KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja 16. veebruaril 2026 Tallinnas koht Haldusasja number 3-26-416 Haldusasi X. Xi kaebus notari kee

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti
2. veebruaril 2026 X. Xi kaebus notar K. K kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr xxxxxxx e-kinnisturaamatus tehingupiirangud. 1.
3. Kaebaja selgitab, et kinnisasi koos hoonetega on tema valduses selle endise omaniku Y. Y sõlmitud pandi-, hüpoteegi jm kokkuleppe alusel. Y. Y suri xxxx. a lõpus. Kaebaja pöördus notari poole, et kinnistusraamatusse tehtaks vastav kanne. 1.
4. Notar keeldus tegemast kinnisturaamatusse märget kaebaja kasuks alates 1995 a-st seatud pandi (hüpoteegi ja piirangu) kohta, põhjendades seda sellega, et kaebaja ja Y. Y vahelised pandi- jm lepingud ei olnud notariaalsed. Notar väitis, et pandi üle käib pärijatega vaidlus ja soovitas pöörduda kohtusse. 1.
5. Kaebaja hinnangul pole kinnisasja ja sellel asuvate hoonete kaebaja valdusesse saamise ja pandina pidamise (haldamise) üle vaidlust. Pärandaja pole kinnistut tagasi taotlenud ja kohalik omavalitsus on olukorda aktsepteerinud. Kaebaja tegi ühele pärijale L. L ettepaneku asja arutada, kuid too keeldus leina tõttu. Kaebaja edastas kirja notarile. Notari sekretär pidas kirja piisavaks. 1.
6. Registris tekkinud kanne jätab vale ettekujutuse kinnistu omandisuhetest. Seetõttu võib toimuda juba täies ulatuses panditud kinnisasjale hüpoteegi seadmine kolmandate isikute kasuks. 1.
7. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras, sh juhul kui kohus peab vajalikuks avada uuesti pärandimenetluse ja saata materjalid tagasi notarile, lisada kohtumäärusega kinnistus- raamatusse tehingupiirangu kõikidele tehingutele jm, et juba kord kaebajale panditud kinnistut ei realiseeritaks ega panditaks (ei seataks täiendavaid hüpoteeke). 1.
8. Kaebuse kaaskirjas märgib kaebaja, et kahjuks pole tal vastustajate L. L jt kontakte, kuna ta pole neid enam kui 30 aastat kohanud. Kaebajal on ainult L. Li e-posti aadress. Kahjuks ei ole pärijate kinnitust, et pärandusena saadud kokkulepped kehtivad edasi. Kinnisasja hooldamislepingud lõppevad jm vajalik on tegemata. Kaebajal oleks vaja kokkulepet kinnisasja uute omanikega, enne kui täiendavalt oma raha ja aega kulutada. Vastasel juhul läheb ühise arenduse väärtuse alla. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Notariaadiseaduse § 41 lg 5 järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Avaldus notari kohustamiseks tuleb esitada maakohtule, mitte halduskohtule (vt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 475 lg 1 p 152).

1. Seega on kaebaja ja notari vahelise vaidluse lahendamiseks nähtud ette teistsugune menetluskord. Halduskohtul pole pädevust sellist vaidlust lahendada. Kaebus tuleb tagastada.
2. Kui kaebaja soovib lisaks vaielda selgeks eraõiguslikud suhted Y. Y pärijatega seoses kõnealuse kinnisasjaga, tuleb tal pöörduda maakohtusse eraldi nõudega nende vastu. Notari peale esitatud avalduse läbivaatamisel hagita menetluses ei lahenda maakohus tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi ametitoiming võib mõjutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 2-17-11283, p 12).
5. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2