Obsah (10)

§ 5§ 230§ 369§ 173§ 163§ 174§ 138§ 172§ 484§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 07.01.2025, Tallinn 2-24-115372 Tsiviilasj

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja xxx AS vahel sõlmitud krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
2. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja xxx AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Coop Finants AS oli oma 4 majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu (dtl 45-55). Laenuandja on maksnud summa 4606 eurot (laenusumma 4700 eurot – lepingutasu 94 eurot) kostja arvelduskontole nr xxx (dtl 67).
3. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
4. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 45) kohaselt on krediidi kulukuse määr 21,85% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (28.04.2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%).
6. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 406 1 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ ning selle lisast nr
7. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.
8. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
9. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
10. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et xxx AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise. Krediidiandja kontrollis Maksuja Tolliameti päringuga kostja keskmist sissetulekut, taotluse alusel kostja igakuiseid kohustusi ja ülalpeetavate arvu ning Taust.ee aktiivsete maksehäirete puudumist.
11. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
12. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud laenuotsuse Maksu- ja Tolliameti päringu põhjal. Hageja on esitanud kohtule krediidivõimelisuse hindamise otsingumootori Excel-failina (dtl 80-91). Konto väljavõtet pole hageja esitanud. Samuti tõendeid selle kohta, kuidas on krediidiandja kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste finantskohustuste suurust. 5
14. Hageja selgitas, et kostja igakuine sissetulek oli 1023 eurot, igakuiste kohustuste summa 0 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 172,26 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 850,74 eurot. Kohtule nähtuvalt on krediidiandja võtnud kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks viimase kolme kuu sissetuleku 1023 eurot. Viimase 12 kuu keskmine sissetulek on aga märgatavalt madalam – 839 eurot.
15. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Lisaks on 3 kuu pikkune periood sissetulekute hindamiselt ilmselgelt liiga vähe. Kohtule nähtuvalt ei ole laenuandja kontrollinud teiste kohustuste, sh teiste finantskohustuste olemasolu ega suurust ning seega nendega laenuotsuse tegemise arvestatud.
16. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18. Kohustas selgitas 05.09.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
19. Hageja selgitas 13.09.2024 seisukohas, et juhul kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtul siiski võimalik hagi rahuldada sissenõutavaks muutunud põhinõude ja viivise osas ning samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt graafikule.
20. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse alusel alternatiivse nõude, mille kohaselt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 3750,50 eurot (4606-855,50) st
21. osamaksest 10.02.2024 kuni
22. osamakseni 10.05.
23. Sel juhul palub hageja mõista välja käesolevaks hetkeks sissenõutavaks muutunud osamaksed 9.–
24. s.o 10.02.2024–10.09.2024 summas 910,35 eurot (72,15 + 838,20) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
25. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 855,50 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale 29.12.2023 (dtl 79). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 21.01.2024 ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 30.01.2024 (dtl 56) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb xxx AS üles lepingu nr XXX üles. Hagiavaldusest ega kirjadest ei selgu, mil viisil on kostjale need kätte toimetatud.
26. Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 4606 eurot (laenusumma 4700 eurot, millest on maha arvestatud lepingutasu 94 eurot).
27. Kostja on tasunud 855,50 eurot (dtl 112-116). Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles
28. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.02.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnevuses alles 20.02.2024 osamaksest ning 31.01.2024 lepingu ülesütlemine on kehtetu.
29. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 10.05.
30. 6
31. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla katteks, on kostjal seega tagastamata 3750,50 eurot. Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud.
32. Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid. Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 20.02.2024 tagasimaksest (osaliselt, summas 72,15 eurot) kuni 10.12.2025 tagasimakseni, kokku 3027,58 eurot.
33. Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on

§ 369

kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.01.2026 kuni 10.05.2026, kokku summas 722,92 eurot.

1. Hageja nõuab kostjal intressi summas 265,45 eurot. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud, hageja seadusjärgse intressimäära alusel intressi ei nõudnud, jääb hageja intressinõue rahuldamata.
2. Hageja on 13.09.2024 esitatud hagiavalduses alternatiivses nõudes palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise sissenõutavaks muutunud osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist sissenõutavaks muutunud osalt, on kohtu hinnangul viivisenõue alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase tasumiseni seadusjärgses määras põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.
5. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus märgib, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei oleks leping üles öeldud ning seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 6 eurot ning sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 48. Kohus rahuldas hageja nõude 5503,29 eurot 75% ehk 4128,45 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda. 49.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja on esitanud 14.06.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 43), mille kohaselt on kulud olnud: 1) tasutud riigilõiv 595 eurot; 2) esindajale makstud tasu 527,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja kulud on olnud: 7 - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 3 h, 507 eurot.
2. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. 52.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

2 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. 53. Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses hagiavalduse koostamiseks 1 h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (

§ 174lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

1. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 715 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 72% hageja menetluskuludest ehk 536,25 eurot.
2. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
3. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 57.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik 8