← Eesti

2-19-14857/46

Obsah (6)§ 1045§128§ 1043§ 127§ 132§ 1050

Tsiviilasi nr: 2-19-14857 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2020, Tallinn Tsivii

§ 1045

lg1 p 5 järgi.Kuna ehitamise ajal ei osanud hagejad aimatagi, et keegi tõmbab jahipuki metsaserval ümber, ei ole säilinud krooni ajal materjali ostmiste kviitungeid. Seega lisavad hagejad hagiavaldusele praegused põhimaterjalide hinnad, et tekiks mingi ettekujutus jahipuki maksumusest. Siinjuures ei ole arvesse võetud tehtud töö hulka. Hagejad hindavad neile jahipuki pikali tõmbamisega tekitatud kahju suuruseks 1500 € (

§128). Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). (Ts

ÜS § 65). Praegu müügil olevad jahipukid maksavad 1400 – 2400€. Neil puuduvad soojustatud ülemine osa (väike tuba). Hagejad soovivad, et kostja F.A hüvitaks neile jahipuki lõhkumisega tekitatud kahju 1500 € ja hagiavalduse esitamiseks tasutud riigilõivu - 200€ Kokku: 1700€. Hüvitise paluvad hagejad jagada avaldajate vahel võrdsetes osades kandes vastavad summas hagejate kontodele. Kostja vastuväited

  1. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja F.A tegeleb veisekasvatusega. Talle kuulub Ilpla külas Sooääre kinnistu, millel ta kasvatab veistele sööta. Temale ei kuulu ühtegi kinnistut Sutu külas. Temale kuuluva Ilpla külas asuva kinnistu piirist umbes 10 meetri kaugusel oli püstitatud Peetri kinnistule jahitorn ja tekitatud metsloomade, sh metssigade peibutamiseks söödaplats. Söödaplatsi läheduse tõttu oli kostja kinnistul kogu aeg palju metssigu ja tema söödapõld oli pidevalt metssigade poolt üles tuhnitud ja tema põllumajandustehnika sai kinnistul töötamisel seetõttu sageli kahjustada. Kostja palus alates
  2. aastast, et jahimehed paigaldaksid jahitorni ja viiksid söötmisplatsi kusagile mujale. Kostja soovile reageeriti üleolevalt.
  3. Kostja keelas oma kinnistul jahipidamise. Kuna jahitorn oli tema kinnistu piirile väga lähedal, ei olnud välistatud jahipidamine ka tema kinnistul. Asjaolu tõendamiseks, et tema kinnistul peetakse jahti veel praegugi, esitab kostja kohtule
  4. oktoobril 2019 tehtud fotod.
  5. aasta kevadel lükkas kostja, kaitsmaks oma kinnistut ja vältimaks jahitorni edasist, senises asukohas kasutamist, selle ümber. Jahitorni ümberlükkamisega ta jahitorni omanikule kahju ei tekitanud. Ümberlükkamise tulemusena purunes jahitornil vaid üks kruvi. Muid kahjustusi jahitornile ümberlükkamise tulemusena ei tekkinud. Kostja pani teo toime ilma varalist kasu saamata ja kellelegi varalist kahju tekitamata.
  6. Hagejad on esitanud kostja vastu kahjunõude. Hagejad jätavad tähelepanuta, et kahjuhüvitise nõude aluseks on kahju tekkimine. Hagejad jätavad tähelepanuta asjaolu, et jahitorn, mille üle vaidlus käib, on nende enda poolt hagiavalduses esitatud väidete kohaselt ehitatud umbes 2010 aastal ehitusjääkidest. Seega puudub kahju suuruse hindamisel alus esitada nõue lähtudes kaubanduses müüdavate uute jahitornide hindadest.
  7. Kahetsusväärselt on hagejad esitanud hagiavalduses valeväiteid. Nad on asunud väitma, et jahitorni ümbertõmbamise tulemusena väändusid kõveraks raudtorudest jalad ning et ümberkukkumise tagajärjel sai kannatada lavatsiga ning soojustatud jahipuki ülemine puidust osa, purunes katuse eterniit ja kogu jahipukk muutus kasutuskõlbmatuks.
  8. Kostja suhtes algatati väärteoasi seoses Laugi Jahiseltsile kuuluva jahitorni mahatõmbamisega. Väärteomenetluse käigus tuvastati, et kostja pani toime Kar§ 218 lg 1 kvalifitseeritava teo, st varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ja teda karistati 80 euro suuruse rahatrahviga.
  9. Hagi kahjuhüvitise saamiseks on kostja vastu kohtule esitanud kolm isikut, kes väidavad, et jahitorn kuulus neile. Laugi Jahiselts on juriidiline isik, kes on kantud 3

