Obsah (12)

§ 423§ 168§ 79§ 106§ 663§ 667§ 75§ 5§ 230§ 173§ 427§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-5271 Kohtuasi VD

) § 79 lg 1 kohaselt kostja asukohajärgsele maakohtule, st Harju Maakohtule. 1.

1. Raamlepingus sisalduv kohtualluvuskokkulepe on tühine ka ebamäärasuse tõttu, sest pooled ei ole täpsustanud, milline konkreetne kohus peaks vaidluse lahendama. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb selgelt, et kohtualluvuse kokkulepe peab olema sõnastatud piisavalt täpselt, et tagada kohtute ja poolte jaoks õiguskindlus ja ettenähtavus. 1.
2. Lisaks puuduvad mõistlikud põhjused, miks peaks praegune vaidlus alluma Soome kohtule. Kumbki pool ei asu Soomes. Mõlemad pooled on Harju maakonnas registreeritud ühingud, nende juhtorganid asuvad Harjumaal, renditöötajad saadeti välja Harjumaalt ning kummagi poole juhid ja esindajad elavad ja töötavad valdavalt Eestis ega oska hageja andmetel soome keeltki vajalikul tasemel.
3. Kostja vaidles hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja eksitab kohut kui kirjeldab poolte koostöö kokkuleppimist suulise raamkokkuleppe tegemisega tööjõu rendiks
4. a detsembris. Pooled sõlmisid 28.12.2023 alltöövõtu raamlepingu FRAMEWORK SUBCONTRAT AGREEMENT nr F23-1, mille p 10.6 kohaselt on pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vaidluste lahendamiseks Soome kohtus ja Soome seaduste järgi. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Maakohus jättis 02.07.2025 määrusega

423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 3.

1. Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 28.12.2023 alltöövõtu raamlepingu F23-1, milles pooled on kokku leppinud mh järgnevas:  klient soovib osta alltöövõtuteenuseid ehitustegevuse valdkonnas paigaldus-, keevitusjms tööde osas (p 1); 2 2-25-5271    töövõtja poolt tellijale osutatud tööd (edaspidi "Alltöövõtt") hõlmavad järgmist: alltöövõtutööd ehitustegevuse valdkonnas ja muud teenused, milles lepinguosalised võivad kokku leppida (p 1.1); töövõtja moodustab iga alltöövõtu jaoks töömeeskonna, kelle pädevus, kvalifikatsioon, kogemus ja oskused vastavad konkreetsete tööde iseloomule vastavalt iga lepingu lisale (dtl 1.2); klient maksab lepingu alusel 28 eurot tunnis (edaspidi "Tasu") paigaldustöötaja/paigaldaja töö eest (p 4.1). 3.
2. Maakohus järeldas, et hageja väited hagiavalduses suulise tööjõurendilepingu ja kostja esitatud kirjaliku alltöövõtulepingu tingimuste osas kattuvad lepingu poolte, s.o hageja ja kostja, lepingu sõlmimise aja, s.o 28.12.2023, tasu suuruse, s.o 28 eurot tunnis ja töö valdkonna osas, s.o paigaldus-, keevitus- jms tööd ehitustegevuse valdkonnas. Lepingu p 1.1 kohaselt võivad lepinguosalised kokku leppida ka muude teenuste osas. Seega juhul kui pooled on mh kokku leppinud ka tööjõurendi osutamise teenuses, siis on ka selline leping raamlepingu punktiga 1.1 hõlmatud. Järelikult ei nõustunud maakohus hagejaga, et väidetav tööjõu rendileping sõlmiti eraldiseisvalt poolte sõlmitud raamlepingust. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda poolte sõlmitud alltöövõtu raamlepingust F23-
3. 3.
4. Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku Soome Vabariigi kohtualluvuses (raamlepingu p 10.6). Kuna pooled ei ole märkinud vahekohtu menetluse kokkulepet, siis on kohtualluvus „Soome kohtus“ piisavalt selge, et esitada hagi Soome Vabariigis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (Oikeudenkäymiskaari). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi määrus) ei välista Eestis asuvate äriühingute vaidluse lahendamist Soome Vabariigi kohtus. Kohus ei saa lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt anda hinnangut poolte kohtualluvuse kokkuleppe mõistlikkusele. Kui pooled on kokku leppinud teise Euroopa liikmesriigi kohtualluvuses, siis on Soome kohus tulenevalt määruse artikli 25 p-st 1 pädev asja lahendama erandliku kohtualluvuse kohaselt. Kuivõrd tsiviilasjal puudub Eesti kohtualluvus, jäi hagi

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

3.4. Kohus jättis hagiavalduse läbivaatamata jätmise tõttu menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kuivõrd kostjat esindas kostja seaduslik esindaja, määras kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumise. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saati asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 4.
2. Hageja väitel rikkus maakohus erapooletuse ja võistlevuse põhimõtteid, kui tuvastas omal algatusel, et kostja esitatud töövõturaamleping laieneb ka hagi nõudele, s.o tööjõurendilepingutele, kuigi kumbki pool ei ole seda väitnud. Hageja eitab hagi seost raamlepinguga. Kohus tõlgendas valesti asjassepuutumatut raamlepingu punkti 1.1 ja järeldas ekslikult, et see punkt allutab kõik hilisemad teenuslepingud nn Soome kohtule. Tööjõurent lepiti poolte vahel kokku eraldi ja sõltumatult töövõturaamlepingust. Tööjõurendilepingute sõlmimisel ei leppinud pooled kohtualluvuses kokku. Seetõttu kohaldub praeguse hagi aluseks olevale õigussuhtele üldine kohtualluvus. Vaidlus allub

§ 79lg 1 alusel kostja asukohajärgsele kohtule ehk Harju Maakohtule.

