) § 329 ja 339 rikkudes. Arvestades kohtu põhjalikke selgitusi 05.08.2025 e-kirjas (dtl 377), ei saa olla mõistlikku põhjust, miks hageja ei saanud enda 18.08.2025 menetlusdokumendis (dtl 380–382) või hiljemalt 01.09.2025 seda taotlust esitada. Seega jättis maakohus
lg 1 alusel hageja 14.10.2025 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, sest taotlus on esitatud hilinenult ja põhjustaks asja lahendamise viibimise. 6. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud esmast eeldust, s.o hagiavalduses väidetud kostja õigusvastase teo toimepanemist. Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043 ja
lg-st 1 lähtuvalt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulemeval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RKTKo 30.01.2019, 2-17-8492/28, p 14). Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud nõudele vastu ning väitnud, et hageja väide laimamise kohta ei vasta tõele (dtl 95). Järelikult ei ole tegemist ka
Kohus on selgitamiskohustust täites juhtinud hageja tähelepanu tõendamiskoormusele ning on teinud ettepaneku tõendite esitamiseks ja palunud väiteid nõuetekohaselt juba esitatud tõenditega seostada (dtl 263–265, 360–361 ja 377). Maakohus tuvastas, et hageja väide, et tal keelati 2 2-23-6658 koosolekul osalemine on tõendiga, s.o Hooneühistu Lasnamäe 2 27.04.2023 üldkoosoleku registreerimislehega, kooskõlas (kostja osales sellel üldkoosolekul, kuid hageja mitte, dtl 50 ja 53). Ka hagiavalduse lisast 1 ehk hooneühistu 27.04.2023 päevakorrast (dtl 4) ei ole võimalik tuvastada kostja poolt mistahes väite avaldamist. Hagiavalduses on tehtud viide ka sellele, et üldkoosolekust eksisteerib videosalvestis (dtl 3). Maakohus tuvastas AH kirja (dtl 44) ja Hooneühistu Lasnamäe 2 27.04.2023 üldkoosoleku protokolli väljavõtte (dtl 276) alusel, et üldkoosolekut videosalvestati. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada see videosalvestis tõendina ning selgitas, et kui avaldamine toimus vene keeles, siis peab videosalvestisel avaldatu ka tõlkima (dtl 264). Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja esitanud ühtegi täiendavat tõendit, ei ole viidanud ühelegi varasemalt esitatud tõendile ega ole taotlenud tõendite kogumist, sh ei ole hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Kuigi pool peab ise konkreetselt viitama, millise tõendiga ta vaidlusalust asjaolu soovib tõendada ning kohus ei otsi tõenditest asjaolusid (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17), ei olnud kohtul ka teiste tõendite kogumis hindamisel võimalik tuvastada kostja poolt väite avaldamist. 7. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et põhjendatud ei ole anda hinnangut delikti üldkoosseisu teistele tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele. 8. Menetluskulud jäid
Maakohus määras, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus
) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 12. Ringkonnakohus ei võta
lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile 3 2-23-6658 vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKo 03.04.2018, 2-1618835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 13. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist ning seda, et maakohus ei ole lubanud esitada tõendina videot (millega on tõendatud hageja laimamine kostja poolt). Samuti, et nimetatud videot ei ole esitanud ka kostja. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebuses väiteid, mis annaks alust järeldada, et maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata põhjendamatult või keelas hagejal täiendavate tõendite esitamist. Vaidlustatud ei ole asjaolusid, et kohus on varasemalt hagejale selgitanud, et hageja peab esitama selge ja nõuetekohase taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, mida hageja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud (maakohtu otsuse põhjenduste punktid 9–11). Hageja esitas oma taotluse pärast eelmenetluse lõppemist, üks päev enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva. Arvestades, et maakohus on 31.07.2025 ja 05.08.2025 hagejale väga põhjalikult selgitanud nii taotluse esitamisega seonduvat kui ka tõendamiskoormist, sh teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (mh viidatud videosalvestise esitamiseks) ning hageja ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud, ei viidanud ühelegi varasemalt esitatud tõendile ega taotlenud tõendite kogumist, siis ei ole alust järeldada, et maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel eksinud menetlusõiguse normide vastu. Ringkonnakohus märgib, et
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 ls 1 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 2 ls 1 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Sellise taotluse esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb, sh märkida ka kogumist võimaldavad andmed (
Seega ei saa kohus kohustada vastaspoolt esitama tõendeid ilma hageja vastavasisulise taotluseta, et tõendada neid asjaolusid, millele tugineb hageja nõue. 14. Materiaalõiguse normi väära kohaldamist ei ole hageja maakohtule ette heitnud. Siiski tuleb ringkonnakohtul
lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Siinsel juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel, kuivõrd VÕS § 1043 alusel nõude esitamise esmaseks eelduseks on kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine. Maakohus on seejuures õigesti tuvastanud, et hageja ei ole kostja poolt hageja suhtes õigusvastase teo toimepanemist tõendanud. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele.
17. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Kuna vastustajal (kostja) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 4 2-23-6658 18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse
lg 8 järgi hagejale kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.