(8)Tsiviilasi nr: 2-19-14857 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, registrikood nr
  1. Hagejad 1-3 E.O, U.Z ja F. G on füüsilised isikud. Hagejad on kohtule hagiavalduse lisana esitanud
  2. juuli 2004 Jahimaade kasutuslepingu, millest nähtub, et maaomanik W. A andis kuni
  3. juulini 2009 temale kuuluval Peetri kinnistul jahipidamisõiguse rendile Laugi Jahiseltsile, kes on rendilevõtja ehk rentnik. Viidatud lepingu II osa p 4 ap b) kohaselt on rentnikul õigus rajada kooskõlas omanikuga ulukite ja lindude sööda- ning varjumispaiku, samuti muid jahirajatisi. Eeltoodust nähtuvalt kuulus vaidlusalune jahitorn Laugi Jahiseltsile. Maakohtu otsus
  4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hagejate kanda ning mõistis hagejatelt välja kostja kasuks menetluskulud 1200 eurot ja viivise.
  5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei eita kostja, et ta tõmbas ümber Peetri kinnistul asuvad jahipukid (tornid). Märgitud sündmuse kohta algatati väärteomenetlus ja kostjat karistati 15.11.2017.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2740 17 001391 jahipukkidele kahjustuste tekitamise eest, so varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 80 eurot.
  6. Tunnistaja E.O, kes on Laugi Jahiseltsi juhatuse esimees, ütluste kohaselt kuulub vaidlusalune jahipukk hagejatele, kes on seltsi liikmed ja puki rajamiseks Peetri kinnistule on jahiseltsil sõlmitud maaomanikuga vastav leping. Asjaolu, kas Laugi Jahiseltsi liikmetel oli õigus 2017 aastal Peetri kinnistul jahti pidada ja paigaldada jahiks vajalikke ehitisi, ei ole antud vaidluse teema. Isegi juhul kui jahipukid olid Peetri kinnistule püstitatud õigusliku aluseta, nagu väidab kostja, puudus kostjal õigus neid maha tõmmata.
  7. Maakohus leidis asjas esitatud tõendeid hinnates, et kostja poolt jahitorni ümberlükkamise tagajärjel jahitorni ei kahjustatud ning seega ei ole jahitorni omanikule kostja tegevuse tagajärjel kahju tekkinud ja kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks puudub alus.
  8. Käesolevas asjas tegi kohus hagejatele ettepaneku nõude aluseks olevate asjaolude kohta täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole menetluses leidnud tõendamist, et ümbertõmbamise tulemusena jahipukk hävis või sai vigastada (muutus kasutuskõlbmatuks nagu väidavad hagejad). Apellatsioonkaebus
  9. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
  10. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt põhineb esimese astme kohtu otsus õigusnormi rikkumisele, nimelt on kohus kohaldanud materiaalõigusnormi ebaõigesti. Samuti on kohus teinud esitatud tõenditest ebaõiged järeldused, on jätnud tähelepanuta hagejate esitatud tõendid, mistõttu otsus on tervikuna ebaõige.
  11. Kohus on hagejatele arusaamatult põhjendamatult asunud kostja kuritegusid kaitsma, kuigi hagejad on esitanud rida tõendeid, mis tõendavad, et kostja toimepandud väärteo tagajärjel on hagejatel kahju tekkinud. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja väära käitumisega.
  12. Kõigepealt on kostja F.A ise väärteomenetluses andnud ütlusi, et toimepandud jahipukkide mahatõmbamise tagajärjel olid pukkidel mõngingad vigastused. Seda on kohus otsuses ka tsiteerinud, kuid pole teinud sellest mingisugust järeldust. Ometigi on kostja vahetult peale väärteo toimepanemist omaksvõtnud osaliselt tekitatud kahju. Kohus leiab aga, et kahju pole üldsegi tekitatud.
  13. Hagejad on kohtus mitmete esitatud tõenditega tõendanud, et kostja poolt on jahipukki vigastatud ning kahju on põhjuslikus seoses kostja väärteoga. Kohus pole neid tõendeid aga otsuse tegemisel ei arvestanud ega ka ümber lükanud. 4
(8)Tsiviilasi nr: 2-19-14857 Vastustaja seisukoht
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega kostjalt jäi iga hageja kasuks välja mõistmata 450 eurot ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja anda uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Asja materjalidest nähtub järgnev: -Asukohaga Sutu küla, XXX-i asuvale kolmandale isikule kuuluvale maatükile oli paigaldatud 2 jahipukki -05.11.2017 tõmbas kostja nimetatud jahipukid oma sõidukiga ümber. -Kostjat karistati jahipukkide mahatõmbamise eest väärteo korras, kuna ta pani toime väheolulise varavastase süüteo ning talle määrati 15.11.2017 kiirmenetluse otsusega karistuseks rahatrahv (I kd, tlk 12-13).
  4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud hagejatele kahju hüvitamise kohustus. Hagejad on seisukohal, et nendele kuuluva ühe jahipuki ümber tõmbamise tõttu sai pukk selliseid kahjustusi, mille tõttu muutus see kasutuskõlbmatuks ning kostjal tuleb jahipuki väärtus hüvitada.
  5. Kostja sellega ei nõustunud, vaid leidis, et tõendamata on hagejatele tekkinud väidetav kahju, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejate väidetava kahju vahel ning kostja ei tunnista ka oma tegevuse õigusvastasust ega süüd. 27.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

