) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 21.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr CL-EEC-23005732, mille alusel sai kostja laenu 13 000 eurot, intressiga 21,40% aastas, haldustasuga 2,50 eurot kuus ja krediidikulukuse määraga 24,39% aastas. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt laenumakseid. Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud osamaksete tasumata jätmine 2024 aasta juuni, juuli ja augustikuu eest. Kostjale saadeti 17.07.2024 lepingu ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega (14 päeva). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2024. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega 08.11.2024 eposti aadressidel xxx ja xxx, kuid kostja kohtule dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus 05.12.2024 menetlusdokumendid kostjale tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx ja luges dokumendid kätte toimetatuks
lg 2 alusel jätmisega postkasti, peale kahte katset dokumente kostjale isiklikult üle anda. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega loeti kostjale kättetoimetatuks 14.12.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (30.12.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 100 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid – õigusabi võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile, leping nr CL-EEC-23005732, summas 81,97 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 980 eurot. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks hageja lepingulise esindaja töö hinda 100 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (
Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 81,97 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 980 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 1061,97 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.