1-19-7223/38

1-19-7223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-7223 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid X.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu X.Y (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 09.12.
2. a, 30.12.
3. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht RESOLUTSIOON
4. Vabastada X.Y karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.01.
5. a, millest esimeseks 6 (kuueks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
6. KarS § 76 lg 5 alusel allutada X.Y katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx (xxxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Kohaldada X.Y suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
8. X.Y-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
9. X.Y vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja X.Y-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 14.11.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava X.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 24.09.
11. a kohtuotsusega tunnistati X.Y süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 20.09.
12. a ja lõpp on 12.01.
13. a. X.Y kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Viimane kriminaalkaristus on liitkaristus – vargus. Toimepandud kuriteod on enamjaolt eriliigilised. Varavastased süüteod on toime pandud kavatsetult majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on isikule määratud üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Alates 02.09.2019 õpib kinnipeetav
14. klassis. Ta on töötanud ka majandustöödel abitöölisena ning temaga on toimunud motiveeriv vestlus põhihariduse omandamiseks. 22.10.2019 toimus vabanemiseelne nõustamine. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Pärnu kriminaalhooldusosakonna nooremametnik vastas kohtu järelepärimisele, et 13.12.2019 kinnitas xxxx osakonna juhataja, et kinnipeetav saab peale vabanemist nende keskusesse elama asuda. Elukohas on olemas kõik vajalikud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ning juhataja on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks antud elukohta. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht ja kindel sissetulekuallikas. Käesoleva vangistuse ajal on ta töötanud vangla majandustöödel koristajana. K-Raha andmetel on isikul 22.10.2019 seisuga täitmisel olevaid nõudeid 16 567,88 eurot ulatuses ja vabanemisfondis on 7,40 eurot. Kinnipeetav on põhihariduseta. X.Y taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha X.Y vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et X.Y võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik X.Y isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul varavastaste kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab X.Y tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas X.Y-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isikul on head suhtlemisoskused. Vangistusest vabanedes on isik seadnud endale eesmärgid minna tööle ja saada ametlikult palka. Kohus peab positiivseks asjaolu, et isik soovib vabanemisel asuda elama xxxx, sest sealt saab ta ka tuge elada enda edaspidist elu ilma kuritegusid sooritamata. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/