lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Prokurör Süüdistatav Q.J isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;; ei tööta; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Q.J
2.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Q.J ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
Q.J peab: 2.
lg 2 p 8 alusel kohustada Q.J-i osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 4.
märtsist 2022, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 1 järgi selles, et ta juhtis 22.12.2020 kella 12:20 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,95 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 järgi on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Q.J toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Q.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 2 Q.J tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5-kuulise vangistusega.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Q.J ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab
Mõista Q.J-ilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 117,60 eurot ja sundraha 981 eurot. Võimaldada Q.J-il tasuda menetluskulud summas 1098,60 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Q.J tuleb süüdi tunnistada
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 117,60 eurot ja sundraha 981 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada Q.J-il menetluskulud kogusummas 1098,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.