← Eesti

2-23-13661/101

Obsah (6)§ 172§ 659§ 662§ 477§ 463§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Krista Kirspuu Määruse kuupäev 09.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13661 Tsiviilasi X.H avaldus vanemate

§ 172

lg 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäid riigi kanda. 9.

  1. Maakohus kohaldas hooldusõiguse küsimuse lahendamisel PKS § 116 lg-d 1 ja 2, § 123 lg 1 ning § 137 lg
  2. 9.1.
  3. Vanemate ühist hooldusõigust pole alust lõpetada tervise- ja haridusküsimustes, sest vanemate vahel ei ole selliseid erimeelsusi või vaidlusi, mille tõttu lapse huvid nendes küsimustes oleksid sattunud ohtu. Probleemiks on vanemate omavaheline suhtlus. 9.1.
  4. Lapse elu- ja viibimiskoha küsimuses on vanematel vastupidised soovid, nii ema kui ka isa leiavad, et laps peaks elama temaga. Sellised vanematevahelised vaidlused on lapsele emotsionaalselt kurnavad ja traumeerivad ning selleks, et lapse emotsionaalne seisund hakkaks paranema, peavad vanemad lõpetama omavahel vaidlemise või vähemalt lapse kaasamise nende omavahelistesse erimeelsustesse. 9.1.
  5. Ema on pidanud tõeseks pere tugitöötaja arvamuses kirjutatut, mille kohaselt saab laps emaga halvasti käitumise eest isalt raha. Seega ei saa ema kõrvale jätta muid asjaolusid, mida tugitöötaja samas arvamuses välja tõi. Positiivsete aspektide kõrval on kohtumiste jooksul ilmnenud ka ema impulsiivsus ja on esinenud olukord, kus ema on käitunud lapse suhtes füüsiliselt vägivaldselt ning pere tugitöötaja on pidanud olukorda sekkuma. Seega saab tugitöötaja arvamuse põhjal järeldada, et põhjus, miks laps eelistab olla isaga, on ema varasem vägivaldne käitumine lapsega. 9.1.
  6. Vanematel on erinevad kasvatusstiilid ja fookuspunktid, millele tähelepanu osutavad ning nende etteheited üksteisele tulenevad paljuski just sellest. Vaidluste lõpetamiseks tuleb lapse elu- ja viibimiskoha küsimuste hooldusõigus anda ühele vanematest. Laps on avaldanud, et tahab olla isaga. Arvestades lapse vanust ning seda, et tema soov ei lähe vastuollu tema huvidega, on põhjendatud elu- ja viibimiskoha määramisel lähtuda lapse eelistusest. Laps ei ole öelnud, et talle meeldib mõlema vanema juures võrdselt, vaid 8

(12)koolipsühholoog järeldas seda lapse jutust, et tal on nii ema kui ka isa juures kass ja rõõmustas selle üle. Sellest ei saa tuletada, et laps on meelt muutnud selles osas, kellega ta rohkem koos olla tahab. 9.1.
  1. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha osas tuleb anda üle isale. 9.
  2. Maakohus kohaldas PKS § 143 lg-d 1 ja 2¹ ning määras kindlaks lapse suhtluse emaga. 9.2.
  3. Kohus ei pidanud vajalikuks piirata ema suhtlusõigust lapsega PKS § 143 lg 3 alusel või teha emale ettekirjutust PKS § 134 lg 3 alusel. Kuigi kohtule esitatud videotest nähtuv ema suhtlusmaneer lapsega ei ole sobilik, ei anna see piisavalt alust ema ja lapse suhtluse täielikuks lõpetamiseks ja emale ettekirjutuse tegemiseks. 9.2.
  4. Isale on määratud ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha osas, seega on põhjendatud suhtluskorra määramisel lähtuda isa avaldatud lapse elukorralduslikest asjaoludest. Samas tuleb silmas pidada, et lapse ja ema vaheline kontakt ei kaoks. Põhjendatud, mõistlik ega ka lapse huvides ei ole suhtluskorra kindlaksmääramine 50:50 põhimõttel. Suhtluskorra paika panemisel mängib olulist rolli lapse võimalik aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoos, mistõttu vajab laps vahelduva elukoha asemel ühte kindlat ja püsivat elukohta. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  5. Ema esitas 18.07.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta isa avaldus rahuldamata ja rahuldada ema avaldus ning anda emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas ning määrata suhtluskord ema soovitud viisil või 50/50 printsiibil. Menetluskulud palub ema panna isa kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 10.
  6. Vaidlustatud määrusest ei selgu, mis kaalutlustel pidas maakohus põhjendatuks anda lapse viibimiskoha määramise õiguse isale. Maakohus ei arvestanud ema esitatud asjaoludega, mis kinnitavad isa korduvat ühise hooldusõiguse rikkumist ning äärmiselt pahatahtlikku käitumist (lapse korduv reisile viimine ema teavitamata või teavitades ema alles viimasel hetkel; lapse ristimine, millest ema kuulis alles hiljem lapselt ja mida tagasi võtta ei saa). Isa juures puudub lapsel selge päevakava ja reeglid ning ta veedab märkimisväärse osa ajast piiranguteta nutiseadmetes, mis on üks põhjustest, miks lapsel jäävad sageli koolitööd tegemata. Pikas plaanis omab see selget negatiivset mõju lapse arengule. 10.
  7. Kohtumenetluse ajaks määras kohus ajutise suhtluskorra, mis on kehtinud 1,5 aastat. Selle aja jooksul on selgeks saanud, et lapsele ei sobi suhtluskord, mille kohaselt ta elab peamise aja isaga ning kohtub emaga üksikuid päevi. Isa käitub lapse huvide vastaselt, kuna püüab oma tegevusega tekitada lapses arusaama, et ema ei ole oluline ja emaga võib halvasti käituda. Lapsele mittesobivus on avaldunud mitmel viisil – suitsidaalsed mõtted, halvustav ja ründav käitumine emaga (isa annab selle eest lapsele raha). Laps vajab stabiilset elukeskkonda ja mõistlikul määral reegleid, mida suudab pakkuda ema. 10.
  8. Maakohus lähtus lapse viibimiskoha määramisel liigselt lapse väljendatust soovist isa juures elada. Lapse avaldatu kõrval oleks pidanud kohus hindama ka asjas esitatud spetsialistide hinnanguid, kummagi vanema kodus kehtestatud reegleid ja vanemate kasvatusstiili ning elukorraldust. Spetsialistid on täheldanud aasta jooksul lapse käitumises viiteid traumale ning asjaolusid, et isa ei aita last koolitöödes ning räägib lapsele, et ema on tema vaenlane. Seega tuleb äärmise kriitilisusega suhtuda lapse poolt kohtule avaldatusse, sest lapse huvides ei ole elada vanemaga, kes teda töötleb ja temaga manipuleerib. 10.
  9. Maakohus ei arvestanud ka asjaolu, et lapsel diagnoositi ATH pärast seda, kui ta oli ligikaudu aasta elanud isa juures. See viitab võimalusele, et muutused lapse elukorralduses, 9
(12)sealhulgas struktuuri ja reeglite puudumine isa juures, võisid ATH sümptomite avaldumisele kaasa aidata või neid süvendada. 10.
  1. Kindlaksmääratud suhtluskord piirab võimalust emal ja lapsel piisavas mahus suhelda ja koos aega veeta. Ema ei saa lapsega kohtuda iganädalaselt ning võib lapsele helistada igapäevaselt alles kella 17-st. Eeldada ei saa, et kokkuleppe väliselt kohtumised toimuksid, sest isa konfliktsus ei võimalda seda. Loota ei saa sellele, et vanemad saavutavad kokkuleppeid suhtlusgraafiku väliselt ja ka erinevad üritused ning sündmused pole iganädalased, mis tagaksid emale ja lapsele võimaluse igal nädalal kohtuda. Arvestades isa kiuslikkust ning soovimatust omavahel koostööd teha peab suhtluskord olema detailne, selge, arusaadav ja täidetav. 10.
  2. Vaidlustatud määrusega ei ole reguleeritud perekondlikele tähtpäevadele langevat suhtlust. Isa on korduvalt takistanud lapsel osaleda emapoolsete sugulaste sünnipäevadel ning arvestades vanemate konfliktseid suhteid ei saa loota sellele, et vanemad saavad omavahel suhtluskorra väliselt saavutada kokkuleppe, et laps saaks isa juures viibimise ajal minna oma emapoolsete pereliikmete sünnipäevale. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks täpselt reguleerida lapse sünnipäevade korraldamist, kuigi see olnuks vajalik, et vältida vanemate konflikte sel teemal. 10.
  3. Lapse pühadeaegset viibimist vanemate juures ei ole reguleeritud piisavalt selgelt ja täpselt ning vaidlustatud määruse sõnastus hakkab tulevikus tekitama probleeme ja vaidlusi vanemate vahel. Tavapärase praktika kohaselt määratakse pühadeaegne suhtluskord selliselt, et on märgitud täpselt, kas laps viibib ema või isaga paaritul või paaris aastal konkreetsete pühade ajal. Sel aastal peaks eelduslikult laps veetma jõulud emaga ja aastavahetuse isaga. 10.
  4. Ka suvekuudel peaks olema graafik selgelt ja täpselt paika pandud, et ennetada vanemate vahel konflikte ja pingeid. Praegu jagab isa koolivaheaegu omal äranägemisel ning selle vältimiseks tuleks edaspidi suvekuudeks suhtlus täpsemalt reguleerida. Piisav oleks reguleerida suhtlust suvekuudel selliselt, et laps viibib emaga paaritutel aastatel 15.07–31.08 ning paaris aastatel 01.06–14.07 ning isaga vastupidi. 10.
  5. Ema suhtlus lapsega on tulenevalt 04.01.2024 esialgse õiguskaitse määrusest olnud piiratud. Seetõttu peaks suhtluskorra osas olema määrus viivitamata täidetav.
  6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele võimaluse selle vastata. Isa vaidles kaebusele vastu ja ka lapse esindaja ei nõustunud kaebusega. Eestkosteasutuse esindaja märkis, et tehtav lahend peaks lähtuma lapsest endast, tema emotsionaalsest turvatundest, mõjutatavusest ja võõrandumise riskist, mitte üksnes lapse hetkearvamusest. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas asja Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu see saabus 01.09.
  7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra määramise osas vastavalt määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.5 ja selle alapunktides märgitule (

