← Eesti

2-23-6246/47

Obsah (6)§ 272§ 162§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6246 Tsiviilasi K.-H. K. hagi Eesti Rahvusringhääling

§ 272

) on tõendatud, et tee rajamisel hageja ise tunnistab, et ta juuris välja kaks puud ja lükkas traktoriga mullalt samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid. Samuti on tõendatud, et oli toiminud mingis ulatuses raie ja oli olemas ümarmetsamaterjal ehk puutüved, samuti oli kahjustatud muud väiksemat taimestikku, nagu mustikavarsi ja oksi.

  1. Kohus ei nõustu hagejaga, et väärteomenetluses leidis tõendamist vaid ühe kännu juurimine, mille lõikepind oli hele. Väärteomenetluses on tuvastatud oluliselt rohkem asjaolusid, millistele kohus tugineb ka käesolevas vaidluses.
  2. Kostja I tõendab väite tõelevastavust ka samas saates avaldatud Kuusalu vallavanem U. K. selgistustega (saates ajamärge 03:48 kuni 04:02, hagiavalduse lisa 2), kus viimane on selgitanud, et maha on võetud mõningaid mände. Lisaks tõendab kostja I väite tõelevastvust Pudisoo elaniku P. K. 28.10.2022 „Pealtnägija“ saates avaldatuga, mille kohaselt traktoriga lükati puud pikali. Kohus asub seisukohale, et viidatud saatelõikudega, mis sisaldavad kolmandate isikute selgitusi, ei ole võimalik väite tõesust tõendada. Saatelõiguga on võimalik tõendada üksnes seda, et nimetatud isikud sellised väited esitasid. Enamat saatelõik ei tõenda.
  3. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et selleks, et koorida metsas maad eesmärgiga rajada teed, on hageja eemaldanud maapinnalt metsa moodustavaid elemente, sh väikseid puid (pihlakaid) ja samblikku ning juurinud välja kände. Seega kui enne oli tee asukohas ühtlane mets, siis pärast hageja tegevust tee rajamisel ei ole samas kohas enam ühtlane mets, vaid mets, mida läbib tee, mida seal enne ei olnud. Tee asub maal, kus enne oli mets (samblik, pihlakad, 2 puud, isegi kui need oli mädanenud). Seega selleks, et läbi metsa saaks tee rajada, on üheselt selge, teatud metsa elemente ehk osa metsast ehk tüki metsa tuli hagejal maha võtta.
  4. Kohus ei nõustu hagejaga, et mõistlik keskmine isik oleks mõistnud kostja I poolt avaldatut viisil, et hageja oleks langetanud suurel hulgal metsas kasvavaid mände või oleks langetanud võõral maal metsa harvesteriga või võtnud maha määramatu arvu puid. Selliseid väiteid ei ole kostja I ka avaldanud. Mets hõlmab endas terviklikku looduskooslust, millest osa moodustavad ka puud. 4

(6)2-23-6246
  1. Keskmine mõistlik isik mõistab väljendit „võttis maha tüki metsa“ selliselt, et senist metsakeskkonda on muudetud ja kahjustatud ja seal, kus eelnevalt kasvas mets (alustaimestik, samblik, sh näiteks mustikavarred, sõrmejämedused pihkalad ja võimalik, et kasvas ka mõni puu või oli mõni mädanenud maha langenud puu ja mõni känd), seal enam samas seisus metsa ei ole.
  2. Seega on kostja I tõendanud, et vaidlusalune väide, et hageja võttis maha tüki RMK metsa, on tõene. Järelikult ei ole kostja I avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud.
  3. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui lugeda kostja II väite avaldajaks, ei ole eeltoodud põhjendustel ka kostja II saanud avaldada hageja kohta ebaõiget faktiväidet, sest kohus on tuvastanud, et väide on tõene. Järelikult ei kuuluks hagi kostja II vastu rahuldamisele ka juhul, kui kostja II oleks avaldaja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 24.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kostjate menetluskulude nimekirjade ja täiendava selgituse kohaselt on menetluskulude nimekirjades iga toiming jagatud kahe kostja vahel pooleks, nii et mõlemas menetluskulude nimekirjas on esitatud pool toimingu kogumahust. Kokku on õigusteenuse maksumus 11 148 eurot ilma käibemaksuta, millest kostja I taotleb menetluskulude kindlaksmääramist 5574 euro ulatuses ja kostja II 6742,14 euro ulatuses, mis vastab 5574 eurole, millele lisandub käibemaks.
  2. Kostja II taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, sest kostja II on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus jätab kostja II taotluse käibemaksu hüvitamiseks rahuldamata. Kohus kohustas kostjaid esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid, kostjad esitasid Advokaadibüroo Ellex arved (dtl 367-379), millistelt nähtub, et menetluskulude eest on arved kogu ulatuses esitatud kostjale I, kes on käibemaksukohustuslane.

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist kostjale II see, et need kandis kostja II eest kostja I, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis õigustaksid kostjale II menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Menetluskulude eest on tasunud kostja I, kes on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

  1. Kohus peab kostja lepinguliste esindajate tunnihinda 190 ja 210 eurot, millele lisandub käibemaks, turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks.
  2. Kostjate menetluskulude nimekirjade kohaselt on kokku hagiavaldusele vastuse koostamisele perioodil 04.05.2023 kuni 17.05.2023 lepingulistel esindajatel kulunud 27,6 tundi. Kohus peab ajakulu osaliselt põhjendamatuks. Arvestades hagile esitatud vastuse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keskmisest analoogsest ebaõigete andmete ümberlükkamise vaidlusest keerukam, saab põhjendatud ajakuluks pidada 15 tundi. Seega vähendab kohus põhjendatud menetluskulu 12,6 tunni ehk 2394 euro võrra.
  3. Kostjate menetluskulude nimekirjade kohaselt on 26.03.2024 vandeadvokaat Ants Nõmper kulutanud 1 tunni ja vandeadvokaat Kairi Kilgi 3 tundi 27.03.2024 kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kuivõrd vandeadvokaat Nõmper istungil ei osalenud, ei ole tema ettevalmistusega seotud kulu põhjendatud ega vajalik. Osaliselt põhjendamatu on teise esindaja 5

(6)2-23-6246 ettevalmistusele kulunud 3 tundi. Kohus peab mõistlikuks kohtuistungi ettevalmistuse ajakuluks 1,5 tundi. Seega vähendab kohus põhjendatud menetluskulu 2,5 tunni ehk 525 euro võrra.
  1. Kostjate menetluskulude nimekirjade kohaselt on 09.04.2024 hageja menetlusdokumendile vastuse koostamisele perioodil 10.04.2024 kuni 18.04.2024 lepingulistel esindajatel kulunud 9,2 tundi. Kohus peab ajakulu osaliselt põhjendamatuks. Arvestades kostjate 24.04.2024 menetlusdokumendi sisu, mis koos 4 kuvatõmmise ja vormistuslike elementidega mahub ära 6 lehele, saab selle koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 4 tundi. Seega vähendab kohus põhjendatud menetluskulu 5,2 tunni ehk 1092 euro võrra.
  2. Ülejäänud menetlustoimingute osas on kostjatele osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kostjate menetluskulude nimekirjas esile toodud ülejäänud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
  3. Seega vähendab kohus kostjate menetluskulu kokku 4011 euro võrra (summa ilma käibemaksuta).
  4. Seega on kokku kostjate põhjendatud menetluskulu 7 137 (11 148 – 4011) eurot ning vastavalt kostja I põhjendatud menetluskulu 3568,50 eurot ja kostja II põhjendatud menetluskulu 3568,50 eurot, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele.
  5. Kostjate taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 35.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.