  1. Hagejate kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peavad hagejad seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hagejad on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka nt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 15).
  4. Ringkonnakohtu arvates puudub vaidlus selles, et kostja pani toime deliktilise vastutuse kohaldamiseks ettenähtud teo, kuna ta läks sõidukiga kolmanda isiku kinnistule ja tõmbas sõiduki abil ümber seal teistele isikutele kuuluvad jahipukid.
  5. Asjas on tõendamist leidnud, et üks jahipukkidest, st millel oli metallist jalgadele paigutatud puidust kantsel, kuulus hagejatele. Nimetatu on tõendatud Laugi Jahiseltsi juhatuse esimehe E.O kinnituskirjaga (I kd, tlk 104) ja tunnistajana tema poolt antud ütlustega (I kd, tlk 182 pöördel).
  6. Maakohus asus seisukohale, et hagejad jätsid tõendamata, et kostja teo tagajärjel sai neile kuuluv jahipukk kahjustada määral, mis õigustaks kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kõiki tõendeid igakülgselt hinnanud ja see võis tuua kaasa maakohtu otsuse ebaõige lõppjärelduse.
  7. Maakohus asus otsuses seisukohale, et ümber tõmmatud pukkidel olulisi kahjustusi ei olnud, samas tuvastas, et puidust kantsel oli ühe puki kanderaamist eemaldunud ning 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-19-14857 kanderaam oli mõningal määral paindes. Maakohtu otsusest võib aru saada nii, et kuna asjas esitatud fotodelt nähtub, et puki jalad on sirged ja terved ning tunnistajate C. C ja F.A ütluste kohaselt oli jahipukk nende arvates kahjustusteta, siis ei tekitanud kostja poolt jahipuki ümbertõmbamine sellele kahjustusi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asjas esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud ning on põhjendamatult eelistanud kostja taotletud tunnistajate C. C ja F.A ütlusi puki seisundi kohta.
  1. TsMS § 232 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
  2. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et puki kahjustamine nähtub juba kostja enda seletustest. Asja materjalidest nähtuvalt avaldas kostja väärteomenetluses ülekuulamisel, et ühe puki kanderaam oli konstruktsioonist tulenevalt mingil määral paindes (I kd, tlk 153 pöördel). Lisaks ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates analüüsinud tähelepanelikult asjas esitatud fotosid puki seisundi kohta. Asjas esitati tõenditena Neema Sepa poolt tehtud foto ümbertõmmatud jahipukist, väärteomenetluse raames tehtud fotod ümber tõmmatud jahipukist ja kostja poolt esitati fotod jahipukist, kui jahipukk oli kostja taotletud tunnistajate poolt tagasi jalgadele tõstetud. Kõige selgemini on jahipuki seisund peale ümbertõmbamist näha E.O poolt tehtud fotolt (I kd, tlk 147), kuna foto on tehtud valgel ajal. Nimetatud fotol on näha jahipuki kõikide jalgade asend ning kuigi jalad on sirged ja terved nähtub fotolt selgelt, et jahipuki raudkonstruktsioon on väändunud, kuna raudkonstruktsioon on ebaloomulikus asendis. Puki kõik jalad ei paikne puki kandekonstruktsiooni suhtes täisnurga all, vaid on kukkunud üksteise otsa, mis viitab konstruktsiooni tugevale väändumisele. Väärteo menetlemisel tehti 05.11.2017 alates kell 19.00, st pimedal ajal sündmuskoha vaatlusprotokoll ning selle raames fotod (I kd, tlk 149-151). Nimetatud fotodelt nähtuvad pikalitõmmatud jahipukid. Tuleb osutada, et võrreldes E.O tehtud fotot väärteo raames tehtud fotodega on ümbertõmmatud jahipuki asend samasugune, eelkõige