Obsah (8)

§ 37§ 45§ 121§ 133§ 52§ 43§ 158§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-3307 31. oktoober 2025 Karin

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks vangiregistris lõika, kopeeri ja aseta funktsioonide puudumise õigusvastasuse; - hüvitamisnõuet (

§ 37lg 2 p 4).

Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist alusel, et vangiregistris avalduste koostamisel ei saa kasutada lõika, kopeeri ja aseta funktsioone. 3. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk hüvitamisnõude, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatud. Nõude aluseks oleva vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamine on hõlmatud hüvitamisnõude lahendamisega. 4. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

§ 133

lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju hüvitamise nõudele kaebaja. See, et kaebajal tuleb avalduse tekst trükkida ning kaebaja ei saa kasutada lõika, kopeeri ja aseta funktsioone, ei kujuta endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. See ei vähenda mingil viisil kaebaja võimalusi esitada vastustajale avaldusi (taotlusi haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, vaideid, kahju hüvitamise taotlusi, märgukirju jne). Määrava tähtsusega on avalduse see osa, kus kaebaja toob välja konkreetse juhtumi faktilised asjaolud ja esitab oma sõnadega sisulised põhjendused, mida ta soovib avalduse esitamisega saavutada või miks ei ole vastustaja antud haldusakt või tehtud toiming kaebaja hinnangul õige. See osa avaldusest tuleb igal juhul eraldi koostada. See, et kaebaja võimalused elektroonika kasutamisel on piiratud, on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 tähenduses. On vähe tõenäoline, et kaebaja saavutab rahalise hüvitise väljamõistmise mittevaralise kahju eest alusel, et kaebaja ei saa vangiregistris kasutada lõika, kopeeri ja aseta funktsioone, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot.

1. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kohus peab vähe tõenäoliseks, et kohus hindab lõika, kopeeri ja aseta funktsioonide puudumise vangiregistris õigusvastaseks. VangS § 11 lg 4 sätestab, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. VangS § 11 lg 4 annab vanglale võimaluse ja õigusliku aluse avalduste elektroonilist esitamist lubada, kuid ei pane vanglale kohustust seda teha või kohustust võimaldada seejuures mingeid 2 konkreetseid funktsioone. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, millised funktsioonid on avalduse elektroonilise koostamise ja esitamise korral kasutatavad.
2. Kohus märgib, et kaebaja õiguste teostamisele ei aita kaasa see, kui kaebaja esitab mahukaid avaldusi, mis on valdavas osas kopeeritud mõnest teisest avaldusest. Pigem nähtub sellest, et kaebaja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Menetlust aeglustab ja raskendab see, kui haldusorgan või kohus peab otsima kaebaja faktiväiteid ja sisulisi põhjendusi suure hulga kopeeritud teksti hulgast. Selle heaks näiteks on käesolevas asjas esitatud kaebus pikkusega 11 lehekülge. Võimalus teksti kopeerida ja kleepida ei ole muutnud kaebust sisukaks, vaid vastupidi.

§ 52

lg 1 alusel on menetlusosalisel kohustus sõnastada kohtule esitatav avaldus võimalikult selgelt ja lühidalt. Kaebuse asjakohase sisu oleks kohtu hinnangul saanud esitada maksimaalselt kolmel leheküljel. 8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks või kindlaks teha, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
2. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 3-8 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.
3. Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

§ 158

lg 4 tuleneb, et seda menetlust saab läbi viia seaduse või muu õigustloova akti suhtes. Kaebaja peab põhiseadusega vastuolus olevaks vastustaja tegevust lõika, kopeeri ja aseta funktsioonide keelamist vangiregistris. 12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3