Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-26-992 (25259050058) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnim Süüdistatav Joel Lehiste isikukood 39709154910; elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; 7 klassi haridus; emakeel eesti keel; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 18.01.2025-20.01.2025; tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2026 Rainer Objartel (kohtumenetluses ei RESOLUTSIOON Tunnistada Joel Lehiste süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2025-20.01.2025, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, seega ärakandmata karistus on 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. Katseajaks allutada Joel Lehiste kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Joel Lehistet katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.02.

1. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid: 2 (kaks) DVD+R plaati vormikaamera ja häirekeskuse salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, riigi kanda. Mõista Joel Lehistelt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 664,50 eurot ja kaitsjatasu vandeadvokaadi Rainer Objarteli poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 272,80 eurot, s.o kokku 937,30 (üheksasada kolmkümmend seitse eurot ja 30 senti) eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kohustub Joel Lehiste hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 937,30 eurot, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700005416 ning selgitus: „Joel Lehiste, 1-26-992, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
4. Joel Lehistet (Lehiste) süüdistatakse selles, et 18.01.2025 kella 21:15 paiku juhtis ta xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ning omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumbriga ARLK-0022 tuvastati, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,09 mg/L ning keda vastavalt LS § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p-le 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega rikkus Joel Lehiste liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõidukijuht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Joel Lehiste toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 2. Kooskõlas Joel Lehiste, tema kaitsja Rainer Objarteli ja abiprokurör Ave Arnimi vahel 12.02.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Joel Lehiste süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2025 kuni 20.01.2025, s.o 3 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Joel Lehiste ei pane 1 aasta 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Joel Lehistet katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 272,80 eurot. Kokkuleppe kohaselt jätta ½ sundrahast, s.o 664,50 eurot, riigi kanda. Joel Lehistelt mõista menetluskuluna välja pool sundrahast, s.o 664,50 eurot ja kaitsjatasu 272,80 eurot, kokku kuulub Joel Lehistelt väljamõistmisele 937,30 eurot. Menetluskulude väljamõistmise vähendamine on põhjendatud, kuna isikul on miinimumpalk ja ta maksab lapse ülalpidamiseks alimente. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad menetluskulude suurusega ja taotlevad kohtus väljamõistetava menetluskulu ajatamist üheks aastaks, s.o võimaldada süüdistataval KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Maksmise ajatamine on põhjendatud, kuna isikul on väike sissetulek ja lapse ülalpidamise kohustus. Asitõendite osas on märgitud kokkuleppes järgnev: 2 DVD+R plaati vormikaamera ja häirekeskuse salvestistega jätta kriminaalasja juurde.

1. 20.02.2026 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.
5. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka menetluskulude ja asitõendite küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele.
6. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-
7. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik