KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-526 Haldusasi X. Xi taotlus esialgse õigus

) § 249 lg 1 tähenduses tungivat vajadust ning avalik huvi ja vangistuse täideviimise eesmärgid ei toeta ümberpaigutamise peatamist. Avalik huvi vangla julgeoleku, kontrollitavuse ning avavangla režiimi usaldusväärsuse säilitamise vastu kaalub üles taotleja huvi peatada ümberpaigutamise käskkirja täitmine kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt 4 raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

10. Taotleja eesmärgiks on saavutada Tallinna Vangla avavanglas viibimine vaidemenetluse ning võimaliku kohtumenetluse ajaks (vt

§ 249lg 4 punkte 1 ja 2).

Selleks taotles ta ümberpaigutamise käskkirja täitmise peatamist (

§ 251

lg 1 punkt 1), mis on lubatav meede, arvestades, et taotleja algatas selle käskkirja suhtes vaidemenetluse.

1. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi ja saaks viibida avavanglas. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19).
2. Kohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid põhivaidluse ette ära otsustamist ning taotleja avavanglasse tagasi lubamist vaidemenetluse ja tõenäolise kohtumenetluse ajaks.
3. Kohus ei välista taotleja esialgse õiguskaitse vajadust. Tagajärge, et taotleja viibib vaideja kohtumenetluse ajal Viru Vangla kinnises osakonnas ega saa viibida avavanglas, ei ole hiljem võimalik olematuks muuta ka taotleja suhtes positiivse otsuse tegemisel. Kahju hüvitamise võimalus ei välista õiguskaitsevajadust. Ehkki Tallinna Vangla väide, et taotleja viibib kinnises vanglas 06.02.2026 käskkirja1 alusel, vastab tõele, ei tulene sellest, et 23.02.2026 ümberpaigutamise käskkiri2 oleks režiimi muutuse seisukohalt õiguslikult ebaoluline. Tallinna Vangla 06.02.2026 käskkiri on ajutine meede, samas kui 23.02.2026 käskkirjaga tehakse lõplik otsustus, et taotleja paigutatakse karistuse kandmiseks ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda. Taotleja paigutamine Tallinna Vangla kinnisesse osakonda 06.02.2026 käskkirjaga on ajutine meede distsiplinaar- ja ümberpaigutamise menetluste ajaks, mis ei saa täitmisplaani § 22 lg-st 6 nähtuvalt ületada 30 päeva. Ümberpaigutamise käskkirjal on aga püsiv mõju, kuna kinnipeetava ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse osakonda otsustati määramata ajaks. Seega riivab ümberpaigutamise käskkiri taotleja õigusi nii vangistuse režiimi kui ka asukoha muutusse puutuvalt. Ka negatiivne mõju perekondlikele suhetele on usutav, kuna taotleja Tallinnas elavatel lähikondsetel on tõenäoliselt keerulisem käia taotlejaga kohtumas Viru Vanglas võrreldes Tallinna Vangla avavangla tingimustega. Taotleja põhjenduste ja asja materjalide põhjal ei saa aga nõustuda, et taotlejale tuleneks teisest Viru Vanglas viibivast kinnipeetavast reaalne oht, vaid see jääb hüpoteetiliseks. Lisaks, nagu Tallinna Vangla selgitas, siis kinnipeetavate turvalisust hinnatakse paigutusotsuste tegemisel ning vanglateenistusel on võimalik rakendada erinevaid julgeolekumeetmeid, sh eraldamist, liikumis- ja kontaktipiiranguid ning muid riskimaandavaid meetmeid.
4. Kohus ei näe taotleja vaietel distsiplinaarkäskkirjale 3 ning ümberpaigutamise käskkirjale erilisi eduväljavaateid. Kohtu esialgsel hinnangul on distsiplinaarmenetluses kogutud piisavalt tõendeid ning distsipliinirikkumise tuvastamine ei põhine vaid taotleja abikaasa ütlustel. 1 Digitaalse toimiku lehekülg ehk edaspidi dtl 116–
5. Dtl 108–
6. 3 Dtl 10–
7. 2 5 Ehkki kohus ei saanud asja materjalidest vastust, miks üldse oli 05.02.2026 ettekandes 4 märgitud telefoninumbriks, millele taotleja 05.02.2026 kell 12.54 helistas, taotleja abikaasa isiklik number XXXXXXXX, kuigi juba abikaasa 05.02.2026 kell 12.59 saadetud e-kirjas 5 oli välja toodud, et taotleja helistas hoopis tema töönumbrile XXXXXXXX, siis ei ole sel määravat tähtsust. Asja materjalides on tõendina olemas taotleja abikaasa saadetud foto telefoniekraanist6, millelt on näha saabunud kõne 05.02.2026 kell 12.54 numbrilt XXXXXXXX, mille osas puudub vaidlus, et tegemist on taotleja töökaaslase A. A. telefoninumbriga. Taotleja abikaasa selgitused, et helistajaks oli taotleja, kuna ta tunneb tema hääle ära7, on usutavad koosmõjus 09.02.2026 menetlustoimingu protokolliga8, milles on kirjeldatud Maag AS-i turvajuhile videosalvestiselt nähtuvat, et just kella 12.54 paiku, kui kõne toimus, ei olnud taotlejat näha, kuid veidi aja pärast andis ta töökaaslasele A. A.-le üle mobiiltelefoni. Nimelt turvajuhi kirjelduse kohaselt läks taotleja kell 12.52 (protokollis ekslikult märgitud 15.52) ilmselt suitsuruumi ja kell 12.56 tagasi tulles tundus, et andis tema käes olnud telefoni töökaaslasele A. A.-le; lisaks oli olemas videolõik, millel A. A. tõusis diivanilt ja liikus taotlejale vastu ning tal polnud midagi käes, kuid pärast kohtumist taotlejaga oli hetke pärast A. A. käes mobiiltelefon. Seega kohtule ei nähtu, et taotleja distsipliinirikkumise toimumises oleks tõsist alust kahelda. Samuti ei nähtu vigu õiguslikus käsitluses, et taotleja distsipliinirikkumine saab olla põhjuseks, miks paigutada ta avavanglast ümber kinnisesse vanglasse (VangS § 21 lg-d 1 ja 2, täitmisplaani § 17 lg 2 punkt 1). Taotlejale määratud distsiplinaarkaristus sidepidamisvahendite keelatuse eest on kehtiv ning distsiplinaarkäskkirja vaidlustamine seda ei muuda. Kokkuvõtvalt, kuigi distsiplinaarkäskkirja ja ümberpaigutamise käskkirja õiguspärasust kontrollitakse põhjalikumalt vastavas vaideja/või kohtumenetluses, siis ei nähtu kohtule praeguseks esitatud materjalidest käskkirjade andmisel selliseid sisulisi või menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida nende tühistamise.
8. Taotlejal vaide- ja kohtumenetluse ajaks avavanglas viibimise võimaldamine oleks vastuolus avaliku huviga. Avavanglasse lubamine on soodustus kinnipeetavale, kelle puhul saab usaldada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi (vt VangS § 20 lg 1). Täitmisplaani § 17 lg 2 punktis 1 on peetud oluliseks, et avavangla kinnipeetaval ei tohi olla distsiplinaarkaristust sidepidamisvahendite keelatuse eest. Ümberpaigutamise käskkirjas põhjendati, et ei saa aktsepteerida käitumist, et kinnipeetav kasutab telefoni, mida ei ole talle väljastanud vangla. Avavanglas pannakse distsipliini ja korra järgimisele suurt rõhku ja kui kinnipeetav talle pandud kohustusi ei järgi, siis ei saa teda usaldada edasise käitumise osas väljaspool vanglat liikumisel ja avavanglas karistuse kandmise jätkamisel. Ehkki kohus ei välistanud taotleja esialgse õiguskaitse vajadust, siis ei õigusta õiguskaitsevajaduse möönmine avaliku huvi ohustamist võimalusega, et taotleja paneks avavanglasse naasmisel toime veel õiguserikkumisi. Taotlejal puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus põhivaidluse ette ära otsustamiseks ning subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist avavanglas. Võimalikke julgeolekuohte Viru Vanglas on vanglateenistusel võimalik maandada erinevate julgeolekumeetmetega ja kohtumine lähedastega on Viru Vanglas küll pikema vahemaa tõttu keerulisem, kuid mitte võimatu. Taotleja õigused ei kaalu avalikku huvi üles. Avalikkuse julgeolek ja turvatunne on kaalukamad hüved võrreldes kinnipeetava huviga viibida leebemal režiimil.
9. Selles osas, et taotleja paigutatakse just Viru Vangla kinnisesse osakonda, järgis Tallinna Vangla täitmisplaani § 20 lg-t 1, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber sellesse 4 Dtl
10. Dtl
11. 6 Samuti dtl
12. 7 Dtl
13. 8 Dtl
14. 5 6 kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse või avavanglaosakonda paigutati. Puudub vaidlus, et taotleja kandis enne avavanglasse paigutamist karistust Viru Vanglas. Taotlejal ei ole õigust valida omale meelepärast asukohta karistuse kandmiseks ja Tallinna Vangla viitas põhjendatult, et kui kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse, toimub selle otsustamine täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi menetluskorras.
15. Eelnevat arvestades jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetab esialgse õiguskaitse kohaldamise alates 04.03.
17. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ning telefoninumbrid tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA. 7