1-19-8792/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8792 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2020 määrus G.D-d ingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu G.D (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kaudu 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot 20 senti, vandeadvokaadi abi Merike Allikmäele süüdimõistetu G.D-le määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu G.D kanda. Süüdimõistetu G.D-l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1 järgi 4 kuu
7. Harju Maakohtu 05.11.2019 otsusega karistati G.D-d KarS § 423 vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes G.D-le lõplikuks karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 24.09.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati G.D karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning G.D-le mõistetud ja ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestati alates G.D kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.11.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 09.03.
10. Viru Maakohtu 14.05.2020 määrusega jäeti G.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
11. G.D on ära kandnud üle 6 kuu vangistust, mis on üle ühe kolmandiku temale mõistetud 1 aasta 4 kuu 5 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
12. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 6 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta neljandat korda, mis viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on erinevad ning käesolev kuritegu on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, varem on toime pannud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise, millega põhjustati inimese surm, vargusi, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, arvutikelmuse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, mis on isiku puhul suurimaks uute kuritegude toimepanemise riskiks. 2.
13. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta töötab vangla majandustöödel koristajana. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda Jõhvi Kristliku Koguduse Uus Põlvkond rehabilitatsioonikeskusesse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning juhataja on andud nõusoleku isiku elama asumiseks seal ning elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust töötas süüdimõistetu lühiajaliselt ning sissetulek oli alkoholi tarvitamise tõttu ebastabiilne. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, seega ka igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Suhted lähedastega on jäänud kaugeks, seega puudub tal vabanemisel toetav lähivõrgustik. Tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhteid ei ole ka käesolevaks ajaks lõpetanud. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Joobeseisundis võib kinnipeetav käituda ettearvamatult, jättes arvestamata võimalike tagajärgedega. Isik mõistab enda sõnul alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid pisendab probleemi. Samas on ühel korral olnud tagajärjeks kaasliikleja surm. Vabanemisel tahab alkoholi tarbimisest loobuda ja omandada juhtimisõiguse, kuid arvestades isiku varasemat käitumist, võib eesmärkide täitmiseks jääda puudu sihikindlusest. Maakohtu hinnangul on isiku varasemat käitumist arvestades risk uue kuriteo toimepanemiseks olemas. 2.
14. Maakohtul puudus kinnipeetava eelnevat käitumist ning vabanemisjärgseid elutingimusi arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks G.D puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Maakohtul puudus kindlus, et ka sel korral vabanemisel suudab süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebused
15. Viru Maakohtu 14.05.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G.D kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes palub tühistada maakohtu määruse. 2 3.
16. Maakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et G.D suhtub kriitiliselt enda poolt toime pandud kuritegudesse ning tema taotlus ennetähtaegse vabastamise kohta on jäänud vaid oletuslikel põhjustel rahuldamata. Maakohus ei ole piisavalt oluliseks pidanud asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta töötab vangla majandustöödel. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda Jõhvi Kristliku Koguduse Uus Põlvkond rehabilitatsioonikeskusesse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning juhataja Juri Mysnyk on andud nõusoleku isiku elama asumiseks seal ning elektroonilise valve kohaldamiseks. G.D nõustub maakohtu järeldusega, et kuritegude toimepanemine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega, kuid samas on jäetud hindamata kinnipeetava käitumise muud aspektid. 3.
17. G.D tunnistab, et tema poolt toimepandud kuritegude soodusasjaoluks on olnud alkohol ja alles nüüd kui ta neljandat korda vanglas viibib, on ta mõelnud, et ta ei tohi üldse alkoholi tarvitada. Elama asumine Jõhvi Kristliku Kogudusse Uus Põlvkond aitab tal loobuda alkoholist ja leida uued sihid elus, sest rehabilitatsioon kestab 12 kuud. Seega on ta teinud vajalikke järeldusi ja usub sellesse, et praegusel ajal vabanedes suudaks kinnipeetav kuritegude toimepanemisest ja alkoholi tarbimisest hoiduda. Vabanemisjärgselt on tal olemas elukoht ning lähedaste toetus. Maakohus on liialt kriitiliseks hinnanud G.D alkoholi tarbimist, samas kui tal sõltuvusdiagnoos puudub. Sotsiaalprogrammides osalemine lükkus edasi riigis kehtestatud eriolukorraga kaasnevate piirangute tõttu. G.D on nõus täitma kontrollnõudeid ja sealhulgas lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis, mis maandab riske seoses sõltuvusainete kuritarvitamisega. 3.