3 2-25-5271 4.

1. Isegi kui raamlepingu punkt 1.1 laieneks hilisemale tööjõurenditellimusele (tegelikult ei laiene), ei tähendaks see automaatselt, et ka punktis 10.6 sisalduv alluvusklausel laieneks alati tööjõurenditellimustele. Alluvusklausel ei või hõlmata eelnevalt kindlaksmääramata hulka lepinguliike, vaid peab olema seotud kindla õigussuhte või vaidlusega. 4.
2. Raamlepingu p 10.6 alluvusklausel on tühine selle ebamäärasuse tõttu. Maakohus ei tuvastanud konkreetset Soome kohut, millele asi allub. Maakohus jättis sellega hageja teadmatusse, millisesse kohtusse hageja peaks pöörduma. Klauslist ei selgu, kas silmas peetakse Soomes asuvat arbitraažikohut või mõnda üldkohut. Kui kohtualluvuse klauslis puudub konkreetne kohus või selged tunnused selle määramiseks, on selline ebamäärane säte tühine

§ 106

lg-te 1 ja 2 ja Soome

1. peatüki § 19 järgi. Ebamäärase sisuga kohtualluvuskokkulepe ei vasta ka määruse artikli 25 nõuetele ega ole siduv. Ka kostja ei ole oma vastuses määratlenud, milline konkreetne kohus peaks asja arutama. 4.
2. Lisaks on raamlepingu p 10.6 alluvusklausel tühine hea usu põhimõtte vastasuse tõttu. Hageja on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. Puuduvad mõistlikud põhjused, miks peaks praegune vaidlus alluma Soome kohtule. Kumbki pool ei asu Soomes. Mõlemad pooled on Harju maakonnas registreeritud ühingud, nende juhtorganid ja esindajad asuvad Harjumaal, renditöötajad saadeti välja Harjumaalt ning kummagi poole esindajad tegutsevad valdavalt Eestis ega oska hageja andmetel soome keeltki vajalikul tasemel. Ka kohtuotsust tuleb täita kostja asukohas Harjumaal. Seetõttu on kostja vastuväited kohtualluvusele põhjendamatud ja vastuolus hea usu põhimõttega.
3. Kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja sisuliseks lahendamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 8. Maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Maakohus jättis hagi

423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata põhjendusega, et seda on pädev läbi vaatama Soome kohus. Seejuures tugines maakohus sellele, et pooled on sõlminud 28.12.2023 alltöövõtu raamlepingu F23-1, mille p 10.6 on pooled kokku leppinud Soome Vabariigi kohtualluvuses. Maakohus järeldas, et hageja väited hagiavalduses suulise tööjõurendilepingu ja kostja esitatud kirjaliku alltöövõtulepingu tingimuste osas kattuvad lepingu poolte, lepingu sõlmimise aja ja töö valdkonna osas, mistõttu kohaldub ka hagi aluseks olevale suulise tööjõurendi raamlepingule poolte 28.12.2023 sõlmitud alltöövõtu raamlepingu F23-1 tingimused, mh alltöövõtu raamlepingu F23-1 p 10.6 sätestatud kohtualluvuskokkulepe. Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis täitmata kohtu

§-st 351 tuleneva selgitamiskohustuse, mis annab aluse maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Kolleegium on seisukohal, et maakohus asus ennatlikult seisukohale, et kohtualluvus on piisavalt selge, selgitamata pooltele tõendamiskoormust. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja esitatud alltöövõtu raamlepingust ei nähtu selgelt, et hageja nõude aluseks olev suuline tööjõurendi raamleping oleks kostja esile toodud alltöövõtu raamlepinguga hõlmatud. 4 2-25-5271 Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooltega arutanud, millised õigussuhted pooltel on, mh kas ja millistes teenuste osutamistes ja millistel tingimustel pooled on kokku leppinud.
2. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (

§ 5

lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

§ 230

lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Kolleegium on seisukohal, et kostja tõendada on, et kostja esile toodud alltöövõtu raamleping hõlmas ka tööjõurenti. Kui kostja seda tõendab, siis on omakorda hageja tõendada, et pooled sõlmisid renditööjõu jaoks kostja esile toodud alltöövõtu raamlepingust eraldi lepingu. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus oleks pidanud selgitama poolte vahelisi suhteid ja tõendamiskoormist. Kuna maakohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tulemusena on välja selgitamata jäänud hageja nõude aluseks olevad olulised asjaolud, siis tuleb saati asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Kui maakohus peaks asja uuel lahendamisel tuvastama, et kostja esitatud alltöövõtu raamleping hõlmas ka hagi aluseks olevat tööjõurenti, siis peab maakohus hindama ka kohtualluvuskokkuleppe kehtivust määruse artikkel 25 alusel. Sealhulgas tuleb välja selgitada asjaomase riigi õigus. Kui pooled ei vaidle selle üle, et kohaldub Soome õigus, siis on artikli 25 tähenduses asjaomase liikmesriigi õiguseks Soome õigus.
2. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (

§ 173lg 3).

13. Hagi läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 427ls 1, § 696 lg 1 ls 1).

Seega jõustub määrus teatavaks tegemisel (

§ 466lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5