4-24-928/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-928 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi G.K (G.K) kaebus Keskkonnaameti 22.02.
3. a otsusele väärteoasjas nr 940024000174 Menetlusalune isik G.K isikukood XXX; elukoht XXX; tel XXX Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet registrikood: 70008658, Roheline 64, Pärnu linn, esindaja Väino Vaidla Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.
4. a ja 28.08.
5. a RESOLUTSIOON
6. Rahuldada G.K kaebus.
7. Tühistada Keskkonnaameti 22.02.2024 otsus väärteoasjas nr
9. Lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 940024000174 Jahiseaduse (JahiS) § 59 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel G.K teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik ja kohtuvälise menetleja seisukohad 22.02.
10. a koostas Keskkonnaameti nimel Tartumaa büroo järelevalveosakonna vaneminspektor Raimo Selgis G.K-le kiirmenetluse otsuse selle kohta, et 11.02.
11. a pidas G.K Tartu maakonnas Kambja vallas XXX Kambja jahipiirkonnas jahiloa nr XXX alusel üksikjahti ja küttis kährikkoera, kelle ta jättis väikeulukina jahipäeva lõpus õigeaegselt maha kandmata. Nimetatud teoga rikkus G.K jahiseaduse § 41 lg 1 p 1, mille kohaselt peab tegema uluki tabamisel asjaomase märke jahiloale jahiloa omanik üksikjahil väikeuluki puhul jahipäeva lõpus. Kirjeldatud rikkumise eest karistas Keskkonnaamet G.K-d JahiS § 59 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, so summas 80 eurot. Kaebuse sisu 08.03.
12. a esitas G.K Keskkonnaameti 22.02.
13. a otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr
14. Kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja on otsuses tuginenud kähriku küttimise kohta tõendina 21.04.
15. a väljatrükile Eesti Jahimeeste Seltsi infosüsteemist, kuid see tõend on tänaseks olematu. Kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud tema poolt 04.03.
16. a Eesti Jahimeeste Seltsile esitatud taotluse, milles ta palub kustutada tema nimel olnud elektrooniliselt jahiloalt (jahiluba nr XXX) kirje „kährik“. Põhjuseks on toodud asjaolu, et taotluse esitajale teadaolevalt on jahiloale nr XXX elektrooniliselt kolmanda isiku poolt kirjeldatud küttimine kuupäevaga 11.02.
17. a. Taotluses kinnitab G.K , et ta pole küttinud kährikut 11.02.
18. a ja palub see kirje kustutada, sest kirje on teostatud kolmanda isiku poolt ekslikult. Kaebuses kajastub Eesti Jahimeeste Seltsi IT Süsteemid koordinaator K. U. vastus, mille kohaselt on jahiloalt nr XXX küttimistulemus kustutatud. Kaebus esitaja on seisukohal, et kuna 13.02.
19. a sisestatud kirje oli ainuke tõend selle kohta, et ta olevat küttinud 11.02.
20. a kährikkoera, siis tänaseks on see tõend olematu. Kaebuses kajastatakse ka seda, mil viisil nö tuvastati või siis konstrueeriti G.K-le süüks väärtegu. Kaebaja märgib, et sellele eelnes korduv ja ulatuslik logifailide küsimine ja saamine JAHIS süsteemist G.K-le omistatud väärteoga mitte mingit puutumust omavas asjas. G.K on seisukohal, et selline tegevus on vastuolus (elektroonilise) jälitustegevuse mittelubatavusega väärteomenetluses ja isiku andmekaitse seaduse põhimõttega. Kaebuses on G.K avaldanud, et logifaile ei küsitud mitte tema poolt väidetavalt 11.02.
21. a sooritatud väärteo uurimiseks, vaid ühe salaküttimise uurimiseks, mis olevat toimunud 11.02.
22. a ja mis kaebajale teadaolevalt tõendamist ei leidnud. Kaebuses märgib G.K , et ülekuulamisel küsis ta korduvalt, millistel asjaoludel teda üle kuulatakse ja sellele küsimusele ta selget vastust ei saanud. Keskkonnaameti kirjalik seisukoht Keskkonnaamet on seisukohal, et kohtuväline menetlus on läbi viidud oluliste menetlusvigadeta, karistuse määr vastab süü suurusele ja iseloomule, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kirjalikus seisukohas märgitakse, et kaebuse esitaja leiab, et ainus tõend kähriku küttimise kohta on 21.04.
