Obsah (4)
§ 657§ 272§ 175§ 171KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-6246 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur
§ 657lg 1 p 1).
Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
- Vaidlus puudub, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ avaldati väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa, ning et tegemist on faktiväitega. Samuti ei vaidle pooled, et saate avaldajaks oli kostja I, ning et väite esitas ajakirjanik kostja II. Lisaks puudub vaidlus, et kostja I on andmete avaldaja VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Pooled vaidlevad selle üle, kas faktiväide on tõene, ning kas kostjat II saab pidada andmete avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.
- VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalust väidet ei saa pidada ebaõigeks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee. Harju Maakohtu 11.10.2018 otsuses väärteoasjas 4-18-2628 on tsiteeritud sündmuskoha vaatluse protokolli, mille kohaselt tuvastati kinnistul kooritud pinnase riba ja juuritud kände, sh üks heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja maas heledat värvi saepuru. Samuti on väärteoasja otsuses kajastatud hageja (väärteoasjas kaebaja) ütlusi, et ta juuris tööde käigus välja kaks puud, millest üks oli mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid (dtl 187-196). Teises kohtuasjas tehtud kohtulahend on dokumentaalne tõend (
§ 272). 21.
Eeltooduga on tõendatud, et hageja kooris tee rajamiseks metsas pinnast, lükkas traktoriga maha pihlakaid ja juuris välja kaks muud puud. Metsaseaduse § 3 lg 1 kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast 5 loomastikust. Eesti keele seletav sõnaraamat
(2009)selgitab, et sõna „tükk“ üheks tähenduseks on „osa millegi küljest“. Hageja tegevuse tulemusel asub metsas tee, mida seal varem ei olnud ja selleks eemaldati taimi ja puid, mis seal varem oli. Seega ei saa ebaõigeks pidada väidet, et tükk metsast ehk osa metsast on maha võetud.
- Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et arvestades konteksti, mõistab keskmine vaataja avaldatud väidet kui suures koguses puude langetamist. Sellist tõlgendust ei saa avaldatud väitest tuletada. Vaidlusaluse väite esitamise ajal ja sellele järgnevalt näidati saates hageja rajatud teed, mida ümbritsevad puud. Saatest ei saa järeldada, et hageja võttis maha suure hulga puid.
- Vaidlus puudub selles, et tee rajamiseks ei olnud hagejal luba, st et tegevus oli omavoliline.
- Ülaltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et vaidlusalust väidet ei saa pidada ebaõigeks. Kuna ainuüksi seetõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele, siis puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta küsimuses, kas kostjat II saab pidada avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Menetluskulude jaotus
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud
§ 175lg 1 sätestatut.
Seega puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. 26. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (
§ 171
lg 1).
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
- Kumbki kostja palus välja mõista esindajakulud summas 1081,50 eurot ja viivise. Esindajad on kummalegi kostjale osutanud õigusabiteenust 5,15 tundi, tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta). Kostja I palus välja mõista õigusabikulud käibemaksuta summas. Kuigi kostja II on viidanud, et ta soovib menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga, järeldub taotletavast summast (1081,50 eurot), et ta käibemaksu hüvitamist siiski ei taotle.
- Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostjate esindajate ajakulu apellatsioonimenetluses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud esindajate tunnitasu suurus. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 1081,50 eurot 6 (käibemaksuta) ja viivis ning kostja II kasuks menetluskulud 1081,50 eurot (käibemaksuta) ja viivis. (allkirjastatud digitaalselt) 7