← Eesti

2-21-13606/29

Obsah (7)§ 164§ 657§ 456§ 652§ 331§ 654§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Helina Luksepp Otsuse kuupäev 21.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13606 Tsiviilasi

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda. 2

(5)4.
  1. Ülalpidamiskokkulepe vastab PkS § 78 lg 1 tunnustele. Tõlgendades kokkulepet VÕS § 29 lg 1 reeglite järgi on selge, et kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt 10 000 krooni (639,12 €) abielu lahutamise järel, st pärast
  2. a maikuud. VÕS § 3 p 1, § 100, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel saab hageja nõuda kohustuse täitmist. 4.
  3. Kostja tehtud kulutused, sh korteri soetamiseks saaks VÕS § 89 lg 1 kohaselt lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks vaid juhul, kui hageja on sellega nõus. Kostja ei tõendanud hageja nõusolekut ühegi esile toodud soorituse puhul, mistõttu on kohustus täitmata. 4.
  4. Hageja nõudele kohaldub TsÜS §-st 154 tulenev korduvate kohustuste kolmeaastane aegumistähtaeg. Hagi esitamise ajaks on see tähtaeg möödunud nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks hiljemalt detsembris
  5. 4.
  6. Kostja nõue ülalpidamiskohustuse andmise lõpetamiseks on põhjendatud. Vaidlusalune kohustus tuleneb lepingust, mistõttu ei kohaldu PkS § 76, mis reguleerib lahutatud abikaasa seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse piiramist või tasumisest vabastamist. Kostjal on õigus poolte kestvusleping VÕS § 195 lg 3 järgi mõistliku etteteatamistähtajaga korraliselt üles öelda ja vastav tahteavaldus sisaldus vastuhagis. Hageja sai vastuhagi kätte 09.02.
  7. Maakohus leidis, et mõistlik etteteatamisaeg lepingu lõpetamisest on 2 kuud 21 päeva ning pooltevaheline ülalpidamiskohustuse andmise leping lõppes alates 01.05.
  8. 4.
  9. Eelneva põhjal tuleb kostjal tasuda hagejale 639,12 € iga kuu eest ajavahemikul 01.01.2018 –30.04.2022 ehk 52 kuu eest 33 234,24 €. POOLTE SEISUKOHAD
  10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles hageja nõue rahuldati, ja jätta see rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja heidab maakohtule ette VÕS § 89 lg 1 üllatuslikku ja ebaõiget kohaldamist, samuti TsÜS § 68 lg 3 ja § 75 lg 1 kohaldamata jätmist ning selleks vajalike asjaolude tuvastamata jätmist.
  11. Hageja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja ülalpidamisnõue 52 kuu eest rahuldati ja teeb selle nõude rahuldamata jätmise kohta uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsustatud kulujaotust kostja soovitud viisil. Pooled kannavad ise oma menetluskulud ringkonnakohtus. 8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, st hageja nõude osalise rahuldamata jätmise ja kostja nõude rahuldamise otsustused on

§ 456lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

Samuti ei saa ringkonnakohus kostja kaebuse alusel muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust kostja jaoks kahjulikumaks. 9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest, mis on kokkuvõtvalt esitatud eespool p-s 2 (

§ 652lg 1 p 1).

Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti ülalpidamislepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudena. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti nõude perioodilisusse ja igakuise makse suuruse. 10. Apellatsioonimenetluses on vaidlus küsimuses, kas ülalpidamiskohustuse täitmine on kohaselt asendatud. Maakohus asus seisukohale, et VÕS § 89 lg 1 järgi nõutav täitmise asendamise nõusolek on tõendamata. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu, mis toob kaasa hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamise ja hageja nõude ka veel aegumata osas rahuldamata jätmise. Põhjendused on järgmised. 3