sarnaneb see fotoga 3, mis on tehtud samast suunast, kuigi lähivõttena. Asjaolu, et jahipuki konstruktsiooni väändumine väärteomenetluses tehtud fotol ei ole nii selgelt näha on seletetatav sellega, et ülevaatusprotokollile lisatud fotod tehti tehisvalgusega pimedal ajal, E.O foto on tehtud valgel ajal. Ülejäänud fotod jahipukkidest väärteomenetluse raames on tehtud veelgi lähemalt või teise nurga alt, kuid arvestada tuleb seda, et vaatlusprotokollis tuvastatud sündmuskoha asjaolud sarnanevad E.O tehtud fotolt nähtuvaga. Nii on näha puki jaluste vahel olevat tünni ja tünni ees ämbrit ning puki kõrval küliliasendis puidust majakest ja majakese taga asuv redelit, mille olemasolu tuvastati ka ülevaatusprotokolliga. Seega on ringkonnakohtu arvates veenvalt tõendatud, et Neema Sepa foto on tehtud asjas väidetud kuupäeval. Kostja on esitanud kaks sarnast fotot jahipuki metallkonstruktsiooni seisundi kohta (I kd, tlk 94 ja 96), kuid ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik nendelt jahipuki tegelikku olukorda tuvastada. Pukk on küll püsti, seisab nelja jala peal, kuid foto pildistamise nurga ja valitud valgusrežiimi tõttu ei ole võimalik puki teraskonstruktsiooni seisundit (ei seda, kas see on terve, väändunud vmt) tuvastada.
  3. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta tunnistaja A. A ütlused jahipuki seisundi kohta, kui ta läks seda ära vedama. Tunnistaja ütluste kohaselt oli jahipukk deformeernud. Asjas esitati asjatundja UL arvamus, milles ta väljendas, et (I kd, tlk 135-138) puki tugijalgade jäikust tagavad konstruktsioonid on deformeerunud ja keevisest lahti. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt ei mahtunud pukk sõidukisse, mistõttu tuli jalgu lühendada, kuid asjast ei nähtu, et puki transpordi tõttu 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-19-14857 toimus konstruktsiooni täiendav väändumine, mistõttu on ringkonnakohtu arvates maakohus asjatundja arvamuse põhjendamatult, kui ebaolulise, kõrvale jätnud. 36. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et kostja teo tulemusel puuduvad jahipukil olulised kahjustused. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendamatult eelistanud kostja taotletud tunnistjate ütlusi. Maakohus on jätnud analüüsimata, miks kostja ning E.O väärteoasjas antud ütlused, asjas esitatud väärteo raames tehtud fotod ja Neema Sepa foto jahipukist ning tunnistaja A. A ja asjatundja UL arvamus ei haaku kostja taotletud tunnistajate C. C ja F.A ütlustega. C. C ja F.A antud ütlustest nähtub, et nende arvates oli pukk terve, samas on ütlused keskendunud pigem pukil asuva majakese seisundile. Ringkonnakohus osutab, et tunnistajate ütluste vastuolulisus asjas esitatud teiste tõenditega võib viidata kas tunnistajate ebausaldusväärsusele või sellele, et tunnistajad ei saanud aru, et puki raudkonstruktsiooni väändumine võib selle kasutamise hiljem välistada, sest otstarbekohaseks kasutamiseks (selliselt, et jahipukk jalgadel ning on ohtutult võimeline kandma selle peal olnud majakese ja majakeses olevate jahimeeste raskust) oleks see ohtlik. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas on tõendatud jahipuki väändumine ja asjatundja, hinnates väändetugevust leidis, et jahipuki konstruktsioon on väändumise tulemusena deformeerunud ning ei ole kasutatav, siis on kahju ja kahju tekkimine kostja teo tulemusena tõendamist leidnud. Kuna kahjustati hagejate omandit on tõendatud ka kostja teo õigusvastasus. 37.

