Obsah (6)

§ 74§ 424§ 65§ 64§ 75§ 184

1– 18-10145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–18-10145 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alis

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele G.M-ile Harju Maakohtu 01.02.2019.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 6 (kuus) kuud vangistust.

1. Kohustada G.M-i ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa). 2
2. G.M karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või kinnipidamisest. tema
3. G.M suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada. Edasikaebamise kord Määrus väljastada G.M-ile , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 01.02.
4. a kohtuotsusega tunnistati G.M süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati teda 6-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 1,

§ 64lg 1 aluse moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 09.05.2018.

a kohtuotsusega nr 1-18-3965 ning loeti Harju Maakohtu 09.05.2018. a kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskeima karistusega ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui G.M täidab talle

§ 75

lg 1 punktides 1 - 6 nimetatud käitumiskontrolli kohustusi ning

§ 75

lg 2 p 21, 7 alusel määratud lisakohustusi – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja mitte suhelda isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ja isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v. a lähisugulased). G.M määrati katseajaks kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 19.02.

1. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 12.07.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande G.M karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune G.M on rikkunud temale pandud lisakohustust – mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Ametnik tegi politseile 31.05.
3. a päringu saamaks teada isiku kohustuste kontrollimise kohta. 04.06.
4. a saadud päringu vastusest selgus, et isikut on kontrollitud 16.05.
5. a, kell 19.10 kontrollitavana vastava kategooria juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimises võimaliku narkojoobe kahtlusega, kus kontrollimisel indikaatorvahendi näit ei reageerinud. Joobe tuvastamiseks toimetati isik ekspertiisi. 11.07.
6. a saabus kriminaalhooldusosakonda kohtueelse ettekande taotlus, millest nähtub, et Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja

§ 424

lg 2 tunnustel selles, et G.M juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 16.05.

1. a kella 19.10 ajal xxx juures mootorsõidukit, olles joobeseisundis (narkootiline joove - amfetamiin, metamfetamiin). G.M oli ka eelmise otsusega oli isik määratud kriminaalhooldusele. Katseajaks olid hooldusalusele määratud lisakohustusteks - mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate või tarvitavate ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega. Isikule on koostatud senise katseaja jooksul 1 kirjalik hoiatus. 03.06.
2. a toimunud korralisel registreerimisel kontrollitud kohustuse - mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid täitmist. Testi tulemus oli positiivne psühhotroopsetele ainetele. Isiku 3 seletuse kohaselt oli ta tarvitanud emale välja kirjutatud unerohtusid. Registreerimiskohustust on isik rikkunud 1-korral, kui ajas kuupäevad segamini. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil G.M karistuse täitmisele pööramist. Isikuga oli enne kohtuistungit toimunud registreerimistel juttu võimalusest temal asuda ravile rehabilitatsioonikeskusesse, kuid G.M ei olnud nõus sinna minema. Isik enne ekspertiisi tulemusi ei tunnistanud, et ta tarvitas narkootikume. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistas kohtuistungil, et sõitis autoga narkojoobes, kuigi ta oli varem karistatud sama süüteo toimepanemise eest. Ta on tarvitanud narkootikume 5-6 aastat. Taotles võimaldada tal asuda sõltuvusravile Wismari Haiglasse. Tema suhtes on menetluses juba uus kriminaalasi, mis on hetkel prokuratuuris.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus G.M-ile Harju Maakohtu 01.02.

1. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna G.M , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kriminaalhooldusalune G.M rikkus temale kohtuotsusega pandud lisakohustust – mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Politsei teatas 04.06.
2. a kriminaalhooldajale, et G.M-i kontrolliti 16.05.
3. a, kell 19.10 - kontrollitavana vastava kategooria juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimises võimaliku narkojoobe kahtlusega, kus kontrollimisel indikaatorvahendi näit ei reageerinud. Joobe tuvastamiseks toimetati isik ekspertiisi. 11.07.
4. a saabus kriminaalhooldusosakonda kohtueelse ettekande taotlus, millest nähtub, et Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja

§ 424

lg 2 tunnustel selles, et G.M juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 16.05.

1. a kella 19.10 ajal xxx juures mootorsõidukit, olles joobeseisundis (narkootiline joove - amfetamiin, metamfetamiin). Katseajaks olid hooldusalusele määratud lisakohustusteks - mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate või tarvitavate ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega. Isikule on koostatud senise katseaja jooksul 1 kirjalik hoiatus, kuna ta 03.06.
2. a toimunud korralisel registreerimisel kontrollitud kohustuse - mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid täitmist, oli testi tulemus positiivne psühhotroopsetele ainetele. Registreerimiskohustust on isik rikkunud 1-korral, kui ajas kuupäevad segamini. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et G.M kandmata karistus – 6 kuud vangistust, tuleb täitmisele pöörata. 4 Kriminaalhooldusalune G.M tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus kriminaalhoolduse lisakohustust ja tunnistas oma süüd selles, kuid teatas, et sooviks nüüd narkootikumide sõltuvusega tegeda ja tahab pöörduda selleks xxx poole. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet G.M suhtes selles kriminaalasjas, kuid kriminaalhooldusametnik on teinud talle eelnevalt kirjaliku hoiatuse, kuid sellest hoolimata G.M jätkas narkootikume tarvitamist. Kohtu hinnangul on G.M puhul riskikäitumise põhjustajaks narkootikumide tarvitamine. Teda on juba Tartu Maakohtu 09.05.
3. a kohtuotsusega nr 1-16-2866 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 1 järgi ning praeguses kriminaalasjas oli süüdimõistmise põhjuseks narkojoobes mootorsõiduki juhtimine. Sellest hoolimata kriminaalhooldusalune jätkas ka kohtu poolt talle määratud katseajal narkootikumide tarvitamist, kui teda 16.05.

1. a politsei tabas jällegi narkojoobes mootorsõiduki roolist. Lisaks ka kriminaalhooldusametnik tuvastas G.M-il 03.06.
2. a kriminaalhooldusosakonnas toimunud registreerimisele narkojoobe. Seega kriminaalhooldusalune endiselt jätkab lisakohustuse täitmise rikkumist ning tema väited soovist sõltuvusravile asuda jäävad kohtule paljasõnaliseks. G.M viibis senini vabaduses ning tal oli võimalik ise vabatahtlikult sõltuvusravile asuda, mida ta aga ei teinud. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et kriminaalhooldaja oli pakkunud G.M-ile välja võimaluse asuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile, millega G.M aga nõus ei olnud. Kriminaalhooldusalune selline käitumisviis näitab isiku täiesti ükskõikset suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmisesse. Kohus otsust tehes andis G.M-ile võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli lisakohustust tahtlikult. G.M narkojoobes mootorsõiduki juhtimised on väga ohtlikud nii talle endale kui ka teistele inimestele. Kohus leiab, et G.M-ile kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtulahenditega määratud kohustuste täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on G.M suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb G.M-ile Harju Maakohtu 01.02.
3. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 6 kuud vangistust

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et G.M suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/