Ühtlasi esitas X taotluse menetluskulude (müügiarve nr 87) väljamõistmiseks vastustajalt. X leiab, et vastustaja väited efektiivsest ning proportsionaalsest haldusmenetlusest on eksitavad. MTA on kaebaja registreerinud otseselt alles pärast halduskohtusse pöördumist. Kõik vajalikud andmed vastava haldusakti andmiseks olid MTA-l olemas juba enne kaebaja poolt Tallinna Halduskohtusse pöördumist, kuid alles kaebusest teadasaamise järel täitis vastustaja oma seadusest tuleneva kohustuse. 9. 20.11.2025 vastas MTA 18.11.2025 kohtunõudele seoses kaebaja taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks. MTA leiab, et 12.11.2025 otsuse nr 7.1-5/8297 tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid vajaliku informatsiooni saamisest ning kaebaja oleks otsuse saanud samal kuupäeval ka siis, kui ta poleks kohtule kaebust esitanud. Seega ei ole põhjendatud jätta kaebaja menetluskulusid vastustaja kanda
KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine 10.
lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (
Kohtu hinnangul puuduvad takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks
Kaebaja soovitud haldusakt (käibemaksukohustuslasena registreerimine ja menetluse lõpetamine, sh teabe täiendava küsimise lõpetamine kolmandatelt isikutelt). Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ja kinnitas, et mõistab menetluse lõpetamise tagajärgi 18.11.2025. 11. Seega lõpetab kohus menetluse
12. Menetluse lõpetamisel on
§-s 43 sätestatud tagajärjed. See tähendab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluskulud 13. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 40 eurot ning kaebaja lepingulise esindaja kulud summas 280 eurot. 14.
lõike 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Seega tuleb kaebaja tasutud 40 eurot kaebajale tagastada.
). Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Kui väidetav esindaja ei ole halduskohtus toimunud menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, siis ei saa teda pidada kaebaja esindajaks ega esindaja kulusid vastustajalt välja mõista (vt nt TlnRnKo 04.11.2021 nr 3-20-1152, p 33; RKHKo 22.10.2012 nr 3-3-1-46-12, p 33). Eeltoodud põhjendustel jäävad X esitatud õigusteenuse kulud vastustajalt välja mõistmata. Seega puudub vajadus analüüsida menetluskulude väljamõistmise aluseid vastustajalt
17. Kohus asendab määruse avalikustamisel kaebaja nime tähemärkidega (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.