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2).

Määrus jääb muutmata hooldusõiguse ja menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Menetlusosalised kannavad ise oma kulud kaebemenetluses, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. 13. Ema esitas 26.11.2025 ja 03.12.2025 taotlused täiendavate tõendite (väljavõtte lapse õppeedukuse kohta 2025/2026 õ/a-l, koolivalmiduskaart, epikriisid, videod) vastuvõtmiseks. Isa esitas samuti 03.12.2025 taotluse täiendavate tõendite (väljavõtte lapse I trimestri hinnetest 2025/2026 õ/a-l ja eesti keele kontrolltöö hindest ning helisalvestuse) vastuvõtmiseks.

§ 662lg 3 alusel võtab ringkonnakohus tõendid asja juurde. 10

(12)
  1. Järgmisena lahendab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt, võttes esmalt seisukoha hooldusõiguse küsimuses. 14.
  2. Tulenevalt

§ 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (RKTKm 01.06.2011, 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik ja RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). 14.

  1. Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hooldusõiguse vaidluse lahendamisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. 14.
  2. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vanemad on teineteise suhtes negatiivselt meelestatud ja neil puudub sujuv koostöö. Mõlemad vanemad on tunnistanud omavahelisi pingelisi suhteid ja avaldanud, et lapse viibimiskoha määramise osas ei peaks neil olema ühine hooldusõigus. Seega vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise otsustas maakohus õigesti. 14.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esile toodud asjaolude ja kogutud tõendite põhjal tuleb ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas anda isale. Asjas ei ole esitatud ka kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele, et last kasvatada ja tema eest igapäevaselt hoolitseda. Väljavõtted ekoolist ja lapse hinnetest näitavad, et puudujäägid õppetöös on jooksvalt likvideeritud ning 2025/2026 õ/a esimene trimester on läbitud hästi. Seega ei saa väita, et isaga elamine on lapse arengule halvasti mõjunud. 14.
  4. Põhjendatud ei ole ema etteheide, et maakohus lähtus ainuhooldusõiguse määramisel ainult lapse soovist. Lapse väljendatu on vaid üks asjaolu, millega maakohus arvestas ning see nähtub ka vaidlustatud määrusest. Maakohus on oma seisukoha kujundamisel arvestanud nii lapse esindaja kui ka eestkosteasutuse esindaja seisukohtadega ning spetsialistide ülevaadetega. 14.
  5. Nii leidis lapse esindaja, et ema oma järsu ja last alandava käitumise ja kõneviisiga on tekitanud lapses soovimatuse tema juurde minna. Eestkosteasutuse esindaja on menetluse käigus leidnud, et ema käitumise tõttu on lapsele turvalisem, kui tema viibimiskoha üle otsustab isa ning ei nõustunud ema taotlusega lapse viibimiskoha muutmiseks. Lõpparvamuses on palunud eestkosteasutuse esindaja arvestada pere tugitöötaja seisukohaga. Pere tugitöötajate ülevaadetest nähtub, et lapsel ja emal on lähedane suhe ning rahulikus olekus on nende vahel palju positiivset füüsilist kontakti (laps kallistab ema, ronib talle sülle, paitab teda), kuid tugitöötajad on ka välja toonud ema vägivaldse käitumise lapse suhtes ning, et ema enda väitel ärritub ta kergesti, kui lapse kohta infot ei saa ning see võib viia hüsteerilise käitumiseni. Tiia Sinijärve ülevaatest nähtub ka, et pidevaks jututeemaks lapsega on isa suhtumine emasse ja isa ootused, kuidas laps emaga käitub ning see tekitab lapsele stressi. 14.
  6. Ema käitumine ei ole ka viimasel ajal muutunud. Seda tõendab ringkonnakohtule esitatud video, kus ema pärib lapse käest, mida isa on tema kohta öelnud. Samuti 12.09.2025 juhtunu, kus laps ei jäänud nädalavahetuseks ema juurde, vaid otsustas tagasi isa juurde minna. Ema peaks suutma kontrollida ja kriitiliselt hinnata oma käitumist lapse suhtes, sest vastasel korral võib ta täielikult lapse usalduse kaotada, kuid see pole lapse huvides. Seega on 11