23. a väljatrükk jahimeeste seltsi infosüsteemist ja et see tõend on tänaseks olematu. Keskkonnaamet sellise väitega ei nõustu. Vastuses leitakse, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. 2/6 Kiirmenetluse otsus on tehtud asjas kogutud tõendite, milledeks kiiremenetluse otsuse kohaselt on väljatrükk jahimeeste seltsi infosüsteemist (JAHIS) ja menetlusaluse isiku ülekuulamine, pinnalt. Menetlusalune isik on ülekuulamisel detailselt kirjeldanud, kus ja kuidas ta kähriku küttis, samuti ta kirjeldas, et palus kande JAHISes teha Kambja jahiseltsi esimehel Veljo Jalakul. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku ütluste õigsuses ei ole põhjust kahelda. Väljatrükk JAHISest, millel on näha, et kande kähriku tabamise kohta tegi 13.02.2024 isik isikukoodiga XXX, kinnitab G.K ütlusi, et tema ise ei teinud kannet kähriku tabamise kohta, vaid palus seda teha kellelgi teisel. Keskkonnaamet on seisukohal, et asjaolu, et tänaseks on kanne kähriku tabamise kohta kustutatud, ei muuda 21.04.
24. a väljatrüki sisu ja see on endiselt koos menetlusaluse isiku ütlustega käsitletav tõendina. Seega tugineb kiirmenetluse otsus väärteoasjas kogutud tõendite kogumile, mitte ühele väljatrükile, nagu kaebuses väidetud. Kaebuse esitaja leiab, et väljatrükk JAHISest on saadud jälitustoiminguga, mistõttu ei ole tõend lubatav. Keskkonnaamet ei nõustu ka selle väitega. KrMS § 1261 lg 1 kohaselt on jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Keskkonnaamet ei ole töödelnud andmeid eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu menetlusaluse isiku eest. Vastupidi, Keskkonnaamet, avastanud andmetes vastuolu, alustas väärteomenetluse ning menetlustoimingu raames tutvustas avastatud vastuolu esimesel võimalusel menetlusalusele isikule. Jahiloale märke tegemine on reguleeritud JahiS § 41 lg 1 punktis 1, mille kohaselt uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale jahiloa omanik /…/ väikeuluki puhul jahipäeva lõpus. Tegemist on loa omanikule pandud imperatiivse kohustusega. JahiS § 47 kohaselt teostab jahiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide üle järelevalvet Keskkonnaamet ning JahiS § 65 kohaselt on jahiseaduses kirjeldatud väärtegude kohtuväline menetleja Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil seaduslik alus kontrollida muuhulgas jahilubadele õigel ajal märgete tegemist ja kuivõrd kehtiva jahiseaduse kohaselt võivad jahipidamisõigust tõendavad dokumendid olla vormistatud nii paberkandjal kui elektrooniliselt, siis see tähendab, et Keskkonnaametil on muuhulgas õigus kontrollida JAHISes tehtud kannete õigsust ja avastades kannetes ebakõla või jahiseaduses kirjeldatud nõuete rikkumise, alustada väärteomenetlus asjaolude tuvastamiseks. Arvestades eeltoodut ei ole infosüsteemis JAHIS andmete töötlemine Keskkonnaameti poolt käsitletav jälitustegevusena KrMS § 1261 tähenduses ega JAHIS väljavõte käsitletav jälitustoiminguga saadud tõendina. Kirjalikus vastuses märgib kohtuväline menetleja, et JahiS § 59 näeb maksimaalse karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, so kuni 400 eurot. Kohtuväline menetleja on karistuse 3/6 määramisel arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning iseloomustava asjaoluna varasemate karistuste puudumist ning määranud karistusena 20 trahviühikut, mis on 1/5 sanktsioonimäärast. Kuivõrd menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem ja ka määratud karistus on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, siis vastab määratud karistus teo iseloomule ja süü suurusele. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusalusel isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. VTMS § 5 p 1 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Sama seaduse ja paragrahvi punkt 2 kohustab kohtuvälist menetlejat tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta. Süüteomenetluse üks olulisemaid põhimõtteid tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 22, milles on sätestatud, et keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama ja kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda ja oma lähedaste vastu. Nimetatud põhimõtted kehtivad ka väärteomenetluses. Seega peab olema menetlusalusel isikul enne ütluste andmist selge arusaam, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja mida konkreetselt talle ette heidetakse. Kohtule esitatud menetlusaluse isiku 22.02.
