3-25-4551/3

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. veebruar 2026, Tartu 3-25-4551 X.X. (X.X.) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-1473 X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. RESOLUTSIOON Tagastada X.X. peale. määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määruse EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Halduskohus jättis
7. detsembri
8. a määrusega RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata X.X. taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-251473 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Tartu Halduskohus selgitas, et taotlejal ei ole võimalik EIK-i poole pöörduda. Möödunud on neli kuud viimasest siseriiklikust otsusest haldusasjas nr 3-25-1473, mistõttu ei ole kaebus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt vastuvõetav. Lisaks leidis halduskohus, et asjaolud ei luba järeldada, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-251473 menetluses pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus tagastas pädevuse puudumise tõttu kaebuse, osutades sellele, et kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.
9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebaja riigi õigusabi taotlus. Kaebaja selgitab, et EIÕK art 35 järgi on EIK-i pöördumise tähtajaks kuus kuud, mitte neli kuud, nagu märkis halduskohus. Kaebaja hinnangul on kohtute tegevus vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel
10. aasta
11. detsembril vastu võetud ja Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud Puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).
13. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kuna kaebaja soovis esindajat, et pöörduda EIK-i, kuid kaebus EIK-le ei oleks nõuetele vastav (RÕS § 37 lg 3).
14. Haldusasjas nr 3-25-1473 lõppes siseriiklik kohtumenetlus Riigikohtu
15. augusti
16. a määrusega, millega Riigikohus otsustas jätta kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega on õige, et kaebaja on ammendanud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid haldusasjas nr 3-25-
17. EIK-i poole kaebusega pöördumiseks ette nähtud neljakuuline tähtaeg möödus seega halduskohtu määruse tegemise päeval. Siinkohal eksib kaebaja, nagu näeks EIÕK art 35 lg 1 ette kuuekuulise, mitte neljakuulise tähtaja EIK-i poole pöördumiseks. Kuuekuuline tähtaega oli ette nähtud konventsiooni varasemas redaktsioonis. Konventsiooni on hilisemate protokollidega muudetud ning EIÕK kehtiv sõnastus 1 ei võimalda pöörduda kaebusega EIK-i poole hiljem kui nelja kuu jooksul pärast siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendumist. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, et esitada kaebus EIK-le, kuid kohtutele äratuntavalt ei vastaks kaebaja kaebus nõuetele ja EIK ei võtaks kaebust vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei vii vaidlus õigusabi määramise üle ja määruskaebuse sisuline läbivaatamine kaebaja jaoks soodsa lahendini.
18. Ringkonnakohus selgitab, et käesolev vaidlus on ainult selle üle, kas kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks rahuldada või jätta rahuldamata. Ühegi kaebaja tõstatatud probleemi sisulist menetlust käesoleva haldusasja raames ei toimu. Asjakohatud on kaebaja viited Puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetele. Kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine ei äratuntavalt seostatav kaebaja erivajadustega. Kaebaja esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kaebaja suudab arusaadavalt selgitada, mida ta kohtult taotleb ning oma taotlusi ka põhjendada. Seetõttu ei saa järeldada, et riigi õigusabi taotlust rahuldamata jättes oleks halduskohus asetanud kaebaja teiste isikutega võrreldes ebasoodsamasse positsiooni või ebaproportsionaalselt takistanud kaebaja juurdepääsu õigusemõistmisele. Ka määruskaebuses ei seosta kaebaja viiteid Puuetega inimeste õiguste konventsioonile enda tegeliku olukorra ja praeguse vaidlusega.
19. Halduskohtumenetluses määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Terviktekst kättesaadav võrguleheküljel https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/convention_est 2