← Eesti

2-25-19357/7

Obsah (8)§ 367§ 317§ 407§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-19357 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2026. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Aktiva Finance

§ 367

alusel alates 14.11.2025 kuni põhinõude summas 13 306,37 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 8,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja 1487 eurot (sh riigilõiv 980 eurot ning õigusabikulud 507 eurot, viivist väljamõistetud menetluskuludelt seaduses sätestatud ulatuses). 2

(4)2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2025.a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 31.12.2025.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 402 jj, § 168 lg 2, § 170,

§ 367

. Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel sõlmitud ja kostja allkirjastatud tarbijakrediidileping (kostja digitaalallkiri, dtl 16, leping dtl 17-22), mille alusel sai kostja laenu 13 468 eurot, maksekorralduse nr 181680 (dtl 17, 23). Nimetatuga on tõendatud lepingute sõlmimine. Krediidilepingute vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg 1 ja 2, krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Hageja ütles lepingu(d) üles 29.07.2024 (dtl 32). Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid, lisaks laenutaotlustes krediidisaaja esitatud andmetele nõudnud krediidisaaja kontoväljavõtteid (dtl 35-61, 70). Nõude arvestus on esitatud (dtl 10), tasumata põhinõue 13306,37 eurot (dtl 10); intress perioodi eest 04.04.2024-29.07.2024.a 476,38 eurot (dtl 10); viivis 1530,06 eurot (30.07.24-13.11.25, dtl 92), laenuhaldustasu 15,60 eurot (dtl 10), sissenõudmiskulud 50 eurot (dtl 11). 7. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, kokku 1487 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. 3

(4)Kohus leiab, et tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses on trafaretse hagiavalduse koostamise eest õigusabikulu nõue 507 eurot (3 töötunni eest tunnihinnaga 169 eurot) suur ega vasta tegelikult kulutatud ajahulgale ja töömahule. Lisaks on ülepaisutatud esindaja töötunni hind. Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle kvalifikatsiooni ja kutseoskusi arvestades oleks põhjendatud mõnevõrra kõrgem tunnihind. Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot (

§ 175lg 1).

Koos riigilõivuga mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 1100 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.