25. a ülekuulamise protokollis on järgmine lõik: „Mulle on selgitatud ja olen tutvunud protokolli pöördele märgitud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 19 ja kiirmenetluse erisustega vastavalt § 55 lõike 1 punktidele 2 ja
26. Kinnitan ülekuulamisprotokollis märgitud menetlusaluse isiku andmete õigsust“. Lõigul on all G.K allkiri. Kohtule esitatud ülekuulamise protokollil pole pöördel kajastatud VTMS § 19 õigusi ja kohustusi. Kohtule esitatud väärteomaterjalide kohaselt on G.K kiirmenetluse raames kohtuvälise menetleja esindaja Keskkonnaameti järelevalveosakonna keskkonnakaitse vaneminspektor Raimo Selgise poolt enne kiirmenetluse otsuse tegemist üle kuulatud. G.K on juba oma kaebuses märkinud, et küsis ülekuulamisel korduvalt, et millistel asjaoludel teda üle kuulatakse, kuid sellele küsimusele selget vastust ei saanud. Tartu Maakohtu 12.06.
27. a kohtuistungil avaldas G.K , et kohtueelses menetluses ütluste andmise ajal ta ei saanud aru, millist asja menetletakse. 28.08.
28. a kohtuistungil kinnitas G.K samuti, et kohtuväline menetleja kutsus ta välja ja ta ei teadnud, mille kohta teda küsitletaksegi. Ta nõustus kiirmenetlusega põhjusel, et oli ajapuuduses ja oli nõus allkirjastama kiirmenetluse otsuse, sest ei soovinud aega raisata ja trahv 80 eurot polnud ränk. Kuid hiljem veendus, et looma surmamine ei toimunud kindlasti mitte sellel kuupäeval, millal talle seda ette heideti, seega kindlasti mitte 11.02.
29. a. 4/6 Tulenevalt G.K kaebusest ja tema poolt nii 12.06.
30. a kui ka 28.08.2024.a kohtuistungil avaldatud asjaolust, et enne kui kohtuvälise menetleja esindaja asus teda küsitlema, et selgitatud talle etteheidetava teo asjaolusid, st millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milliseid „protokolli pöördel“ olevaid menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi on G.K-le tutvustatud. Eeltoodust tulenevalt püstitub kahtlus sellest, et kohtuväline menetleja ei ole menetlust läbi viinud vastavalt seadusele. Kuna kohtuvälise menetleja ametnik, kes G.K-d kohtueelses menetluses küsitles ja kes koostas kiirmenetluse otsuse viibis 28.08.
31. a kohtusaalis kogu kohtuistungi vältel, siis puudub kohtul võimalus ametiisikut küsitleda menetlustoimingute läbiviimise osas, et kõrvaldada kahtlus, kas G.K-le selgitati, millist väärtreoasja tema suhtes menetletakse, ja kas talle selgitati menetlusaluse isiku õigusi, m.h õigust mitte anda ennast süüstavaid ütlusi. Kohus on seisukohal, et juhul kui menetlusalusele isikule pole selgitatud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, siis pole tagatud menetlusaluse isiku õigus mitte anda ennast süüstavaid ütlusi ning sellisel juhul on tegemist VTMS § 150 lg 2 mõttes väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohus juhib tähelepanu kohtuvälise meneteja 14.03.
32. a vastuses ilmsele kuupäevalisele eksimusele. Vastuses märgitakse korduvalt 21.04.
33. a väljatrükki Jahimeeste Seltsi infosüsteemist, kuid nii väärteotoimikus kui ja G.K kaebuses on juttu 21.02.
34. a väljatrükist. Käesoleval ajal, so ajal, mil kohus väärteoasja menetleb on jahiloalt XXX küttimistulemus kustutatud, seega 22.02.
35. a kiirmenetluse otsuses viidatud 21.02.
36. a JAHIS väljatrükil olev informatsioon kinnitab hetkel vaid seda, et G.K on ainsana kantud jahiloale XXX, kuid andmed 11.02.
37. a kährikkoera küttimise kohta on kustutatud. Tunnistaja V. J. (XXX), kes on Kambja Jahiseltsi esimees, avaldas, et tegutsevad G.K-ga ühe jahiseltsi raames. Tunnistaja kinnitas, et käesoleval aastal on olnud G.K-ga väikeuluki jahtimisest omavahelist jutuajamist. Tunnistaja sõnul tuli kähriku lugu neil omavahel jutuks. Tunnistaja avaldas, et tema kandis kähriku G.K jahiloale, kuid eksis mahakandmise kuupäevaga või loale märkme tegemisega. Tunnistaja ei mäletanud, millest probleem tekkis, kuid kinnitas, et kuupäevaga läks natuke viltu ja ta läks omadega sassi. Tunnistaja avaldas, et G.K ei palunud tal kährikut loale kanda. Tunnistaja ütluste kohaselt pannakse kõik väikeulukid, keda kütitakse, kirja. Tunnistaja tegi kande jahiseltsi haldurina ja avaldas, et haldur, kellel on lubade õigus, võib samuti kandeid teha. Seadusesättele, mille alusel ta kandeid teha võib jahimehe eest, tunnistaja viidata ei osanud. Kande tegi peale seda kui jahimajas oli jahiseltskonna ja Jaaguga sel teemal jutuajamist. Tunnistaja kinnitas, et kui kanne on tehtud 13.02.
