Obsah (11)

§ 184§ 418§ 64§ 74§ 75§ 78§ 68§ 832§ 83§ 421§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2026, Pärnu Kohtuasja number 1-26-509 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Kristy Tr

§ 184

lg 2 p 2, § 418 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Elle Keeman Süüdistatav Raiko Norak, isikukood 50310294919, elukoht x x, x x, x x, x x, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, x, x x, viibib vahi all x x Karistatud Tartu Maakohtu 14.04.2022 otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, millest 11 kuud ja 27 päeva jäeti täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. Kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2025, vahistatud alates 12.12.2025 Kaitsja lepinguline kaitsja Margo Põbo Kohtuistungi aeg 16. veebruar 2026 RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Raiko Norak süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust.

2. Tunnistada Raiko Norak süüdi

§ 418lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

3. Lugedes kergem karistus raskemaga kaetuks, mõista

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

4.

§ 74lg 1, 2, 3 alusel jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

Vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud. Ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust osa vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Raiko Norak ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustust. Raiko Norak peab: 4.1. Järgima

§ 75lg 1 punktidest 1–6 tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid: 4.1.1.

elama alalises elukohas x x, x x, x x, x x. 4.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 4.1.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks. 4.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.1.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.2.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Raiko Norak käitumiskontrolli ajal kohustustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 5.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 16.

veebruarist 2026. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

§ 75

lg 1 punktides 1–6 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 6.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva 6 kuu vangistuse kandmise alguseks

1. detsember
3. Jätta Raiko Norakile kohaldatud vahistamise tõkend muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Konfiskeerimine
4. Konfiskeerida

§ 832alusel 15.

detsembri 2025 kohtumäärusega arestitud 345 eurot. 9. Konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine amfetamiin ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 10. Konfiskeerida

§ 421alusel Raiko Norakilt ära võetud relvaluku osa. Menetluskulud 11. Kr

MS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3, 9 alusel mõista Raiko Norakilt välja riigituludesse menetluskulu summas 3557 eurot, mis koosneb sundrahast 2215 eurot ja ekspertiisikulust 1342 eurot.

1. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise osamaksega, mille suurus on esimesel kuul 257 eurot ning järgneval
2. kuul 300 eurot. Osamaksete tasumise tähtaeg on iga kuu
3. kuupäev. Esimese osamakse tähtaeg on kohtuotsuse 2 jõustumisele järgneva kuu
4. kuupäev. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 (SEB), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor), EE957700771001523585 (LHV) või nr EE774204278607566704 (Coop). Makset tehes tuleb kasutada viitenumbrit 99926700005267 ja märkida makse selgituseks: „menetluskulu, Raiko Norak, kr asi 1-26-509“. Asitõendid
6. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: 14.
7. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad ekspertiisist tagasi saadetud esemed ja pakendid (pakendid nr a, nr s; nr c, nr w, nr q). 14.
8. paberilehed paroolidega (pakend nr t). 14.
9. soonsulguriga kilekotid (pakend nr g). 14.
10. Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas asuvad Raiko Norakilt võetud telefonist tehtud koopia andmefailid.
11. RelvS § 9 lg 1 alusel anda Raiko Norakilt ära võetud padrunid ja kaks relvarauda üle Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
12. peatüki
13. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD
14. Raiko Norakit süüdistatakse selles, et ta valdas 10.12.2025 ebaseaduslikult enda elukohas x x x x suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Nimelt leiti ja võeti ära läbiotsimise ajal R. Noraki kasutuses olnud toast pulbrit massiga 334,39 grammi, milles ekspertarvamuse järgi oli kokku 11,773 grammi amfetamiini. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammist amfetamiinist. Seega Raiko Noraki valduses olnud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks keskmiselt 90 isikut). 3 Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Raiko Norakil puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õigustav luba, kuid siiski on ta hoidnud enda valduses suures koguses keelatud ainet, mistõttu on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Raiko Norak isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Raiko Norakit selles, et tema valdas täpselt tuvastamata ajast kuni 10.12.2025 enda elukohas x x x x ebaseaduslikult kasutuskõlbulikku tulirelva olulist osa. Nimelt võeti läbiotsimise käigus R. Noraki kasutuses olnud toast ära üheraudse sileraudse teadmata kaliibriga Berdan-tüüpi püssi lukuputke koos vinnaga. RelvS § 21 lg 1 ja 1 1 järgi on lukuputk koos vinnaga kui luku osad tulirelva oluliseks osaks ning nende käitlemisele laieneb sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Brendan-tüüpi püss on RelvS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 ja § 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelv. RelvS § 1 1 lg 2 mõistes on relva käitlemiseks mh selle valdamine. Seega on relva luku osa valdamiseks vaja RelvS § 32 lg 1 kohaselt soetamise luba ning RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Raiko Norakil puudus piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja seega ka selle oluliste osade (kasutuskõlblikud luku osad) valdamiseks vajalik relvaluba. Arvestades, et vaatamata sellele hoidis ta teadlikult enda valduses piiratud tsiviilkäibega tulirelva luku osasid, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Raiko Norak käideldes ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega tulirelva olulist osa, pani toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

1. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel
2. jaanuaril 2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Raiko Noraki süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 aastat, samuti Raiko Noraki süüdi tunnistamist

§ 418

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel leotakse kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõistetakse Raiko Norakile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 2 alusel pööratakse Raiko Norakile mõistetud karistus täitmisele osaliselt, koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust, mille kandmise aega loetakse

§ 68

lg 1 järgi alates 10.12.2025.

§ 74

lg 1, 3 ja 5 alusel jäetakse kandmata karistus, s.o 3 aastat j a6kuud täitmisele pööramata, kui R. Norak ei pane nelja aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 4 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määratakse Raiko Norakile kohustuseks mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 832alusel konfiskeeritakse 345 eurot, mis on arestitud 15.12.2025 kohtumäärusega.

Asitõenditega on kokkuleppes ette nähtud toimida järgmiselt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine konfiskeeritakse

§ 83lg 4 ja § 191 alusel.

Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas A. H. Tammsaare pst 70 hoiul olevad järgmised esemed hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel: ekspertiisist tagasi saadetud esemed ja pakendid (pakendid nr a, nr s; nr c, nr w, nr q) ; paberilehed paroolidega (pakend nr t); soonsulguriga kilekotid (pakend nr g). Raiko Norakilt ära võetud relvaluku osa konfiskeeritakse

§ 421alusel ning temalt ära võetud padrunid ja kaks relvarauda antakse Relv

S § 9 lg 1 alusel üle politseile. Raiko Norakilt ära võetud telefonist tehtud koopia andmefailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas (12.12.2025 vaatlusprotokoll, tl 25) hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

1. Raiko Noraki kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisi tegemise kulud 670 eurot ja 672 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi sundraha 2215 eurot. Kokku on menetluskulud 3557 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määratakse summa tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Raiko Norakit tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt
2. kuupäevaks esimesel kuul 257 eurot ning seejärel 300 eurot kuus. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Kohtuistungil avaldas Raiko Norak, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ja taotlesid kohtult selle kinnitamist kohtuotsusega. KOHTU SEISUKOHT
4. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Raiko Norak süüdi

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 418lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohased karistused ja liitkaristus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele ning istungil prokuröri poolt selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele. Raiko Norak on võimalik vabastada kokkuleppes toodud tingimustel

§ 74sätetel vangistuse kandmisest osaliselt tingimisi.

1. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud 5 kokkuleppemenetluse ja kiirmenetluse regulatsioone järgitud. KrMS
2. peatüki
3. jao („Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.
4. Otsustused arestitud raha, ekspertiisiist järele jäänud narkootilise aine ja relvaluku osa konfiskeerimise ning asitõenditele kohaldatavate meetmete kohta teeb kohus vastavalt kokkuleppes märgitule. Tõkendi vahistamine jätab kohus muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva 6 kuu pikkuse vangistuse ära kandmiseni, sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub enne.
5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud: ekspertiisikulu ning esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Kohus määrab vastavalt kokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates, osamaksetega iga kuu
6. kuupäevaks, ning et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus selles osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6