Obsah (4)

§ 121§ 4§ 2§ 133

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul on ilmne, et RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldus ei ole täidetud – asja menetleva kohtuniku suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Seega on X.X.-i esitatud nõue ilmselgelt perspektiivitu ning see tuleb kaebajale tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

2.2.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. X.X.-i ja Y.Y..-i ning A.A.i vaheline vaidlus on eraõiguslik ning tsiviilasju lahendavad maakohtud. Kuna X.X.-i esitatud nõude lahendamine ülalmärgitud isikute vastu ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tuleb see talle tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas halduskohtu
2. novembri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on meelevaldselt ja pahatahtlikult tagastanud kaebaja kaebuse põhjendustega, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja pole esitanud kaebust eraisikute, vaid riigi vastu. Käesoleval juhul on kaebaja tsiviilasjad nr xxx ja xxx Pärnu Maakohtu kohtuniku menetluses olnud kaks aastat, mis on ilmselgelt ebamõistlikult pikk menetlusaeg. Kohtuniku tegevusetuse tagajärjel puudub kaebajal võimalus saada oma asjas kohtuotsus ja tagasi oma vara. Samuti on kohtunik eiranud kaebaja pöördumisi, millega on käitunud kaebaja suhtes lugupidamatult ja inimväärikust alandavalt, millega on tekitatud kaebajale moraalset kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks pole alust.
5. Kaebaja taotleb halduskohtule esitatud kaebuses kaebajale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis seisneb selles, et kaebajale ei ole tagatud tsiviilasjades nr xxx ja xxx kohtumenetlust mõistliku aja jooksul ja lisaks on kohtunik eelnimetatud asjade menetlemisel tekitanud kaebajale mittevaralist kahju.
6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga osas, milles halduskohus tagastas X.X.-i esitatud nõude Y.Y..-i ja A.A.i vastu halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et kohus peab tõlgendama kaebust, lähtudes kaebaja tahtest (

§ 2lg 4 teine lause).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebust eelnimetatud isikute vastu esitanud ja sama nähtub ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa tagastada kaebust, mida kaebaja ei ole kohtule esitanud. Eelnevat arvestades 2 tuleb halduskohtu määruse põhjendustest jätta välja osa, milles halduskohus tagastas Y.Y..-i ja A.A.i vastu esitatud nõude. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus tuli tagastada

§ § 121 lg 2 p-i 2 1 alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm 3-211411, p 12). Mõlemad kriteeriumid on siinsel juhul täidetud.

1. Ringkonnakohus selgitab, et õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib erinormina RVastS § 15, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud RVastS §-s 15 toodud õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise tingimus, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, mistõttu on hüvitamiskaebus perspektiivitu. Kaebaja poolt kohtunikule tehtud subjektiivsed etteheited ei ole samastatavad kohtuniku süüdimõistmisega kuriteos.
2. Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet saab pidada ka väheintensiivseks. Kaebaja hindab talle tekitatud varalise kahju suuruseks kokku 6931 eurot, mis on tekkinud tsiviilvaidlustes nr xxx ja xxx seoses mõistliku menetlusaja rikkumisega. Kohtuasjas nr xxx on hagi kohtu menetluses varalise kahju 3501 eurot ja kohtuasjas nr xxx võlgnevuse 3430 euro väljamõistmiseks, seega kokku 6931 eurot.

§ 133

lg 1 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuigi kaebajale väidetavalt põhjustatud varaline kahju ei jää alla 1000 euro, tuleb samas arvestada seda, et kaebaja viidatud tsiviilasjades ei ole otsuseid tehtud ja seega ei ole ka teada, kas kohus rahuldab kaebaja esitatud hagid. Järelikult on ennatlik asuda seisukohale, et kaebajale on tekitatud kohtumenetlusega varalist kahju 6931 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul saab kaebaja õiguste riivet samuti pidada väheintensiivseks. Ehkki kaebaja on nimetanud mittevaralise kahju suuruseks kokku 8000 eurot, ei ole kohus seotud kaebaja nimetatud hüvitise suurusega. Kaebaja nõutud hüvitise väljamõistmine ei oleks ilmselgelt realistlik. 10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 3