid puudused. Samuti seda, kas täpset ehitustööde kogumaksumust oleks saanud ette näha ja võtta täpne summa laenu juba esimesel korral, seda summat hiljem suurendamata. 4 2-24-6400 8.
5. Maakohus ei tuvastanud otsuse p-i 2 tühisuse aluseid. Samuti ei riku viidatud otsus avaldaja õigusi, kuna tal ei tule tasuda laenumakseid, kuna on eelnevalt tasunud renoveerimisel omaosaluse. Avaldaja ei ole esile toonud otsuste vastuvõtmise korra rikkumisi, mis annaks aluse otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 8.
6. Maakohus leidis, et otsus
7. a majanduskava kehtestamise osas (p 3) ei ole tühine. Avaldajale on majanduskava koos kutsega edastatud, ta on saanud küsida toimunud koosolekul selgitusi ning esitada vastuväiteid, mis on protokollitud.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. Majanduskava sisaldab

§ 41lg-s 1 loetletud andmeid.

Avaldaja on teise omaosaluse tasunud 07.02.2024 ja selle on puudutatud isik 17.05.2024 ka pangale tagastanud (dtl 142–143). Seega on avaldaja laenu tagastamise kohustus kuus märgitud põhjendatult 0 euroga (dtl 85). Selle kandega ei ole avaldaja õigusi rikutud. 8.

1. Maakohus märkis, et ei hinnanud määruses märkimata tõendeid, sest need ei omanud asja lahendamise seisukohast tähtsust.
2. Maakohus oli seisukohal, et kuna avaldus jäetakse rahuldamata, siis on käesoleval juhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1). Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku põhjendatud menetluskuludeks on esindajakulud summas 550 eurot. Puudutatud isikule on seoses avaldusega osutatud õigusabi 5 tundi, mis ei ole ülemäärane vaidluse keerukust ja mahtu arvestades. Ka on põhjendatud ja vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga esindaja tunnitasu 110 eurot. Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ning tuvastada puudutatud isiku 22.02.2024 otsuse p-de nr 1, 2 ja 3 tühisus või alternatiivselt tunnistada nimetatud otsuse punktid kehtetuks. Avaldaja palub määrata kõik maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4. Määruskaebuse kohaselt pidi maakohus põhjendama, miks mingi konkreetne tõend asjas tähtsust ei oma, sh on maakohus jätnud hindamata avaldaja esitatud olulised tõendid. Avaldaja põhifookus seisnes selles, et 22.02.2024 korteriühistu üldkoosolekule hääletamiseks esitatud materjal oli sisuliselt ebakorrektne ja vastuoluline ehk hääletamise ettevalmistamiseks puudulik ning sellega rikuti avaldaja õigust hääletada korteriühistu koosolekul piisavalt informeeritult. Formaalne materjalide saatmine ei ole asjakohane ega piisav argument. Avalduses on selgelt välja toodud see, et kortermaja remonttöödeks kulunud kogusumma on eri dokumentides kajastatud erinevalt ning majandusaasta aruandes kajastatu ei ole usaldusväärselt kontrollitav. Avaldaja ei ole palunud maakohtul hinnata korteriühistu finantsseisundit, vaid toonud välja selle, et 22.02.2024 hääletusele pandud majandusaasta aruandes esitatud andmed on vasturääkivad ja ei ole kontrollitavad, mistõttu pidanuks maakohus kontrollima üldkoosoleku otsuste nii formaalset kui ka sisulist õiguspärasust. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui enne koosolekut ei tehta kättesaadavaks adekvaatsed dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse. Millest omakorda järeldub, et kui enne koosolekut saadetakse dokumendid, mis on sisuliselt õigusvastased, siis nende hääletusele panemine ei saa olla õiguspärane. 5 2-24-6400 11.
5. Määruse p-s 22 heidab kohus avaldajale ette seda, et avaldaja ei ole välja toonud, millistele

§-s 51 sätestatud nõuetele

1. a majandusaasta aruanne ei vasta või millised RPS sätestatud nõudeid ei ole selle dokumendi koostamisel järgitud. Esiteks on kohtu ülesanne mh poolte esitatud asjaoludele korrektse õigusliku hinnangu andmine. Maakohus ei ole tuvastanud ka seda, et vaidlustatud
2. a majandusaasta aruanne vastaks seaduses ettenähtud nõuetele. Vastupidi on avaldaja selgitanud seda, et tal ei olnud võimalik koosolekul informeeritult hääletada, kuna enne koosolekut saadetud materjalid olid segased ja vasturääkivad. Teiseks on maakohus viidatud norme ebaõigesti kohaldanud, kuna on tuginenud nende normide piiratud formalistlikule tõlgendusele jättes tähelepanuta avalduse keskse väite ehk selle, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda (

§ 29lg 1).