(5)10.
  1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus asus poolte väidete põhjal õigesti kontrollima, kas kostja sooritusi saab lugeda täitmise kohaseks asendamiseks VÕS § 89 lg 1 tähenduses. Viidatud säte võimaldab võlgnikul teha kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. 10.
  2. Pooled ei vaidle, et kostja rahastas hagejale korteri ostu vähemalt 117 200 €-ga. Korteri ost toimus umbes kuu aega enne abielu lahutamist. Kostja väitel olid poolte abielulised suhted selleks ajaks lõppenud ja hageja ei vaielnud sellele väitele vastu. Ühtlasi pole vaidlust, et kostja tasus korteri eest oma lahusvara arvelt ja hageja omandas korteri lahusvarana. Pooled on erimeelsed, millist kohustust kostja täitis, kui andis raha korteri ostuks. Hageja väitel nõustus ta abielu lõpetama tingimusel, et pärast abielu lahutamist ja tavapärasest elukohast lahkumist laste elatustase ei muutu halvemaks kui see oli abielu jooksul. Seetõttu oli kostja sunnitud ostma abielu kestel lastele korteri. Kostja väitel sõlmisid pooled kokkuleppe, et korter ja selle sisustus loetakse ülalpidamiskohustuse katteks ühekordse summana. Mõlemad pooled tuginevad suulistele kokkulepetele ega ole esitanud nende sõlmimise kohta otseseid tõendeid. 10.
  3. Kohtupraktikas on leitud, et ülalpidamiskohustuse (ajutiselt) teisel viisil täitmises võivad pooled kokku leppida või saab poolte käitumist tõlgendada VÕS § 89 lg 1 järgse täitmise asenduse pakkumise ja sellega nõustumisena (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 12). Kumbki pool ei ole käesoleval juhul tõendanud oma väidet poolte kokkuleppe kohta. Küll aga saab eelviidatud kohtupraktikaga sarnaselt tõlgendada nende käitumist nii, et hageja pakkus korteri rahastamist ülalpidamiskohustuse täitmisena ja kostja nõustus sellega, võttes pakutud soorituse vastu. 10.
  4. Tahteavaldus võib väljenduda teos, millest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma, aga kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Kirjeldatud reegel kohaldub ka kaudse tahteavalduse tõlgendamisel (nt RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 15.3). Eelviidatud sätete koostoimes saab seega tõlgendada mõlema poole käitumist
  5. a aprillis ja sellele järgneval ajal. 10.
  6. Kostja tahe täita just hageja ülalpidamiskohustust järeldub korteri ostmiseks vajaliku raha andmisest abielulahutusele lähedasel ajal, hageja suhtes muude rahaliste kohustuste puudumisest ja kostja käitumisest pärast abielu lahutamist. Hageja väidab, et poolte kokkuleppel pidi kostja tagama hageja ja poolte ühiste laste elustandardi säilimise ning andis just sel eesmärgil korteri ostuks raha. Need väited pole tõendatud ega ühti ka kostja seisukohtadega. Nii ei saa tuvastada ühtegi muud kostja rahalist kohustust hageja ees, mille katteks ta pidanuks andma suurema rahasumma. Eluliselt usutav pole hageja arusaam, et pooled justkui unustasid ülalpidamiskokkuleppe sisu pikemaks ajaks, sh juba abielu lahutamise ajal. Pigem on loogiline, et kostja oli teadlik nii hageja kui ka laste ülalpidamise kohustusest ja soovis hageja osas seda täita korteri ostuks raha andmisega. Vaidlust pole, et laste ülalpidamise kohustust täitis kostja mh perioodiliste maksetega pärast abielu lahutamist, aga hageja ülalpidamiseks ei teinud ta ühtegi makset. Kostja käitumisviisist ja neist toimingutest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et kostja soovis korteri ostuks raha andes täita ülalpidamiskokkuleppest tulenevat hageja ülalpidamise kohustust ja pakkus kõnealust sooristust just perioodiliste maksete asendusena. 10.
  7. Hageja nõustumine kostja pakutud täitmise asendusega järeldub soorituse vastuvõtmisest ja pikema aja vältel ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmata jätmisest. VÕS § 4
(5)89 lg 1 ls 2 eelduse järgi saab lugeda kostja algse (perioodilise) kohustuse vähemalt osaliselt täidetuks, kui hageja võttis asenduseks pakutud ühekordse soorituse selle täitmisena vastu. Nagu märgitud eelmises p-s 10.5, ei saa poolte esiletoodu ja tõendite põhjal tuvastada kostja muud rahalist kohustust hageja ees, mille täitmisena võinuks hageja mõista korteri ostuks raha andmist. Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (RKTKo 04.01.2012, 3-2-1-129-11, p 10). Siiski ei välista see, et poole niisugust käitumist – pikema aja vältel nõude sisse nõudmata jätmist – saab tõlgendada tema tahte avaldusena selle kohta, et ta ei pea nõude sissenõudmist vajalikuks. Koostoimes korteri ostuks raha vastuvõtmisega tähendab see ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul seda, et hageja nõustu igakuiste maksete asemel võtma vastu ühekordse oluliselt suurema rahalise soorituse. 10.
  1. Kokkuvõttes tuvastas ringkonnakohus mõlema poole konkludentsed tahteavaldused, mis on vajalikud VÕS § 89 lg 1 kohaldamiseks: kostja pakkus täitmist perioodilise ülalpidamiskohustuse täitmise asemel ja hageja nõustus sellega. Vaidlustamata asjaoludel tuli kostjal asuda ülalpidamiskohustust täitma lahutusele järgnevast kuust, st alates 01.06.
  2. Maakohtu lahendi jõustunud otsustuse järgi lõppes kohustus 30.04.2022 – kokku tulnuks kostjal (olenemata nõuete aegumisest) tasuda 107 kuu eest (= 8 × 12 + 11) ehk summa 68 385,84 € (= 107 × 639,12). Korteri soetamiseks tasus kostja 117 200 €, mis tuleb eeltoodud põhjendustel lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Võlasuhe lõpeb kohase täitmisega (VÕS § 186 p 1), mistõttu on ülalpidamiskohustus mh vaidlustatud otsusega rahuldatud osas lõppenud enne hagi esitamist. Poolte muid väiteid, sh muude soorituste kohta pole seetõttu vaja enam käsitleda.
  3. Kostja taotles kaebusega kõigi menetluskulude hageja kanda jätmist. Selles osas pole kaebus edukas. Maakohus jättis kulud õigesti

§ 164

lg 1 alusel poolte endi kanda Ringkonnakohtu menetluskulud jaotuvad sama sätte alusel samal viisil. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 12. Hageja esitas 24.10.2024 menetlusdokumendiga kaks uut dokumentaalset tõendit (15.08.2003 ja 05.08.2005 notariaalaktid). Ringkonnakohus määras seisukohtade esitamise tähtajaks 20.10.2025 ja hageja menetlusdokumendi kuupäevani oli üksnes võimalik vastata teise poole seisukohtadele. Nii hilises menetlusetapis uute tõendite taotluse menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja taotlused

§ 331lg 1 alusel menetlemata.

Tõendid esitati ja tagastatakse elektrooniliselt. 13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.