3-25-4551/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4551 Määruse kuupäev 11. detsember 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-1473 RESOLUTSIOON 1. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 2. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus edastatakse taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Riigikohus edastas 10. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule X taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja selgitas, et soovib ennistada haldusasjas nr 3-25-1473 tähtaega, kuna taotleja ei teadnud, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks on ette nähtud neljakuuline tähtaeg. Taotlejal on õigus pöörduda vaidluse korral EIK-i, kuna riigisisesed vahendid on ammendunud. Lisaks esitas X menetlusabi taotluse. 2. Kohus mõistab, et X on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-25-1473 võrsunud vaidluse lahendamiseks. 3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIKilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 5. Vaatamata sellele, et taotleja on haldusasjas nr 3-25-1473 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid, on siiski möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg ning EIK-i esitatav kaebus ei oleks seetõttu lubatav. Kaebetähtja ennistamine EIK-ile kaebuse esitamiseks ei ole võimalik. 6. Lisaks märgib kohus, et kohtule ei nähtu, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-25-1473 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses. Olukorras, kus kohus tagastas kaebuse, ei ole sellega taotlejalt ära võetud õigust kohtusse pöördumiseks, kuna taotlejal oli võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab saama pöörduda endale meelepärasesse kohtusse, s.h kohtusse, mis ei ole pädev tema kaebust lahendama. Seega ei saanud kaebuse tagastamine halduskohtu pädevuse puudumise tõttu praegusel juhul taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist ning Xi kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. 7. Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). 8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. 9. Kuna riigi õigusabi taotluse lahendamise eeltingimuseks ei ole riigilõivu või muude kohtukulude tasumine, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2