11.

1. Avaldaja juhtis oma 22.02.2024 korteriühistu koosolekul esitatud vastuväidetes tähelepanu segasele majandamiskulude arvestusele. Koosoleku kokkukutsumise teatele lisatud
2. a majandusaasta aruande ja üldkoosoleku protokollile lisatud majandusaasta aruande lk 14 näidatud majandamiskulud on erinevad ja seda erinevust ei ole võimalik kuidagi põhjendada. Kuidas sisuliselt ja millisel õiguslikul alusel on arvutuse muudatusi tehtud jääb avaldajale ka pärast koosolekul osalemist arusaamatuks. Maakohus ei tuvastanud, et hääletamisel oleks see segadus korteriühistu juhatuse poolt korrigeeritud. See näitab samuti üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, kuna informatsioon, mis liikmetele tutvumiseks saadeti oli eksitav ja hääletati valesid andmeid, mis ei ole kajastatud lõplikus majandusaasta aruandes. Seega on õiguslikult ebakorrektne ja tõendamata maakohtu seisukoht, et avaldaja sai seaduses ettenähtud korras koosolekul hääletamiseks ette valmistuda. Maakohus on jätnud seejuures arvestamata avaldaja väited sellest, et juba 15.11.2023 üldkoosolekul oli korteriühistu juhatuse poolt õigusvastane panna hääletusele laenu kallinemist ja majanduskava kehtestamist olukorras, kus korteriomanikel ei ole olnud eelnevalt võimalust tutvuda tööde teostamise ja nende eest tehtud rahaliste maksete alusdokumentidega. 22.02.2024 üldkoosolekul üritati n-ö seadustada 15.11.2023 üldkoosolekul tehtud õigusvastaseid otsuseid. 11.
3. Maakohus jättis määruse p-s 24 tähelepanuta asjaolu, et justnimelt avaldaja ei osale laenuprotsessis, s.o korteriühistul puudus mistahes vajadus ja alus kanda avaldaja tasutud rahasummasid edasi pangale. Maakohus on hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja ebaõigesti, mis on viinud ebaõige lahendini. Lisaks on vale
4. a majandusaasta aruande lk 3 öeldu, et korter 8 on seisuga 30.11.2023 tasunud 0 eurot omanikule kuuluvast renoveerimistööde osast korterite lõikes. Avaldaja on avalduse p-s 16 selgitanud, et kokku on avaldaja omavahenditest korteriühistule renoveerimistöödeks maksnud 26 469,58 eurot. Maakohus ei ole nimetatud väidet koos tõenditega õigesti hinnanud, mis on viinud ebaõige lahendini. 11.
5. Avaldaja märgib, et maakohus ei ole lahendis mitte millegagi selgitanud, miks on põhjendatud ja vajalikud korteriühistu õigusabi kulud 550 euro ulatuses ning need tuleb välja mõista avaldajalt. Paljasõnaline sedastus, et korteriühistu lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 5 tundi, ei ole sisuline põhjendus menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt. Korteriühistul oleks olnud võimalik kohtumenetlust vältida, kui ta oleks enne 22.02.2024 koosolekut saatnud avaldajale sisuliselt põhjendatud ja loogiliselt seostatavad materjalid, mille üle oleks võimalik informeeritult hääletada. Avaldaja palub kõik menetluskulud välja mõista korteriühistult. Menetlusosaliste seisukohad
6. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses välja toodud väited ei anna alust määruse tühistamiseks või muutmiseks. 6 2-24-6400 Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus vastab määruskaebuse väidetele järgnevalt.
9. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust tervikuna.
10. Maakohus on vaidlusväliste asjaoludena õigesti tuvastanud, et 22.02.2024 koosoleku kutsega koos saadeti
11. a majandusaasta aruanne ja
12. a majanduskava, samuti laenu tagastamise graafik (dtl 63–86); et avaldaja osales koosolekul ja tema vastuväited kõikide punktide osas on protokollitud (dtl 19, 22) ning tuginedes asjakohasele Riigikohtu praktikale (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14) jõudnud õigesti järeldusele, et avaldaja on olnud koosolekust teadlik, ta osales sellel, sai kutsega koos edastatud materjalid ning sai koosolekuks valmistuda.