(12)maakohus jõudnud õigele järeldusele, et ema kergesti ärrituva iseloomu ja lapsele stressi tekitava käitumise tõttu, on lapse huvides, et tema viibimiskoha üle otsustab isa. 14.
  1. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata vanemate ühise hooldusõiguse osas, st isal on ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ja muudes küsimustes on vanematel ühine hooldusõigus.
  2. Edasi käsitleb ringkonnakohus maakohtu määratud suhtluskorda ja põhjendab, miks on alust seda osaliselt muuta. 15.
  3. Mõlemad vanemad esitasid oma nägemuse, kui tihedalt võiks laps suhelda vanemaga, kellega ta koos ei ela. Maakohus arvestas isa variandiga, kuid jättis tähelepanuta, et vanemate konfliktse suhte tõttu ei ole see täidetav. Seetõttu tuleb maakohtu määratud suhtluskorda teatavas osas täpsustada ja muuta. 15.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu ema väitega, et talle ei ole tagatud piisavat aega lapsega. Ema saab lapsega veeta üle nädala pika nädalavahetuse ning sellel ajal vastavalt lapse soovile aega veeta. Lapse huvides ei ole koolipäeval liikuda ühe vanema juurest teise juurde, sest vanematel on erinev nägemus koolikohustuse täitmisest ja erinevad nõudmised võivad lapsele liigselt stressi tekitada. Emal on võimalik iga päev lapsele helistada, kuid ta peab silmas pidama lapse tunniplaani ja huvitegevusi. Seetõttu on põhjendatud piiarata helistamise aega kellaajaliselt. 15.
  5. Ringkonnakohus nõustub emaga selles, et vanemate konfliktse suhte tõttu tuleb tavasuhtlusest erinevad perioodid täpselt paika panna. Seega tuleb suhtlust koolivaheaegadel täpsustada ja aastate viisi paika panna, millal laps viibib emaga ja millal isaga. Samuti see, mis aastal on laps oma sünnipäeva, jõulud ja aastavahetuse emaga ja mis aastal isaga. Vanematega seotud tähtpäevad veedab laps vanemaga, kellega seotud on tähtpäev. Muid tähtpäevi saab lapsega tähistada, kui ta on tavasuhtluskorra järgi vastava vanema juures.
  6. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse heaolu võib saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest ja teineteise süüdistamisest. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides.
  7. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta määruse täitmise aega, sest lapse ja ema suhtlus on kuni käesoleva määruse jõustumiseni tagatud esialgse õiguskaitse korras.
  8. Põhjendatud ei ole ema soov jätta menetluskulud isa kanda. Maakohus jättis õigesti

§ 172

lg 1 järgi vanemate menetluskulud nende endi kanda, sest asi lahendatakse nii lapse kui ka mõlema vanema huvides. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja määruskaebemenetluses tasutaotlust ei esitanud. 19. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 ls-st 2 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tervikresolutsioonis ei ole vaja kajastada maakohtu otsustust määruse kättetoimetamise kohta. 20.

§ 696

lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisuliste otsustuste peale. Tõendite osas tehtud otsustus ei ole kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.