) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu määrus tuleb
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 8.1.
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab
lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks 3 2-25-5029 vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
lg 8).
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 8.2.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud. 8.3. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud analüüsima, kas väljamõistetud menetluskulud olid vajalikud, s.o kostjal oli vaja palgata hagi tagamise avaldusele vastamiseks lepingulised esindajad, arvestades, et kostja on pankrotihaldur ja seega õiguse eriteadmistega isik. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et siinses asjas ei olnud kostjal vajalik õigusabiteenust kasutada ja kostja pankrotihaldurina oleks pidanud osalema menetluses isiklikult. Pankrotihaldur ei pea end menetluses ise esindama.
ega PankrS ei kohusta haldurit isiklikult tsiviilkohtumenetluses osalema. PankrS § 62 ei keela haldurit osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Seega kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma pankrotihaldurist menetlusosalise kulud, saavad hüvitatavate kulude koosseisu kuuluda ka halduri lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (RKTKm 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 11). 8.4. Hageja leiab, et siinses asjas ei olnud mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetlustoimingud 07.04.2025–11.04.2025 ning 29.08.2025–01.09.2025, milleks kuluaruande järgi olid järgmised toimingud: 07.04.2025 – hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse analüüs (Uku Kull) – 0,6 tundi; 08.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 1,3 tundi; 08.04.2025 – õiguslik analüüs (Rainer Urmas Maine) – 0,3 tundi; 09.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 1,3 tundi; 10.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 0,5 tundi; 11.04.2025 – analüüs, seisukoha ja kostja vastuse koostamine (Uku Kull) – 0,6 tundi; 11.04.2025 – analüüs ja kostja vastuse koostamine (Paul Varul) – 0,5 tundi; 11.04.2025 – analüüs ja kostja vastuse täiendamine (Peeter Viirsalu) – 0,5 tundi; 29.08.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine (Uku Kull) – 1,2 tundi; 01.09.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine (Uku Kull) – 0,5 tundi.
lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kulude hüvitamist 4 2-25-5029 taotlev menetlusosalisel tuleb esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Seejuures on võimalik, et hüvitatavaks loetakse ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16). Toimikust nähtuvalt esindasid kostjat vandeadvokaadid Paul Varul ja Peeter Viirsalu ning vandeadvokaadi abi Uku Kull ning lisaks nähtus menetluskulude nimekirjale lisatud kuluaruandest, et õiguslikku analüüsi tegi veel üks vandeadvokaadi abi, kes kohtus lepingulise esindajana ei osalenud. Hagi tagamise avaldusele vastuse koostamiseks tuli kostja esindajatel hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega tutvuda ning analüüsida. Kokku on selleks kulunud 5,6 tundi. Kostja on mitme lepingulise esindaja tehtud kulutusi põhjendades selgitanud, et esindajate ülesannete jaotus oli sisuline ja põhjendatud. Vandeadvokaadid keskendusid peamiselt menetluse strateegilisele juhtimisele ja seisukohtade kujundamisele, samas kui menetlusdokumente koostas vastavalt vandeadvokaatide kujundatud seisukohtadele vandeadvokaadi abi. Selline tööjaotus võimaldas tagada esinduse põhjalikkuse, samal ajal aga vältides toimingute dubleerimist esindajate vahel. Seejuures ei ole kostja lepinguliste esindajate toimingud kattuvad ega dubleerivad. Lisaks selgitab kostja vastuses määruskaebusele, et pankrotihalduri vastu on algatatud kaheksa vara välistamise menetlust, mis paratamatult tähendab, et halduril endal ei ole ajaliselt võimalik kõiki menetlusi hallata ning sarnaselt ei ole ühel advokaadil üldjuhul ajaliselt võimalik järsult üksi kaheksat menetlust läbi viima asuda, arvestades juba olemasolevatest muudest menetlustest tulenevat töökoormust. Seega ei ole ebatavaline ega eluliselt põhjendamatu, et esindajaks on korraga mitu advokaati, kes jagavad menetluste vahel töökoormust. Ühtlasi on tegu keskmisest keerukama menetlusega, mis hõlmab elemente nii asjaõigusseadusest, pankrotiseadusest, tsiviilseadustiku üldosa seadusest, võlaõigusseadusest kui ka finantsõigusega seonduvatest seadustest (MERAS, VPTS, RahaPTS ja KrüTS). Vastav menetlus nõuabki olemuslikult mitmeid spetsialiste. Kuluaruandest nähtuva vandeadvokaadi abi Rainer Urmas Maine teadmised pangandus- ja finantsvaldkonnas olid vajalikud menetluse perspektiivi hindamisel ja kostja positsiooni kujundamisel. Sarnaselt on vaja olnud esindajatel läbi töötada nii tsiviilõiguslik kui ka finantsõiguslik normistik tagatavale nõudele õigusliku hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et vaidluse sisu arvestades oli mitu esindajat põhjendatud, st maakohtu hinnangul on tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Samuti nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et ebaõige on hageja väide, et kulud ei ole põhjendatud, kuna vaidluseni ei jõutudki. Hagi tagamise avaldus ja sellele esitatud vastus on osa menetlusest. Arvestades, milliseid tagajärgi võib hagi tagamise abinõude kohaldamine kostjale kaasa tuua, on arusaadav ja mõistlik, et kostja jaoks oli oluline põhjalik vaidluse asjaolude analüüsimine. Lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulust ning arvestades menetluses esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid, siis puudub alus väita, 5 2-25-5029 et kostja esindajate ajakulu asjaga tutvumisel, analüüsimisel ja seisukoha koostamisel dubleeriv. Üksnes asjaolust, et menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mitu advokaati, ei saa järeldada, et nad on ilmselgelt teinud dubleerivat tööd. Lisaks tuleb hinnata, milline ajakulu oleks vastava dokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna põhjendatud. Siinsel juhul kostjale hüvitatud menetluskulud sellises ajamahus (5,6 tundi), mis oleks olnud mõistlik ja vajalik olnud ka ühe esindaja palkamisel. Maakohus on põhjendatult vähendanud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ja ei ole alust selle täiendavaks vähendamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. 8.5. Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti lähtunud menetluskulude väljamõistmisel tervikuna tunnihinna kaalutud keskmisest, mistõttu on välja mõistetud summa ebaõige. Riigikohus on selgitanud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 10-11). Kuluaruandest nähtuvalt osutasid õigusabi kõik esindajad tunnihinnaga 230 eurot (millele lisandub käibemaks). Maakohus on hinnanud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse põhjendatust ja vajalikkust ning leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub, tunnitasu suurus ei ületa oluliselt õigusteenuse turuhinda. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. 9. Vastavalt
lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 10.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.