1-19-917/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2020 Kohtuasja number 1-19-917 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu J.E Savimäe (J.E ; isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 7 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2020 määrus Määruskaebuse esitaja J.E Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. veebruari 2019 otsusega tunnistati J.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Vangistuse täitmise tagamiseks kohaldati J.E suhtes tõkendina vahistamist ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati J.E poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Tema karistusaja alguseks loeti
6. veebruar
8. Tartu Maakohtu
9. oktoobri 2019 määrusega vabastati J.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Tema katseaja pikkuseks määrati kuus kuud, millest kahe kuulise perioodi vältel kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Katseajal oli J.E kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti keelati N. Savimäele alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ning kohustati teda otsima endale töökoht või võtma ennast Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast vabanemist ja alluma alkoholismivastasele ravile. J.E katseaeg algas
10. novembril 2019 ja lõppes
11. mail
13. Kriminaalhooldusametnik esitas
14. aprillil 2020 kohtule erakorralise ettekande, milles taotles N. Savimäe karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt rikkus J.E alkoholi tarvitamise keeldu ja kriminaalhooldusametniku hinnangul on süüdimõistetu motivatsioon alkoholisõltuvusega tegelemiseks vähene ning kantud soovist mitte vangistust kanda.
15. Tartu Maakohtu
16. mai 2020 määrusega pöörati N. Savimäe vangistuse kandmata osa 5 kuud ja 20 päeva täitmisele. N. Savimäe selgitused toime pandud rikkumiste kohta ei ole tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et viimane mõistaks rikkumiste raskust ning olemust. N. Savimäele on mitmel korral tingituna tema alkoholitarvitamisest kutsutud politsei, mis viitab tema problemaatilisele käitumisele alkoholijoobes olles. N. Savimäele on korduvalt antud võimalusi oma käitumise parandamiseks ja määratud kohustuste täitmiseks, ent süüdimõistetu pole seda teinud. Muuhulgas tuvastati N. Savimäel joove kõigest kaks päeva pärast seda, kui viimane oli saanud kriminaalhooldusametnikult alkoholi tarvitamise tõttu hoiatuse. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et leebemad meetmed ei ole N. Savimäe puhul karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavad ning tema kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebus
17. J.E esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes lahendi tühistamist. N. Savimäe sõnul on tal nüüdseks kindel sissetulek. Samuti läbib ta alkoholismivastast ravi. Ta saab aru, et rikkus alkoholikeeldu, kuid ta enam ei tarvita. J.E soovib, et talle antaks veel üks võimalus, kuna ta ei soovi ravi katkestada ega sissetulekut kaotada. Lisaks abistab ta enda ema korteriga seotud kulude tasumisel ja ilma N. Savimäe abita satuks tema ema raskustesse. Ringkonnakohtu seisukoht
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pööras põhjendatult ja õigesti N. Savimäe karistuse täitmisele. J.E vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega ja talle anti võimalus kanda karistust vabaduses juhul- kui ta täidab kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja -kohustusi. J.E on aga käitumiskontrolli ajal korduvalt eksinud alkoholi tarvitamise keelu vastu.
19. Rikkumised pani N. Savimäe toime võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul. See tähendab seda, et alkoholi tarvitamine on olnud intensiivne, st tegemist pole olnud (mõne) üksiku libastumisega pika perioodi kestel. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et N. Savimäe korduvad rikkumised osutavad vähesele motiveeritusele kohtuotsust täita. Süüdimõistetu küll kinnitab määruskaebuses, et enam ta kohustusi ei riku ja alkoholi ei tarvita, kuid isiku käitumine käitumiskontrolli ajal kinnitab vastupidist. Isegi pärast kriminaalhooldusametniku poolset kirjalikku hoiatust otsustas J.E kaks päeva hiljem taas alkoholi tarvitada.
20. J.E toob küll kaebuses välja, et on nüüdseks ravile asunud, kuid kriminaalkolleegiumi hinnangul on igati põhjust kahelda tema motiveerituses enda sõltuvuskäitumisega sisuliselt tegeleda. Suure tõenäosusega on nüüdne ravile asumine tingitud pigem ähvardava vangistuse hirmust. Vastasel korral oleks J.E enda alkoholi tarvitamisest tingitud probleemiga tegelema asunud juba palju varasemalt, mitte aga alles pärast kriminaalhooldusametniku poolt esitatud taotlust pöörata N. Savimäe kandmata karistus täitmisele. Seega ei ole ainuüksi ravile pöördumine ja isegi raviseanssidele kohale minemine ravi efektiivsuse seisukohalt määrava 2