18. Kuigi süüdimõistetu on kriminaalhooldusel toime pannud uue kuriteo, on ta seekord suuteline kontrollnõudeid täitma. Ta on valmis end arvele võtma Töötukassas ja läbima sotsiaalprogrammi, et maandada sõltuvusainete tarvitamisega seotud riske. G.D on suuteline tasuma rahalised kohustused, kinnitades, et märtsis tasus ära korteri võlad ning jäänud on veel neli nõuet. Selline arvamus, et G.D võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist, saab olla ainult oletuslik. Ta on kindel, et seekord suudab ta katseaja läbida edukalt. G.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglal ei ole G.D käitumises talle midagi tõsist ette heita. G.D on karistust kandes teinud oma järeldused ka suhetes pereelus. Ta tunnistab halba käitumist naise ja tema lapsega põhjusel, et ta ei osanud probleeme lahendada ning jõi ennast täis. Talle on määratud keskmine puue kuni detsembrini 2023 ja toetuste näol on tema toimetulek pärast vabanemist realistlik. 3.
19. Maakohus oma määruses on süüdimõistetu alkoholi sõltuvusest vabanemise soovi olematuks arvestanud, kuid G.D soov mitte sattuda vangistusse sunnib teda uusi plaane tegema, mis ongi eelduseks, et tema elus saab toimuda muutus. Isik ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik nagu on hinnanud maakohus ning ta suudab tõestada, et tema käitumine saab olla vaid seadusekuulekas. G.D pikemaajaline vangistus ei ole vajalik, sest kõik, mis oli tal võimalik vangistuses olles läbida, on läbitud. G.D kohtuistungil öeldust nähtub, et ta on teadvustanud alkoholi liigtarbimist. G.D puhul on tegemist isikuga, kes saab pärast karistuse osalist ärakandmist olla õiguskuulekas kodanik ning kes kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegu. G.D on vanglas olles teinud järeldused tema poolt toimepandud kuritegudest ning selle kinnituseks on soov edaspidi muutuda, elada ja töötada seadusekuuleka kodanikuna.
20. Viru Maakohtu 14.05.2020 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu G.D, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ja palub anda võimalus alustada uut elu. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 3 Süüdimõistetu ei ole rahul vangla väljatoodud riskiprotsentidega, mis on põhjendamata ning ei ole kontrollitavad ega kohtuniku väljendite ja seisukohtadega. Süüdimõistetu ei ole rahul maakohtu käsitlusega seoses töökoha puudumisega ja viitab seejuures Jõhvi kohtumaja seisukohale. G.D leiab, et maakohus sai valesti aru, et ta hakkab saama töövõimetuspenisoni ning töötuna arvele võttes ka töötutoetust. Süüdimõistetu selgitab, et ta ütles, et tal on keskmine puue, keskmine töövõimetus ning vabaduses olles hakkab ta saama töövõimetustoetust ja pensioni alles siis, kui on Töötukassas arvel töötuna või ametlikul tööl ja lisaks hakkab saama töötutoetust kui on töötu. Samuti ei ole süüdimõistetu rahul, et maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu mõtles rehabilitatsioonikeskuses olla 3-4 kuud. G.D on nõus olema rehabilitatsioonil ja adaptsioonis 18 kuud. Süüdimõistetu tahab läbida rehabilitatsiooni alkoholi sõltlastele ja pere suhete programmi probleemide vältimiseks. Süüdimõistetul on olemas sissetulek töövõimetutoetuse ja puude toetuse näol. Üks kriminaalkorras tuttav oli, kellega suhtes, kuid suhted lõppesid 2020 veebruarist.
21. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.06.
22. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Määruskaebused ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale.