§ 20

lg-st 3 tulenevalt on korteriühistu kohustatud üldkoosoleku teates märkima koha, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nendega tutvumise korra. Toimiku materjalidest nähtub, et 22.02.2024 toimunud üldkoosoleku päevakorras olid järgmised küsimused:

2. a majandusaasta aruande kinnitamine;
3. KÜ laenu tagastamise tariifi muutmine seoses Euribori kasvu ja laenu ennetähtaegse osalise tagastamisega;
5. a majanduskava kehtestamine koos muudetud laenu tagastamise tariifiga;
6. Uue juhatuse valimine. Lisaks nähtub, et
7. a majandusaasta aruanne ja
8. a majanduskava on saadetud koos üldkoosoleku kutsega (dtl 21).
9. a majanduskavas sisaldub ka laenu tagastamise jaotus korteri kaupa (dtl 85). Toimiku materjalide hulgas on ka 11.01.2024 akt, millega tutvustati avaldajale korteriühistu tegevust dokumenteerivaid dokumente, mis on loetletud akti p-s 6 (dtl 99). Akti p-s 6 on märgitud erinevate dokumentide osas, et need esitatakse hiljemalt 19.01.2024 avaldaja esindajale, sh on märgitud dokumendid, mida korteriühistul avaldajale võimalik nende puudumise tõttu esitada ei ole (dtl 99–102). Avaldaja ei ole nende dokumentidega tutvumise või nende saamise osas vastuväiteid esitanud. Arvestades, et 22.02.2024 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teade edastati 14.02.2024, siis sai avaldaja koosolekuks valmistuda ning sellel informeeritult hääletada. Seega ei ole korteriühistu 22.02.2024 üldkoosoleku kokkukutsumisel

§ 29

lg 1 mõttes koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikkunud, mis tooks kaasa otsuse p-de 1–3 tühisuse.

1. Avaldaja väitel ei saanud ta koosolekul hääletamiseks ette valmistuda, sest liikmetele tutvumiseks saadetud andmed olid eksitavad ning hääletati valede andmete alusel, mis ei ole kajastatud lõplikus majandusaasta aruandes. Kõigepealt toob avaldaja välja, et üldkoosoleku protokollile lisatud majandusaasta aruande lk-l 14 on majandamiskulude suurused muudetud (dtl 44) – korteri 6 kuludeks on näidatud 3317 eurot ehk 14 452 eurot vähem ja korteri 8 kuludeks on näidatud 2981 eurot ehk 5118 eurot vähem, korteri 9 majandamiskulud olid 7 2-24-6400 algselt märgitud 6447 eurot ja korrigeeritud summa on 4376 eurot ehk 4376 eurot vähem, s.o koosoleku kokkukutsumise teatele lisatud aruandes (dtl 70–83) näidati majandamiskulusid 23 946 eurot suuremana kui hiljem lisatud aruandes üldkoosoleku protokollile (dtl 30–44). Üldkoosoleku protokollist nähtub, et korteriomanikud pöörasid tähelepanu sellele, et laenusumma peaks kajastuma eraldi, mitte olema majandamiskulude all ning raamatupidaja korrigeerib selle õigeks (dtl 18–19). Sellest saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et vastavalt üldkoosolekul selgitatule on korterite 6 ja 9 majandamiskulude suuruseid korrigeeritud ning kajastatud
2. a korteriühistule tasutud renoveerimistööde osas korterite lõikes seisuga 30.11.2023 eraldi tabelina (dtl 32). Tõendeid kogumis hinnates nähtub kolleegiumile, et korteri 8 kulud on korrigeeritud samuti lähtuvalt
3. a korteriühistule tasutud renoveerimistööde osas 5118 euro võrra, kuivõrd avaldaja on tasunud korteriühistule arve A077100025 alusel 5117,79 eurot (dtl 97–98, 137). Kuna avaldaja tasus vastava arve 07.02.2024, siis ei saanud tehtud makse kajastuda
4. a korteriühistule tasutud renoveerimistööde tabelis seisuga 30.11.
5. Seega on nende summade korrigeerimist üldkoosolekul arutatud ning korteriühistu
6. a majandusaasta aruandes, mis on lisatud üldkoosoleku protokollile, sisalduvad muudatused on arusaadavad ja nende õigsus kontrollitav. Sellest tulenevalt ei ole alust ka otsuse p 1 kehtetuks tunnistamiseks. Muid vastuolusid ei ole avaldaja
7. a majandusaasta aruandes esile toonud.
8. Vaidlustatud otsuse p 2 kehtetuks tunnistamise alusena on avaldaja esile toonud, et maakohus on jätnud arvestamata avaldaja väited, et juba 15.11.2023 üldkoosolekul oli korteriühistu juhatuse poolt õigusvastane panna laenu kallinemist ja majanduskava kehtestamist hääletamisele ning 22.02.2024 üldkoosolekul üritati n-ö 15.11.2023 üldkoosolekul tehtud õigusvastaseid otsuseid seadustada. Lisaks ei selgitatud enne koosolekut, kuidas ja mille arvelt laenu ennetähtaegne tagastamine saaks toimuda ja/või on juba toimunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigesti arvestamata avaldaja väidetega, mis puudutavad 15.11.2023 üldkoosolekut ja seal vastu võetud otsuseid, kuivõrd avaldaja on selle otsuse vaidlustanud ja seda menetletakse tsiviilasjas nr 2-24-
9. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole tsiviilasjas nr 2-24-652 menetlus lõppenud ning 15.11.2023 üldkoosoleku otsuste tühisust tuvastatud ega neid kehtetuks tunnistatud. Maakohus on ka õigesti märkinud, et kuna avaldaja on tasunud renoveerimise omaosaluse, ei tule tal tasuda laenumakseid, mistõttu ei riku viidatud otsus avaldaja õigusi. Vastupidiselt avaldaja seisukohale nähtub vaidlustatud üldkoosoleku protokollist, et koosoleku juhataja on avaldajale selgitanud, et laenu vähendati korteriomanike makstud nendele kuuluva osa renoveerimistöödes ära (kirjapilt muutmata, dtl 19). Sellest on võimalik aru saada, et laenu vähendati korteriomanike renoveerimistöödeks tasutud omaosaluste arvelt. Seda on selgitatud avaldajale ka pärast üldkoosoleku toimumist, mh on selgitatud, et eraldi juhatuse otsust laenu ennetähtaegseks tagastamiseks ei ole, vaid 15.11.2023 toimunud üldkoosolekul anti omanikele võimalus maksta omaosalus (dtl 88). Avaldaja ei ole vaidlustanud asjaolusid, et on soovinud tasuda omaosaluse ega osale laenuprotsessis. Seega ei ole avaldaja esile toodud asjaolude põhjal võimalik asuda seisukohale, et otsuse p 2 tuleks tunnistada kehtetuks.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka otsuse p 3 osas, sh et avaldaja laenu tagastamise kohustus on märgitud õigesti 0 eurot kuus (dtl 85). Otsuse p 3 kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka avaldaja väited selle kohta, kas korteriühistul oli vajadus ja alus kanda avaldaja tasutud summad edasi pangale või mitte. Nimetatud otsustused tehti nähtuvalt menetlusosaliste poolt esile toodud asjaoludest 15.11.2023 toimunud üldkoosolekul, mille puhul tuleb ringkonnakohtul lähtuda eeldusest, et need on kehtivad. Lisaks ei seostu laenu ennetähtaegne tagastamine
11. a majanduskava kehtestamisega, kuivõrd sellest ei muutu
12. a majanduskavas kehtestatud laenu tagastamise igakuine kulu (dtl 45 ja 47), sh ei 8 2-24-6400 riku
13. a majanduskava avaldaja õigusi seoses laenu tagastamisega, kuivõrd avaldaja laenu tagastamise protsessis ei osale ning tasub igakuiselt makseid üksnes remondifondi.
14. Tulenevalt sellest, et maakohus on avalduse jätnud õigesti rahuldamata, puudub alus ka menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Avaldaja on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole lahendis millegagi selgitanud, miks on põhjendatud ja vajalikud korteriühistu õigusabikulud 550 euro ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on korteriühistu menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtnud, et vaidlus ei olnud ülemäära keerukas ega mahukas ning ka lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Avaldaja ei ole esitanud korteriühistu menetluskuludele sisulisi vastuväiteid.
15. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebust ei rahuldata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
17. Puudutatud isik esitas koos 07.01.2025 seisukohaga menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi 1,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku lepinguline esindaja tegi käesolevas menetluses järgmiseid menetlustoiminguid:    määruskaebusega tutvumine ja analüüs 0,5 tundi; KÜ seisukoha määruskaebus osas koostamine 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 tundi.
18. Avaldaja puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
19. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isikut on esindanud jurist. Puudutatud isiku esindaja tasumäär on kohane ega ületa juristi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
20. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu, vastuse määruskaebusele sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, siis on menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.
21. Tulenevalt eespool märgitust on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses 1,2 tundi. Puudutatud isik kinnitas, et menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 144 eurot (käibemaksuta) (1,2 x 120). 9 2-24-6400
22. Puudutatud isik on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 10