← Eesti

3-25-526/15

Obsah (8)§ 26§ 3§ 15§ 32§ 33§ 37§ 25§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 05.02.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-526 Haldusasi X. X kaebus Sotsiaalki

) § 25 lg 1 alusel saab peretoetusi taotleda last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem või muu lõike alapunktides nimetatud inimene.

§ 26

lg 2 kohaselt ei arvata peretoetuste suuruse kindlakstegemisel peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last, kes elab perest lahus. Kaebaja lapse isa esitas SKA-le taotluse perehüvitiste saamiseks seoses Y. Y kasvatamisega. Kuna kaebaja ei andnud nõusolekut perehüvitiste saaja vahetamiseks, siis pöördus vastustaja Narva Linnavalitsuse poole selgitamaks välja, kes Y. Yt tegelikult kasvatab ja kes on seega õigustatud saama perehüvitisi. 2

(4)3-25-526 18.02.2025 jagatava vanemahüvitise maksmise lõpetamise otsuse tegemisel lähtus vastustaja Narva Linnavalitsuse 13.02.2025 teatisest, mille kohaselt elab kaebaja laps Y. Y isa Q. Qi juures. Seega oli Y. Y isa pere koosseisus, mistõttu puudus õiguslik alus maksta kaebajale perehüvitist. Selgituseks märgime, et 18.02.2025 tegi SKA perehüviste (lapsetoetus ja jagatava vanemahüvitise) otsused, millega määrati perehüvitiste saajaks Y. Y isa Q. Q. Pärast Viru Maakohtu 14.02.2025 tsiviilasjas nr 2-25-1354 tehtud kohtumääruse saamist teavitati 26.03.2025 kaebajat ja tema lapse isa sellest, et eelnimetatud kohtumäärusest tulenevalt makstakse alates 01.03.2025 lapsetoetust üle ühe kuu mõlemale vanemale (märtsis kaebaja lapse isale, aprillis kaebajale jne). Kuna jagatava vanemahüvitise viimased päevad olid isal 26.03.2025 seisuga ära kasutatud, siis selgitati kaebajale 26.03.2025 kirjas, et vanemahüvitise päevad on lõppenud ehk ära kasutatud (Lisa 6). Seega ei nõustu vastustaja kaebaja kaebuses toodud seisukohaga, et vastustaja on jätnud tähelepanuta Viru Maakohtu 14.02.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-1354, mis jõustus 06.03.2025. Vastustaja on sellest kohtumäärusest lähtuvalt maksnud kaebaja lapse Y. Y kasvatamise eest lapsetoetust vanematele alates 01.03.2025 kordamööda (26.03.2025 otsus nr P62025-792655), kuid vastustaja ei saanud enam määrata kaebajale jagatavat vanemahüvitist, sest kaebaja lapse isa oli viimased jagatava vanemahüvitise päevad seisuga 26.032025 ära kasutanud. Kaebajat on sellest teavitatud. KOHTU PÕHJENDUSED 14. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest vastustaja haldusakt on õiguspärane. 15. Perehüvitiste liigid on riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi (

§ 3

lg 2).

§ 15

sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist (

§ 32lg 1).

Vanemahüvitise saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal (

§ 33lg 1).

Kuna jagatav vanemahüvitis on üks vanemahüvitise liik (

§ 37

lg 1), siis rakendub sellele vanemahüvitise maksmise eesmärk ja tingimusena lapse kasvatamine.

sätete ja loogika kohaselt ei ole võimalik maksta peretoetusi ja jagatavat vanemahüvitist samaaegselt mõlemale lahus elavale vanemale. Kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele (

§ 26lg 3).

Sellise kokkuleppe alusel on peretoetuste taotlejaks vanem, kelle pere koosseisu laps arvati (

§ 25lg 2).

Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis on SKA-l vaja rakendada uurimispõhimõtet, et otsustada, kelle pere koosseisu on laps arvatud. Selliselt ka SKA käesoleval juhul käitus. Kuna lapse isa taotles peretoetust ja jagatavat vanemahüvitist endale ning kaebaja sellega ei nõustunud, siis tuli SKA-l isa vanemahüvitise taotluse lahendamiseks otsustada, kas on põhjendatud emale vastava taotluse maksmine lõpetada. 16. Sel põhjusel pöördus SKA 04.02.2026 Narva Linna Sotsiaalabiameti poole päringuga, et välja selgitada Y. Y tegelik elukoht. Narva Linna Sotsiaalabiamet vastas päringule järgmiselt: Lastekaitse osakonna spetsialistidel õnnestus välja selgitada, et laps elab tegelikult aadressil Xxxxxxxxx xx-xx koos oma isaga Q. Q ja vanaemaga Z. Z (isikukood xxxxxxxxxxx). 22.01.2025, kell 10:30 toimus etteteatmata kodukülastus ülalnimetatud aadressil. Kodus olid laps Y. ja tema vanaema Z. Q kodus ei olnud. Z sõnul töötab Q taksojuhina. Z teatas, et Q elab praegu koos lapsega vanaema juures. 3

(4)3-25-526 Kodukülastuse ajal korteris on puhas, toas on mänguasjad ja lapsele vajalikud asjad olemas. Laps nägi korralik välja, oli rahulik ja heas tujus. Praegusel hetkel on X ja Q pöördunud kohtu poole suhtluskorra määramiseks nende ühise lapse Y. suhtes. Seega tuvastas SKA haldusakti andmise seisuga, et Y. Yt kasvatab tema isa, kellel on sellest tulenevalt õigus saada lapsetoetust ja jagatavat vanemahüvitist. Sellest tulenevalt lõpetas SKA õiguspäraselt alates 01.03.2026 kaebajale jagatavat vanemahüvitise maksmise, mis läks samast kuupäevast üle last kasvatavale isa (

§ 46

¹ lg 8 - vanemahüvitise saaja vahetamise korral määratakse vanemahüvitis uuele taotlejale taotluse esitamisele järgnevast kuust alates). SKA on selgitanud kohtule, et haldusakti andmise seisuga ei olnud kaebaja neile esitanud Viru Maakohtu 14.02.2025 määrust asjas nr 2-25-

  1. Kaebaja oli üksnes esitanud kohtumääruse, millega kohus võttis kaebaja avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohtu jaoks on see põhjendus usutav, sest SKA on esitanud enda ametniku suhtluse kaebajaga (vastus kaebusele lisa 6), kus SKA ametnik küsib 28.02.2025 teabevahetuses kaebajalt, kas see saab esitada kohtumääruse, mis reguleerib lapse kasvatamist või anda nõusoleku vastava määruse saamiseks KIS-st. Järelikult ei olnud SKA 18.02.2025 haldusakti andes teadlik Viru Maakohtu 14.02.2025 määruse sisust asjas nr 2-25-
  2. Seega sai SKA juhinduda Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt tuvastatust ja otsustada, et Y. Yt kasvatas haldusakti andmise ajal tema isa. Jagatavat vanemahüvitise maksmiseks lapse isale alates 01.03.2025, lõpetas SKA õiguspäraselt jagatava vanemahüvitise maksmise kaebajale.
  3. Kohus märgib täiendavalt, et pärast 14.02.2025 määrusest teadasaamist selgitas SKA 26.03.2025 vastuses kaebajale, et kuigi märtsi peretoetus määrati lapse isale, siis edaspidi toimub peretoetuse maksmine kordamööda: aprillikuu eest on lapsetoetus määratud Teile, mais lapse isale ja nii ka edaspidi.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
  5. Kohus asendab kaebaja eraelusliste andmete kaitseks avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, tema lapse ja lapse isa nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.