24. Määruskaebustes ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid aluse võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks või seaks kahtluse alla maakohtu järeldused. Määruskaebustes korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Maakohtule ei ole võimalik ette heita vangla poolt välja toodud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsentide arvestamist, sest kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei ole maakohus neid arvestanud. Uue kuriteo toimepanemise märkimisväärse riski on tuvastanud maakohus süüdimõistetu suhtes KarS § 76 lg 4 asjaolusid arvestades. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud süüdimõistetul puhul KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis arvestades, et süüdimõistetu suhtes esinev uute kuritegude toimepanemise risk oleks viidud miinimumini, et oleks võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu ei jätka süütegude toimepanemist ning uute kuritegude riski oleks võimalik maandada kriminaalhooldusega, seda ka koos elektroonilise valvega. Maakohus on tõesti märkinud, et süüdimõistetul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega ka igakuine sissetulek majanduslikult toimetulekuks ning võlgnevuste tasumiseks, kuid määruskaebustes on välja toodud, et süüdimõistetul on keskmine puue, millest tulenevalt on tal võimalik vabaduses saada erinevaid toetusi ning sealhulgas ka Töötukassast. Süüdistatav on selles osas toonud välja omapoolse arvutuskäigu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et süüdimõistetul on vabanemisfondis 24.03.2020 seisuga 141 eurot ning võlgnevusi 606 eurot. On positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud, kuid kui tutvuda süüdimõistetu tööalase ja majandusliku toimetulekuga, siis ka töökoha olemasolu, kuigi ka see on süüdimõistetul olnud periooditi, ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid. Süüdimõistetul olevate 4 toetuste suurus jääks ilmselt alla saadavale töötasule, mistõttu risk uue kuriteo toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil säilib. Ka jääb kohtule arusaamatuks süüdimõistetu viide Jõhvi kohtumaja seisukohale, kuigi süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist arutati Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Mõlema määruskaebuse läbiv seisukoht on, et süüdimõistetu on aru saanud alkoholi mõjust oma käitumisele ning soovib ja on võimeline alkoholist loobuma. Ka ei nähtu vangla iseloomustusest, et süüdimõistetul oleks olnud varasemalt soovi olnud alkoholist loobuda või ta oleks midagi selles osas ette võtnud, kuigi ka süüdimõistetu ise on tunnistanud, et alkohol on olnud tema jaoks probleemiks. Kohtule ei nähtu, miks on süüdimõistetu just käesoleva vangistuse aja jooksul saanud aru vajadusest muutuda. Seoses kehtestatud eriolukorraga on edasi lükkunud sotsiaalprogrammides osalemine, mis ei ole süüdimõistetule küll etteheidetav, kuid samas puudub kohtutel võimalus tugineda süüdimõistetu käitumist muutvatele asjaoludele. Küll on varasema vangistuse jooksul süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme ning avaldanud soovi alkoholist loobuda, kuid seda edutult. Arvestades süüdimõistetu elukäiku ning mõistetud eriliigilisi karistusi, puudub kohtul alus uskuda süüdimõistetu paljasõnalisi väiteid. Ka ei vähetähtsusta kohus süüdimõistetul distsiplinaarkaristuste puudumist, kuid distsiplinaarkaristuste puudumine ei taga automaatselt ennetähtaegset vabastamist, vaid seda tuleb hinnata koostoimes teiste asjaoludega. Ringkonnakohus ei jaga ka seisukohta, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamata jätmine on oletuslik. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise oht on alati pelgalt oletuslik, sest 100-protsendiliselt ei ole seda kunagi võimalik väita. Küll ei ole see tõenäosus kujunenud lihtsalt oletuse pinnalt, vaid selleks on kohtus analüüsinud KarS § 76 lg 4 asjaolusid. Seejuures kuigi määruskaebuses tuuakse välja, et süüdimõistetul on lähedaste toetus, siis sellist järeldus kohus kinnipeetava iseloomustuse kohaselt teha ei saa. Süüdimõistetu väiteid, et ta saab vabaduses hakkama, vähendab asjaolu, et kriminaalhooldus on süüdimõistetu suhtes varasemalt ebaõnnestunud. Kohtu hinnangul ei ole määrava tähtsusega, et maakohus on määruses kohtuistungit puudutavas osas märkinud, et süüdimõistetu on istungil välja toonud, et süüdimõistetu soovib rehabilitatsioonikeskuses viibida 3-4 kuud. Põhjenduses ei ole maakohus sellele tuginenud ning on aktsepteerinud süüdimõistetu soovi vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Määruskaebused jäävad edutuks.
25. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja kaebuse esitamiseks 45 minutit, mille eest taotleb tasu summas 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 49,20 eurot hüvitada süüdimõistetul.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
27. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas