, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta M.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
lg 1 p 4 alusel välja mõista M.U-lt menetluskuluna riigituludesse 100,20 (ükssada eurot ja 20 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99919700056388. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 100,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu M.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, M.U-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 05.11.2019 otsusega tunnistati M.U süüdi KarS § 423 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.09.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõist eti 1 aasta 4 kuud 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 04.11.2019. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk), ei toeta M.U vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti M.U ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on olnud piisavalt aega mõelda ning saab nüüd aru, et käitus väga halvasti teiste inimeste suhtes. Teab, et usaldust on raske tagasi saada, kuid tahab tõestada kohtule, et on võimeline elama seadusekuulekat elu. Tal peab olema kindel sissetulek väljaspool vanglat ning ta usub, et rehabilitatsioonikeskus aitab tal loobuda alkoholist. Tal on keskmine puue ja hakkab saama töövõimetuspensioni ning kui võtab end Töötukassas arvele, siis lisaks töötutoetust. Narkosõltuvust tal ei ole, probleemid on alkoholiga. Ta on varem teinud ÜKT tunde, selgitab, et oli xxxx tööl, kuid ei sooritanud kõiki tunde. Viimase kuriteo pani toime kriminaalhooldusel olles. Nüüd taipas, et kõik probleemid ja vanglasse sattumine on alkoholi tarvitamise pärast. Tal on vaja õppida kuidas lahendada peres ja suhetes tekkinud arusaamatusi. On mõelnud 3 4 kuud rehabilitatsioonikeskuse olla. Ta on nõus võtma kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ta teab, mida tähendab elektrooniline valve. Kaitsja leiab, et arvestades seda, et karistuse lõpp on vähem kui aasta pärast, siis edasine vangistuses viibimine ei paranda M.U õiguskuulekat hoiakut ja käitumist, seda on tal võimalik saavutada just ennetähtaegselt vabanedes, asudes elama rehabilitatsioonikeskusesse ja täitma talle pandud kohustusi. Vang istuses olles on ta käitunud 2 laitmatult, tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ja ta on valmis läbima programme just põhjusel, et tal on vähene oskus lahendada peresiseseid probleeme, mis on seni teda vangistusse viinud. Oluline on, et elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele ja on olemas keskuse juhataja kirjalik nõusolek, seega jääb üle ainult hinnata kinnipeetava hoiakuid. Rahalistesse kohustustesse suhtub ta väga tõsiselt, ta peab arvestust palju tal on makstud, mis on veel maksta ja millega need kohustused kaasnesid. Kinnipeetav on sihikindel ja kui ta ütleb, et peab jälgima alkoholi tarbimi sel nulltolerantsi, siis on arusaadav, et see on väga õige järeldus, mis tõepoolest saab olla ainuvõimalik teatud juhtudel ja tema on enda just selliseks hinnanud. Nii vangla kui prokurör on liiga kriitiliselt hinnanud kinnipeetava käitumist vabaduses ja pole vabanemist toetanud. Kaitsja on arvamusel, et tuginedes Riigikohtu lahenditele, et oluline on hinnata käitumist kinnipidamise asutuses, on ennetähtaegne vabastamine reegel mitte erand ja ei ole õigustatud isiku edaspidine vahi all pidamine veel peaaegu aasta olukorras, kus ei toimu mingisugust programmi läbimist, kui ei ole kalduvust rikkuda sisekorra eeskirju, ei ole vägivalda. Kaitsja leiab, et isik on teinud tõsised järeldused oma varasematest rikkumistest, mistõttu palub taotlus rahuldada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on M.U ära kandnud üle 6 kuu vangistust, mis on üle ühe kolmandik u temale mõistetud 1 aasta 4 kuu 5 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kuus kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta neljandat korda, mis viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on erinevad, käesolev kuritegu on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, varem on toime pannud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise, millega põhjustati inimese surm, vargusi, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, arvutikelmuse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, mis on isiku puhul suurimaks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta töötab vangla majandustöödel koristajana. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda Jõhvi Kristliku Koguduse "Uus Põlvkond" rehabilitatsioonikeskusesse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning juhataja on 3 andud nõusoleku isiku elama asumiseks seal ning elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust töötas lühiajaliselt ning sissetulek oli alkoholi tarvitamise tõttu ebastabiilne. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, seega ka igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Suhted lähedastega on jäänud kaugeks, seega puudub tal vabanemisel toetav lähivõrgustik. Tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhteid ei ole ka käesolevaks ajaks lõpetanud. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Joobeseisundis võib kinnipeetav käituda ettearvamatult, jättes arvestamata võimalike tagajärgedega. Isik mõistab enda sõnul alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid pisendab probleemi. Samas on ühel korral olnud tagajärjeks kaasliikleja surm. Vabanemisel tahab alkoholi tarbimisest loobuda ja omandada juhtimisõigus e, kuid arvestades isiku varasemat käitumist, võib eesmärkide täitmiseks jääda puudu sihikindlusest. Kohtu hinnangul on isiku varasemat käitumist arvestades risk uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning vabanemisjärgseid elutingimusi arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks M.U puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kohtul puudub kindlus, et ka sel korral vabanemisel suudab ta tarvitamisest täielikult hoiduda. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.U vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 100,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik jõustus Riigikohtu 10.08.2020 kohtumäärusega 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.