§ 127sätestab kahju hüvitamise põhimõtted.

Tulenevalt selle sätte 1. lõikest võrreldakse kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju tekitanud sündmust ei oleks toimunud. Seega loetakse tekkinud kahju suuruseks nimetatud kahe varalise olukorra vahe. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1121-08, p 15). 38. Kui

§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis

§ 132mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Käesolevas asjas tuginevad hagejad kahju hüvitise nõudes sellele, et asi on hävinud, st majanduslikult on muutunud mõttetuks selle parandamine. Ringkonnakohus leiab, et asjatundja UL arvamuse kohaselt ei ole võimalik jahipuki kandekonstruktsiooni enam kasutada ning selle parandamine ei ole võimalik. Pooled on asjas vaielnud ka selle üle, kas ja millises ulatuses sai kahjustusi jahipukil paiknenud majake. Ringkonnakohtu arvates on asjatundja arvamusega tõendatud, et majakese aknad ei sulgu ja uks ei ole vinklis, mis tähendab, et see vajab parandamist. Kuivõrd aga majake oli konstrueeritud konkreetse puki alumise osa jaoks, ei ole selle otstarbekohane kasutamine ilma puki alumise osata võimalik. 39. Eeltoodu alusel saab hüvitiseks olla majanduslikult hüvinud jahipukiga samaväärse jahipuki soetamise väärtus.

§ 132

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta isikule hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hagejate esitatud tõendite kohaselt on saadaval puidust 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-19-14857 konstruktsiooniga, kuid tsingitud jalgadel sarnased jahipukid summaga 1340 eurot ja 2 450 eurot ja üleni puidust konstruktsiooniga jahipukk summaga 983 eurot (I kd, tlk 38-39). Asjatundja UL arvamuse kohaselt võib hagejatele kuulunud jahipuki asendamise maksumus olla ~1350 eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kahju hüvitise suuruseks määrata asjatundja arvamuses märgitud summa, kuivõrd see kattub ka tõenditega selle kohta, et keskmiselt sarnane jahipukk on võimalik soetada summaga 1 340 eurot. 40.

§ 1050

lg-st 1 tulenevalt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.

§ 1050lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust.

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole asjas tõendanud süü puudumist. Lisaks süü puudumisele võib kahju põhjustaja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab kas või ühe

§ 1045

lg-s 2 nimetatud teo õigusvastasust välistava asjaolu esinemise, kuid ka selliseid asjaolusid ei ole kostja tõendanud.

  1. Kuivõrd hagejad taotlesid kostjalt välja mõista hüvitis jagades selle võrdseteks osadeks, tuleb iga hageja kasuks kostjalt välja mõista 450 eurot. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90 % ulatuses F.A kanda, 10 % ulatuses võrdsetes osades E.O, U.Z-i ja F. G kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.