38. a, siis sel ajal ta ka tegi selle kande, kuid sel ajal sai valida küttimise kuupäeva. Tahtis märkida selle kuupäeva, mil Jaaguga sel teemal jutt oli, kuid tunnistaja ei mäletanud täpselt, mis päeval jutt oli. Väärteomenetluses tuleb nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul tuvastada faktilised asjaolud. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas on tõendatud väärteokoosseisu objektiivse külje elemendid. G.K-le heidetakse Keskkonnaameti 22.02.
39. a kiirmenetluse otsuses ette JahiS § 41 lg 1 p 1 rikkumist. 5/6 JahiS § 41 lg 1 p 1 kohaselt tuleb uluki tabamisel jahiloa omanikul teha märge jahiloale väikeuluki puhul jahipäeva lõpus. Seega oli nii kohtuvälisel menetlejal kui on ka kohtul kohustus tuvastada esmalt, kas ja millal on konkreetsel juhul väikeuluk kähriku näol tabatud. Seejärel saaks tuvastada, kas märge jahiloale on tehtud vastavalt seadusele jahipäeva lõpus või mitte. 22.02.
40. a kohtuvälise menetleja otsuses on üheks tõendiks märgitud G.K ütlused. G.K on küll ülekuulamisel avaldanud, et ta lasi
41. a veebruari alguses enda kodu aida alt kähriku (konkreetne ütlus avaldatud 28.08.
42. a kohtuistungil vastuolu tõttu kohtus räägituga), kuid ta pole kinnitanud kohtueelses menetluses, et tegi seda 11.02.
43. a. Kohtuistungil G.K eitas kähriku laskmist 11.02.
44. a, kuid ei avaldanud ka konkreetset kuupäeva, millal sündmus toimus. Menetlusalusel isikul pole kohustust anda ennast süüstavaid ütlusi. Kohtuvälise menetleja 22.02.
45. a otsuses on tõendina viidatud 19.02.
46. a koostatud päringule jahimeeste seltsi infosüsteemi IT süsteemide koordinaatorile ja nende poolt laekunud vastusele, et jahiloa XXX alusel on 13.02.
47. a kell 14:16:35 maha kantud väikeuluk ja mahakandjaks on isik isikukoodiga XXX. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et tunnistaja V. J., kelle isikukoodiga on tegemist, 13.02.
48. a sellise kande tõepoolest on teinud. Samas ei tõenda nimetatud kanne asjaolu, et G.K küttis kähriku 11.02.
49. a. 19.02.
50. a e-kirjas märgib Eesti Jahimeeste Seltsi IT süsteemide koordinaator Karri Urban, et jahiloa XXX logi kontrollides tuvastati süsteemi tõrge, kuid küttimistulemuse ajana kinnitab, et see toimus 13.02.
51. a (juhin tähelepanu, et mitte aastal 2024) kell 14:
52. Samas on Karri Urban menetlusalusele isikule peale 04.03.
53. a kinnitanud, et jahiloalt XXX on nimetatud küttimistulemus kustutatud. Kohtuväline menetleja on 21.02.
54. a väljatrükiga (tl 25) lugenud tõendatuks, et G.K on ainsana kantud jahiloale XXX ja ta pidas 11.02.
55. a jahti, mille käigus küttis ühe kährikkoera. Kohus nõustub siin vaid asjaoluga, et jahiloale XXX on ainsana kantud G.K , kuid selline väljatrükk ei saa kuidagi tõendada kähriku küttimist 11.02.
56. a. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et G.K pidas 11.02.
57. a Tartu maakonnas Kambja vallas XXX Kambja jahipiirkonnas jahiloa nr XXX alusel üksikjahti ja küttis just sellel päeval kährikkoera. 11.02.
58. a kährikkoera küttimist ei kinnita ei G.K , tunnistaja V. J., ega ka väärteoasjas kogutud dokumentaalsed tõendid. Seega olukorras, kus pole tõsikindlalt tuvastatud kähriku küttimise päev, ei saa G.K-le ette heita, kähriku kui väikeuluki 11.02.
59. a jahipäeva lõpus õigeaegselt maha kandmata jätmist. G.K kaebus tuleb rahuldada ja Keskkonnaameti 22.02.
60. a otsus väärteoasjas nr 940024000174 tühistada. Kohus lõpetab väärteoasjas JahiS § 59 järgi väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel G.K teos väärteotunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6/6