← Eesti

2-24-124425/10

Obsah (6)§ 428§ 162§ 457§168§174§150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus 19. veebruar 2026, Rapla Leanika Ta

§ 428lg 1 p 2 alusel.

  1. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  2. Määrus toimetada pooltele kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 13.08.2024 kostja vastu hagiavalduse järgmise nõudega: 1.
  4. mõista kostjalt J. J. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Esto AS ja J. J. vahel 10.09.2020 sõlmitud Arvelduskrediidilepingust nr. XXX tulenev põhinõue 627,62 eurot, intressid 89,47 eurot, viivised 576,25 eurot, sissenõudekulud 35 eurot; 1.
  5. mõista kostjalt J. J. välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 627,62 eurot alates 14.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni 40,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  6. Hageja nõude aluseks on 10.09.2020 Esto AS ja kostja vahel sõlmitud Arvelduskrediidileping nr. XXX. Lepingu kohaselt võimaldas Esto AS kostjale krediidilimiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi
  7. kuupäevaks. 2-24-124425 Intressi- ja viivisemääraks oli 40,9% aastas. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, millele lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 59,28% aastas. Esto AS teavitas 02.05.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.05.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Esto AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 17.05.
  8. 17.06.2022 loovutas Esto AS oma nõuded kostja vastu hagejale.
  9. Kohus võttis hagi menetlusse 07.10.2024 määrusega.
  10. 21.10.2024 esitas kostja kohtule vastuse, milles taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja selgitas, et nõude kujunemine ei ole üheselt arusaadav. Krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  11. 29.12.2025 edastas kohus menetlusosalistele kohtunõude, milles asus esialgsele seisukohale, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus määras menetlusosalistele nimetatu osas oma seisukoha esitamiseks tähtaja.
  12. Kostja teavitas kohut, et kõnealune võlg on arvestatud võlgade ümberkujundamise kavas (tsiviilasi nr 2-25-462, mis on jõustunud).
  13. Hageja asus seisukohale, et käesolev menetlus tuleb

§ 428lg 1 p 2 alusel lõpetada.

FIMS § 30 lg 4 sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes, mistõttu on hageja seisukohal, et maakohus peaks tsiviilasja nr 2-24-124425 menetluse lõpetama. Hageja viitas

§ 162

lg-le 4 ning oli seisukohal, et menetluse lõpetamise korral on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda, sest menetluse lõpetamise tsiviilasjas nr 2-24-124425 toob kaasa kostja tegevus maksejõuetusmenetluse alustamisega, mis ei olnud kuidagi hagejast sõltuv ning mida hageja ei saanud kuidagi mõjutada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8. Menetluse lõpetamine 8.1. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib menetluse lõpetada sisulist otsust tegemata

§ 428

lg 1 p 2 alusel.

§ 428

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 8.

  1. Kostja esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtusse avalduse tsiviilasjas 2-25-462 maksejõuetusmenetluses võlgade ümberkujundamiseks. Nimetatud avalduses on käsitletud ka käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva lepingust tulenev nõue. 08.10.2025 Pärnu Maakohtu määrusega on kohus kinnitanud ümberkujundamise kava, antud määrus on jõustunud 04.12.
  2. FIMS § 30 lg 4 sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasja nr 2-24-124425 menetluse lõpetada ilma sisulist otsust tegemata. 2 2-24-124425 8.
  3. Kohus selgitab, et

§ 428

alusel tehtud menetlust lõpetav määrus muutub menetlusosalistele

§ 457

lg 1 tähenduses siduvaks ning välistab sama hagi esitamise sama kostja vastu tulevikus. 9. Menetluskulud 9.1.

§168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetluse lõpetatakse määrusega.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõige või ebamõistlik.

§174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 9.2. Kohus jätab menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole antud asjas kindlaksmääratavaid menetluskulusid. 9.3. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada

§150

lg 4 kohaselt - riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. RLS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.