← Eesti

2-26-3744/2

Obsah (5)§ 3§ 371§ 372§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Kohtujurist Katrin Kiirend-Pruuli Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2026.a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-3744 Tsiviilasi T.T. hagi M.T.

) § 378 lg 1 p 6 kohaselt on täitemenetluse peatamine menetluse ajaks iseenesest seadusega ette nähtud hagi tagamise abinõu. 5. Tulenevalt

§ 3

lg 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või avaldusega pole avalduses toodud viisil taotletavat eesmärki võimalik saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

  1. Kuivõrd elatis on välja mõistetud hageja huvides, ei teeni selle vähendamine hageja huve. Hageja ei saa kohtusse pöörduda kostja huvide kaitseks. Seetõttu jääb hagi menetlusse võtmata.
  2. Kui hageja eesmärgiks on pigem täitemenetluse peatamine või lõpetamine, siis tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole, st puudub vajadus pöörduda kohtusse. Täpsemat infot avalduse sisu ja vormi kohta, milline toiming valida ning mis sellega kaasneb, saab asjaga tegelevalt kohtutäiturilt või õigusnõu küsides.
  3. Täitemenetluse peatamine tähendab, et ajutiselt kohtutäitur elatise sissenõudmiseks täitetoiminguid läbi ei vii. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 kohaselt saab kohtutäitur peatada täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja, T.T. , saab tegutseda oma seadusliku esindaja, S.V., kaudu. Kohus selgitab, et täitemenetluse aluseks olev kohtulahend (Tartu Maakohtu 02.09.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-25-12220) jääb kehtima, seda lihtsalt ei täideta kohtutäituri juures edasi. Kui peatamise aluseks olev asjaolu ära langeb (nt M.T. asub perekonnast eraldi elama ning ei tasu enam elatist vabatahtlikult), saab esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse uuendamiseks (jätkamiseks, TMS § 47 lg 2). Sellisel juhul jätkub vahepeal peatunud täitemenetlus sama kohtulahendi alusel edasi ning asjas pole vaja teha uut kohtulahendit.
  4. Samuti on võimalik sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus lõpetada (TMS § 48-49). TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud.
  5. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

§ 372

lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus avalduse koos lisadega selle esitajale.

§ 372

lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab täiendavalt, et see ei piira avaldaja õigust sama avaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue avalduse menetlusse võtmine uue tsiviilasja raames.

  1. Hagi menetlusest võtmisest keeldumise tõttu ei ole kohtul võimalik lahendada hagi tagamise avaldust. Kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi, mis on menetlusse võetud (vt selle kohta Riigikohtu 16.11.
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17). Samuti ei vaja 2 hageja õiguskaitset ning taotlus tuleks jätta rahuldamata. Seetõttu jätab kohus avalduse hagi tagamiseks samuti menetlusse võtmata.
  3. Tulenevalt

§ 168

lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus selgitab, et kuna kohus avaldust menetlusse ei võta ja seda ühelegi isikule ei edasta, siis ei ole käesolevas menetluses tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid. 13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada

§ 372lg 5 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.