KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-560 Haldusasi X.X kaebus Maksu- ja To

) § 15 lg 5 p 1 sätestatud alustel. MTA väide, et kaebaja kasutas ema variisikuna oma ettevõtluses, on eluvõõras, kuna kaebaja abistas ema enda teadmiste ja vahenditega. Ema tervislik seisund halvenes ja ema andis asjaajamise volitused pojale. MTA ei pööra tähelepanu kaebaja väitele volituse andmise kohta, et „emal diagnoositi 2018 Alzheimeri tõbi ja ta ei tundnud ennast kindlalt“.

1. Arvetelt on näha iga kuu vee ja kanalisatsiooni tarbimine, mis viitab elamu kasutamisele. MTA pole vastanud maksumaksja tõenditele ja väitele, et AS Tallinna Vesi arve näitab vee ja kanalisatsiooni tarbimist 7000 liitrit kuus (vt vastus kontrollaktile lk 6-8). MTA pole analüüsinud elektri tarbimist Saarma tn 3 majas. MTA pole hinnanud, et Saarma tn 3 maja müüdi koos elamiseks vajaliku sisustusega, tellitud oli ajakirjandus, naaber ja kaebaja lähedased kinnitasid maja kasutamist elukohana.
2. Kui MTA loeb kaebaja tegevuse Saarma tn 3 maja valmisehitamisel ettevõtluseks, tuleb ettevõtlustulust lubada maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud (RHKo 3-3-1-51-12 p 13 ja 15). MTA-l oli võimalik vaatluse või ehitusekspertiisiga tuvastada, et Astrifer OÜ hinnapakkumises märgitud tööd olid reaalselt teostatud (RHKo-d 3-3-1-27-15, 3-3-1-18-10, p 19).
3. MTA jätab tähelepanuta, et Vanasilla ja Saarma eluasemete ostmiseks ja valmisehitamiseks on võetud laenu. Asjaolu, et maksumaksjal ei olnud maksustavat tulu, ei tähenda, et tal ei olnud raha maja ehitamiseks. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et aastate jooksul on pangakontolt välja võetud sularaha kokku sadades tuhandetes eurodes.
4. MTA ei uurinud, milliseid töid kaebaja ehitusobjektil tegi ja piirdus maksuotsuses spekulatsiooniga, et kaebaja võis osa töid ise teha. Kaebajal puudub ehituse eriharidus ja ta ei saanud teha mitte ühtegi eritööd, vaid ainult abitöid. 3
5. MTA ei rahuldanud kaebaja taotlusi tõendite kogumiseks. Isegi, kui lugeda, et kaebaja oli ettevõtja, siis oli tal õigus maha arvata kõik kulud, mis olid seotud maja valmisehitamisega. Kui dokumendid on puudulikud, siis oleks saanud ehituskulusid tuvastada vaatluse ja/või ehitusekspertiisiga, A.A või kaebaja küsitlemisega.
6. Kaebaja on andnud B.B laenu Seljaku tn kinnistu ostuks ja valmisehitamiseks ning ei ole tehingutest tulu saanud. Argument, et tulu võis, kuid ei pruukinud sisaldada tasu kinnistu müügiprotsessis osalemise eest, muudab maksuotsuse ebaselgeks (RKHo 2-15-91). Kui väita, et kaebaja sai maakleritasu, siis maakleritasu tavaline määr on 2-5%. Seljaku tn 29 kinnistu müügihind oli 345 000 eurot. Seega võiks maksimaalne maakleritasu olla 17 250 eurot, mitte 45 589,55 eurot või 98 462,81 eurot. Maksuameti käsitlus intressist läheb vastuollu ka üldise elukogemusega.
7. MTA-ga kirjavahetusele hinnangu andmisel tuleks arvestada asjaolu, et tegemist oli vabas vormis suhtlemisega, mis ei eelda dokumentidega eelnevat tutvumist. Enamus suhtlusest MTA-ga on toimunud vabas vormis e-kirja vahendusel ja suhtlus on olnud ajas lünklik ehk küsimuste esitamise vahele jääb mitu kuud, mis tähendab, et iga kord vastamisel peab maksumaksja ennast jälle teemaga kurssi viima.
8. MTA vastuväited on otsitud. Näiteks, et laenuarvestus on käsikirjas koostatud. Eluliselt on arusaadav ja selge, et kui laen väljastatakse, siis tehakse käsikirjas kanne lepingusse. Tegemist oli laenuarvestuse tabeliga, mida maksumaksjal ei olnud, kuid B.B leidis selle üles ja edastas kaebajale. Tõenditega on vastuolus MTA väide, et maksumaksjal puudus raha sularahas väljamaksmiseks. Kaebaja on esitanud pangakonto väljavõtte 21.05.2016 – 21.05.2018 kohta, millest nähtub, et on pangakontolt välja võtnud 225 130 eurot. Kaebaja on selgitanud, et tal puudus usaldus pankade vastu ja ta on eelistanud sularaha hoida.
9. MTA ei tohiks olla eluvõõras ja võiks arvestada, et Eestis kehtib ka moraaliõigus, mille alusel perekonnaliikmed ja sõbrad suhtlevad ning teevad kokkuleppeid ka vorminõudeid järgimata (formaalsusteta). B.B on tunnistanud võlga kaebaja ees ja MTA väited laenu puudumise kohta on otsitud ja vastuolus kogutud tõenditega. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. MTA on tuvastanud kaebaja tegevuses ettevõtluse tunnused. Asjaolu, et kaebaja tegeles ettevõtlusega ka läbi OÜ Kvaliteet Kinnisvara, ei välista kaebaja järeldusi kaebaja isiklikust ettevõtlustegevusest ja tulu teenimisest läbi kinnisvaraarenduse enda ja ema nimele soetatud kinnistute müügist. Kaebaja väidab seejuures eksitavalt, justkui tegeleks OÜ Kvaliteet Kinnisvara üksnes kinnisvaravahendusega. Kvaliteet Kinnisvara OÜ sõlmis kaebaja ema nimele soetatud Saarma kinnistu ehitustöödeks laenulepingu Bigbank AS-ga ning Kvaliteet Kinnisvara OÜ kontodelt oli tehtud ka makseid ehitustööde eest tasumiseks.
11. Kinnisvaraarenduse kui tegevusala tulususe hindamine ei ole asjas vajalik ning Astrifer OÜ koostatud ehitushindade kalkulatsiooni ei saa pidada asjakohaseks tõendiks, kuna see ei näita konkreetselt kaebaja poolt kinnistu omandamiseks ja sisustamiseks tehtud kulutusi.
12. Vastustaja ei nõustu, et Vanasilla tn 68 Laagri alevikus asunud kinnistu oli kaebaja kodu ning et sellele kohaldub tulumaksuvabastus. Kui kinnistute võõrandamine on kaebaja ettevõtlustulu, siis ei saa sellise tulu suhtes rakendada

§ 15lg-s 5 sätestatud maksuvabastusi.

Lisaks eeldab

§ 15

lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse rakendamine seda, et maksumaksja kasutas kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi esemeks olevat eluruumi kuni võõrandamiseni oma elukohana. Kaebajal puudus soov ja tahe Vanasilla tn kinnistule püsivalt elama asuda. Nii enne kui peale Vanasilla tn kinnistu kandmist rahvastikuregistrisse oma elukohana, oli kaebaja rahvastikuregistri järgseks elukohaks X. Vanasilla tn kinnistul kestsid ehitustööd kuni

1. a 4 lõpuni ning kinnistul asuvale elamule väljastati kasutusluba 07.01.
2. Kaebaja lisas kinnistu müügikuulutuse müügiportaali juba 24.12.
3. Vanasilla tn kinnistul asuva elamu lühiajaline kasutamine elukohana, mille võimalikkust on maksuhaldur jaatanud, ei anna õigust tulumaksuvabastusele, kuna

§ 15lg 5 p 1 rakendamisel tuleb lähtuda Ts

ÜS §-s 14 sätestatud elukoha mõistest. Vanasilla kinnistu ei olnud kaebaja alaliseks ega peamiseks elukohaks. 23. Maksuhaldur soovis tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks läbi viia hindamise, milleks kohustas kaebajat 01.07.2022 korraldusega esitama hindamise läbiviimiseks korralduses loetletud dokumendid ja vastama korralduses esitatud küsimustele. Kaebaja esitatud dokumendid ei olnud piisavad hindamise läbiviimiseks ning hindamise teel maksusumma määramine sel põhjusel võimalik ei olnud. Arvestades ehitustööde teostamise aega Vanasilla ja Saarma kinnistutel

§ 15lg 5 p 1 sätestatud maksuvabastus.

Tegelikult oli just kaebaja isikuks, kes oli Saarma tn 3 kinnistu faktiliseks omanikuks ja ka kinnisasja võõrandamiselt kasu saajaks. Seejuures on kaebuses toodud põhjendamatud etteheited maksuhaldurile, kes väidetavalt on teinud kinnitamata järeldusi Y.Y tervisliku seisundi kohta. Ent kaebaja on jätnud tähelepanuta, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 01.03.2018 epikriisist nähtub haiguse kirjeldus, kus arst on selgelt märkinud, et Y.Yl on diagnoositud varase algusega dementsus Alzheimeri tõvest, tegemist on korduvhaigestumisega ning tal on mälulangust täheldatud juba 4-5 aastat.

1. Nagu Vanasilla tn 68 kinnistugi
2. a, müüdi ka Saarma tn 3 kinnistu
3. a möbleeritult, mistõttu ei näita elamus mööbli olemasolu kinnisasja elukohana kasutamist. Samuti ei tõenda Saarma tn 3 tegeliku elukohana kasutamist kommunaalarved ja fotod. Maksumenetluses on ka selgunud, et raha, mida Y.Y kasutas Saarma tn 3 kinnistu soetamiseks, pärines Mooni 40a kinnisasja müügist. Saarma tn 3 kinnisasja müügist saadud raha jäi aga täies ulatuses just kaebaja käsutusse. Seejuures oli Y.Y andnud kaebajale volituse teha kinnisasjaga kõiki vajalikke toiminguid kogu perioodi jooksul, mis kinnistu Y.Y nimele vormistatud oli. Seega oli põhjendatud järeldus, et kinnistu faktiliseks omanikuks ja võõrandamisest kasu saajaks oli just kaebaja ise. 5
4. Kvaliteet Kinnisvara OÜ on äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes peab RPS § 4 kohaselt dokumenteerima kõik oma majandustehingud ja raamatupidamise dokumente ka säilitama. Kui eraisikute (eriti lähikondsete) vaheliste tehingute puhul on võimalik aktsepteerida ka suulisi lepinguid, ei ole suulised lepingud äriühingutega põhjendatud. Maksumenetluses on tuvastatud, et Kvaliteet Kinnisvara OÜ majandusaasta aruanded ega ka pearaamatu andmed ei võimalda tuvastada, et Y.Y on äriühingule
5. a laenu andnud ning äriühing on saadud laenud tasaarvestanud Saarma tn 3 ehituskuludega. Seejuures on maksuotsuse p-s 3.6 ka selgitatud, et kinnisvaratehingute puhul laieneb dokumentide kirjaliku vormistamise ja säilitamise kohustus ka füüsilistele isikutele (

§ 36lg 2).

1. Kaebaja on 21.01.2021 maksuhaldurile kinnitanud, et ta tegi C.Cle ja B.B laenu andmiseks ülekandeid üksnes pangakonto kaudu. 20.05.2021 seletuses väidab kaebaja, et võis anda laenu ka sularahas. Kontrolliaktile eriarvamust esitades aga esitab kaebaja uue versiooni, et andis kindlasti B.B laenu ka sularahas. Kaebaja, C.C ja B.Bi vahelises 12.04.2018 laenulepingus on märgitud laenusummaks 127 000 eurot ja nimetatud summas laenu andmine on kaebaja pangakontolt ka tuvastatav. Ei ole usutav, et selle sama laenulepingu lisas (mis väidetavalt ei olnud säilinud) on laenusumma juba märkimisväärselt suurem, sisaldades ka väidetavalt sularahas antud täiendavaid laenusummasid.
2. Tõendit Kvaliteet Kinnisvara OÜ poolt AS-le Bigbank tasutud laenuintresside kohta ei saa maksuotsusega määratud maksusumma vähendamiseks arvestada. Kaebaja on maksekorraldused nende laenuintresside kohta esitanud juba maksumenetluses. Samas ei ole kaebaja selgitanud, kuidas Y.Y ja Kvaliteet Kinnisvara OÜ vahelised kohustused tasaarvestati. Kvaliteet Kinnisvara OÜ jättis maksuhalduri korralduse pangakonto väljavõtete esitamiseks täitmata, esitades vaid väljavõtted pearaamatu kontodest. Analüüsimisel selgus, et Y.Yga tehtud laenutehingute osas ei ole korrektset arvestust peetud. Kaebaja esitatud filtreeritud pangakonto väljavõte tõendab, et Kvaliteet Kinnisvara OÜ on tasunud AS-le Bigbank intressi.
3. Seljaku tn kinnistu tehingutest teenitud tulu oli kaebaja ettevõtlustulu. Asjaolu, et kaebaja on teinud aktiivselt tööd Seljaku tn kinnistu müümiseks, viitab sellele, et Seljaku kinnistu tehingutes osalemisest saadud kasu 98 462,81 eurot võib sisaldada nii tasu maaklertegevuse eest, laenu intresse või ka muud tulu. Maksuhalduril ei olnud menetluse käigus võimalik määratleda, mida summa täpselt sisaldas, mistõttu ei määratle maksuhaldur täpsemalt tulu liiki. Kuivõrd

§ 12

lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas ettevõtlustulu (

§ 14

), siis ei olegi täpsem tulu liigi määratlemine vajalik ning tegemist ei ole maksuotsuse ebaselgusega.

1. Kaebaja 21.01.2021 vastust maksuhalduri küsimustele ei ole võimalik mõista teisiti, kui et pangakonto väljavõttelt nähtuvad arveldamised B.Biga olid seotud Seljaku tn kinnisasja ja 12.04.2018 sõlmitud laenutehinguga. Arveldused olid ainult pangaülekandega. Kaebaja selgitused laenu andmise ja tagasimaksmise kohta on olnud ajas muutuvad. Kaebaja viidet VÕS §-le 30 ei saa pidada asjakohaseks. Suures summas sularahas laenu andmisel on maksumaksja tõendamiskoormus suurem, et ta ka tegelikult laenu andis ning väidetavate lepingupoolte kinnitus ei ole piisavalt usaldusväärne tõend, kui muud tuvastatud asjaolud selle kahtluse alla seavad. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Maksuotsus on põhjendatud piisaval määral, mistõttu lasub maksukohustuslasel MKS § 150 lg 1 kohaselt 6 maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja kogutud tõendid ei ole lükanud ümber maksuotsuses tehtud järeldusi.
3. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et perioodil 2012 kuni 2019 on kaebaja omandanud kokku kolm poolelioleva elamuga või hoonestamata kinnistut (Koidu, Mooni ja Vanasilla), teinud kinnistutel ehitustöid ning ehitustööde lõppedes kinnistud edasi müünud. Seejuures on kaebaja registreerinud kõik kinnistud enne võõrandamist lühikeseks ajaks oma elukohana rahvastikuregistris, kusjuures nii enne seda, tehingute vahepealsel ajal, kui peale viimast tehingut Vanasilla kinnistuga, oli ja on kaebaja elukohaks X kinnistu. Sarnase tegevusmustri järgi on toimunud ka Saarma kinnistu soetamine ja järgnev müük, üksnes selle erinevusega, et kinnistu omanikuks vormistati näilikult kaebaja ema Y.Y. Järeldust, et kinnistute ostmine, parendamine ja müük oli kaebaja ettevõtlus, kinnitab asjaolu, et
4. ja
5. aastal puudus kaebajal mistahes muu deklareeritud tulu. Kaebaja seisukohad säästudest elamisest ei ole sedavõrd pikka aega arvestades veenvad.
6. Ka ei ole põhjust arvata, et kui müüdav kinnistu oli möbleeritud, siis oli see eelnevalt kasutuses kaebaja eluasemena. Kinnistu võidi möbleerida selle väärtuse suurendamiseks ja samas ka nimelt mulje loomiseks, et seda on eluasemena kasutatud. Niisamuti on fotod erinevatest kinnistu sisustuselementidest (mis ei ole nö maaklerifotod, vaid nt pilt töötavast telerist või maasturist garaaži sisenemas) pigem kunstlike tõenditena, et veenda vastustajat selles, et kaebaja antud aadressile elas. Seejuures on piltidelt nähtuv sisustus askeetlik ja iseloomulik pigem vastvalminud müügis olevale kinnisvaraobjektile kui kellegi kodule.
7. Kui kinnistute võõrandamine on kaebaja ettevõtlus ja saadud kasu on kaebaja ettevõtlustulu, siis ei saa sellise tulu suhtes rakendada

§ 15lg-s 5 sätestatud maksuvabastusi.

Sel juhul ei ole asjaolu, kas kaebaja võis mõnda objekti lühiajaliselt isegi oma peamise peatuskohana kasutada, määrava tähtsusega. Asjaoludest tuleb aga välja, et nii kaebaja kui tema ema Y.Y on kogu vaidlusaluse aja pidanud oma tegelikuks elukohaks X. Nimetatud aadressi on ta peale kinnistu kasumiga müüki kohe uuesti rahvastikuregistris oma elukohana registreerinud. 36. Vanasilla 68 kinnistul asuva elamu lühiajaline kasutamine elukohana, mille võimalikkust on maksuhaldur jaatanud, ei anna õigust tulumaksuvabastusele, kuna

§ 15lg 5 p 1 rakendamisel tuleb lähtuda Ts

ÜS §-s 14 sätestatud elukoha mõistest. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Vanasilla kinnistu ei olnud kaebaja alaliseks ega peamiseks elukohaks. Vaidlust ei ole selles, et juba 20 päeva peale Vanasilla kinnistu elukohana registreerimist pani kaebaja üles kinnistu müügikuulutuse.

1. Asjaolu, et X.X tegeles ettevõtlusega ka läbi oma äriühingu OÜ Kvaliteet Kinnisvara, ei välista tema ettevõtlustegevust lisaks ka füüsilise isikuna ja tulu teenimisest läbi kinnisvaraarenduse enda ja ema nimele soetatud kinnistute müügist.
2. Füüsilise isiku ettevõtluse tulemusena tekkivat tulu maksustatakse sõltuvalt tulu liigist tulumaksuseaduse erinevate sätete alusel. Selles asjas on ettevõtlustuluna maksustatud vara võõrandamisest saadud kasu. Kasu vara võõrandamisest on selle vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe (

§ 37

lg 1), kusjuures soetamismaksumus hõlmab kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud (

§ 38lg 1).

Maksustatavast kasust saab maha arvata vara võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (

§ 37

lg 1).

viidatud sätted vara võõrandamisest saadud kasu suuruse arvutamise kohta kehtivad ka siis, kui vara võõrandamine toimub ettevõtluse käigus.1 1 RKHKo 14.01.2009, haldusasjas nr 3-3-1-70-08, p

1. 7
2. Kaebaja leiab, et maksusumma oleks pidanud määrama hindamise teel, jättes samas tähelepanuta, et maksuhaldur sooviski tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks läbi viia hindamise, milleks kohustas kaebajat 01.07.2022 korraldusega esitama hindamise läbiviimiseks korralduses loetletud dokumendid ja vastama korralduses esitatud küsimustele. Selles asjas on tegemist juhtumiga, kus kaebaja on formaalselt küll maksuhalduri korralduse täitnud, sisuliselt aga ei ole esitanud selliseid andmeid, mis võimaldaksid maksuhalduril hindamist läbi viia
3. Maksuhaldur soovis tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks läbi viia hindamise, milleks kohustas kaebajat 01.07.2022 korraldusega esitama hindamise läbiviimiseks korralduses loetletud dokumendid ja vastama korralduses esitatud küsimustele. Kaebaja esitatud dokumendid ei olnud piisavad hindamise läbiviimiseks ning hindamise teel maksusumma määramine sel põhjusel võimalik ei olnud. Arvestades ehitustööde teostamise aega Vanasilla ja Saarma kinnistutel

§ 36lg 2).

Tõendatud ei ole, et kaebaja ise või Y.Y on Saarma 3 kinnistuga seoses tasunud laenuintresse. Kaebaja poolt 8 esitatud filtreeritud pangakonto väljavõte tõendab aga üksnes seda, et Kvaliteet Kinnisvara OÜ on tasunud AS-le Bigbank intressi. 45. Maksumenetluses on kogutud tõendeid, mis kinnitavad, et Y.Y elas ka 2016.a sügisest kuni 07.03.2018 endiselt X, sest tema pangakonto andmetest nähtub, et ta on tasunud X kommunaalkulude eest. Samuti tegi Y.Y ajavahemikul 2016.a sügisest kuni 07.03.2018 igapäevaseid kulutusi Laagri piirkonnas ning tema elukohaks oli nii enne kui ka pärast Saarma 3 kinnistu elukohana registreerimist X. Seega püüdis kaebaja vaid jätta muljet sellest, et Saarma 3 kinnistu oli Y.Y elukohaks ja talle laienes

§ 15lg 5 p 1 sätestatud maksuvabastus.

Sega oli kaebaja ise Saarma 3 kinnistu faktiline omanik ja kinnisasja võõrandamiselt kasu saaja. Seega on maksuhaldur esitanud maksuotsuses piisavad põhjendused selle kohta, et Y.Y oli näilikult vormistatud Saarma kinnistu omanikuks, varjamaks kaebaja ettevõtlustegevust (vt maksuotsuse p 2.2.1.

1. lk 5, kontrollakti p 1.2.2, lk 5-15).
2. Seljaku kinnistuga (mille omanik oli C.C ja kellele kaebaja tegi oma kontolt 11.04.2018 Seljaku kinnistu soetamiseks ülekande summas 127 000 eurot) seoses märgib kohus, et kuivõrd

§ 12

lg 1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas ettevõtlustulu (

§ 14

), siis ei olegi täpsem tulu liigi määratlemine vajalik ning tegemist ei ole maksuotsuse ebaselgusega.

1. Kaebaja on 21.01.2021 maksuhaldurile kinnitanud, et ta tegi C.Cle ja B.B laenu andmiseks ülekandeid üksnes pangakonto kaudu. 20.05.2021 seletuses väidab kaebaja, et võis anda laenu ka sularahas. Kontrolliaktile eriarvamust esitades aga esitab kaebaja uue versiooni, et andis kindlasti B.B laenu ka sularahas. Kaebaja, C.C ja B.Bi vahelises 12.04.2018 laenulepingus on märgitud laenusummaks 127 000 eurot ja nimetatud summas laenu andmine on kaebaja pangakontolt ka tuvastatav. Ei ole usutav, et selle sama laenulepingu lisas (mis väidetavalt ei olnud säilinud) on laenusumma juba märkimisväärselt suurem, sisaldades ka väidetavalt sularahas antud täiendavaid laenusummasid
2. Kaebaja pangakonto väljavõttelt nähtuvad arveldamised B.Biga olid seotud Seljaku kinnisasja ja 12.04.2018 laenutehinguga. Arveldused olid ainult pangaülekandega. Kaebaja selgitused laenu andmise ja tagasimaksmise kohta on olnud ajas muutuvad. Suures summas sularahas laenu andmisel on maksumaksja tõendamiskoormus suurem ning väidetavate lepingupoolte kinnitus ei ole piisavalt usaldusväärne tõend, kui muud tuvastatud asjaolud selle kahtluse alla seavad. Kuna kaebaja selgitused laenu andmise ja tagasimaksmise kohta on olnud ajas muutuvad ning peale kontrolliaktiga tutvumist on kaebaja esitanud maksuhaldurile uue versiooni laenu andmisest ning laenuarvestuse tabeli ja laenulepingu lisa, mida varasemalt maksumenetluses ei esitanud (vt maksuotsuse p 3.12 lk 16-18), siis on maksuhaldur õigesti lugenud kaebaja selgitused ja peale kontrollaktiga tutvumist esitatud dokumendid ebausaldusväärseks.
3. Eeltoodud põhjustel on maksuotsus õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Kaebus jääb rahuldamata.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 9