← Eesti

3-25-4335/8

Obsah (4)§ 268§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4335 Haldusasi Tallinn

) § 62 lg 2 alusel asja materjalidesse tähtsust omavad ning kohtuotsuses kasutatavad riigihangete registrist kättesaadavad dokumendid riigihangetest viitenumbriga 299851, 299463 ja 299671 – hankepassid („Hankepass täiendavate selgitustega“), millest nähtub vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu 03.10.2025 ja 04.12.2025 sõnastuses.

  1. Vaidlus on selles, kas kvalifitseerimistingimuse hooldetööde alternatiiv on kooskõlas õigusaktidega. Eelkõige väidab kaebaja, et kvalifitseerimistingimus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 punkt 2), sest ehitustööde alternatiivi puhul on võimaldatud kuni kahe referentslepingu esitamist ning nende mahtude summeerimist, kuid hooldetööde alternatiivi puhul tuleb kogemusi tõendada vaid ühe lepinguga, s.o võimaluseta kahe lepingu mahtusid summeerida. Kaebaja soovib omale samasugust võimalust hooldetööde referentslepingute mahtusid summeerida nagu ehitustööde kogemuse omajatele võimaldatakse.
  2. Kohus rõhutab, et haldusasjas on vaidluse all ainult kvalifitseerimistingimuses sisalduva hooldetööde alternatiivi see osa, mis lubab kogemust tõendada vaid ühe hooldetööde referentslepinguga. Seega kohus ei asu lahendama küsimust, kas hooldetööde alternatiivi puhul oli või on tingimus selles osas, milles see kehtestas korrashoiutööde lepingutega seotud nõude üksnes kilomeetrites, õigusaktidega kooskõlas, sest VAKO rahuldas vaidlustused vastavas osas ning käesolevas asjas ei ole seda vaidlustatud. Ka ei ole haldusasja esemeks, kas ja kuidas hankija VAKO otsust2 rahuldatud osas täitis. Samuti on oluline märkida, et kaebaja ei ole iseenesest vaidlustanud ehitustööde alternatiivi, s.o seda, et ja millisele kogemusele tuginedes teede ehitajad saavad hangetes osaleda. Kokkuvõtvalt lahendab kohus haldusasja nendes piirides, mida lahendati VAKO-s ning millises osas VAKO otsuse peale kaebus esitati (

§ 268lg 1).

  1. Kohus möönab kaebaja 03.12.2025 täiendava seisukoha3 põhjal tema kaebeõigust, kuna kaebaja põhjendas, et koosmõjus hooldetööde alternatiivi ülejäänud osa ebaselgusega (s.o referentslepingu maht on määratud kilomeetrites) ei ole tal arusaama, kas ta võiks hangetes ühe referentslepinguga kvalifitseeruda. Seega kaebaja hinnangul takistab diskrimineeriv, ebaproportsionaalne ja ebaselge tingimus tal hangetes osalemist. Ehkki praeguses haldusasjas ei vaielda kvalifitseerimistingimuses sisalduva hooldetööde alternatiivi mahu tingimuse üle (kilomeetrid vs ruutmeetrid) ja kohus sellele oma hinnangut ei anna, siis tuleb märkida, et riigihangete registrist nähtuvalt ei viinud hankija hooldetööde alternatiivi sõnastusse sisse ruutmeetritel põhinevat mahtu, kuid alates 04.12.2025 nähtub kõigist riigihangetest kvalifitseerimistingimuse muudatus „Tingimuse kirjelduses“ selliselt, et ehitustööde alternatiivis vähendati kahes hankes nõutavat mahtu (ruutmeetrites) ja hooldetööde alternatiivis vähendati kõigis kolmes hankes nõutavate kilomeetrite mahtu.4 Võrreldes varasemaga on hankepassides „Tingimuse selgitusse“ lisatud ka täiendav lause: „Kui pakkuja ei esita tõendeid hooldatud piirkonna teede kogupikkuse kohta kilomeetrites, esitab pakkuja nimekirja hooldepiirkonna alla kuuluvatest teelõikudest ning hankija kontrollib lepingu vastavust 2 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg ehk edaspidi dtl 38–
  2. Dtl 204–
  3. 4 Vt haldusasja juurde võetud 04.12.2025 muudetud hankepasse. Riigihankes viitenumbriga 299851 on nõutavaks ehitustööde mahuks 50 000 m2 ja hooldetööde mahuks 245 km; riigihankes viitenumbriga 299463 on need näitajad vastavalt 100 000 m2 ja 430 km ning riigihankes viitenumbriga 299671 on näitajad 95 000 m2 ja 400 km. 3 7

(11)kvalifitseerimistingimustele avaliku teeregistri andmete põhjal.“ Kuna VAKO otsust vaadates ei pruugi sellised muudatused täielikult kaebaja soovile vastata (vt otsuses toodud kaebaja seisukohti punktides 4.8.1.–4.8.7.), siis ei välista kohus jätkuvat vaidlust hooldetööde alternatiivi lepingu mahu võimaliku ebaselguse üle. Kokkuvõtvalt arvestab kohus kvalifitseerimistingimuse võimaliku ebaselgusega vähemalt määral, et mitte kaebaja kaebeõigust käesolevas asjas välistada, s.o kaebajal võib pakkumuse esitamise perspektiivi hindamine ja pakkumuse esitamine ühe referentslepingu nõude pinnalt olla takistatud.
  1. RHS § 98 lg 1 näeb ette järgmist: „Hankija võib kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.“ Puudub vaidlus, et tehnilise ja kutsealase pädevuse osas tugines hankija õigesti RHS §-le 101, milles võimaldatakse hankijal nõuda pakkujatelt referentslepingute väljatoomist oma pädevuse (kogemuse) tõendamiseks.
  2. RHS § 98 lg-ga 1 on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2014/24/EL), art 58 lg
  3. Euroopa Kohus selgitas näiteks 31.03.2022 otsuses nr C-195/21, LB vs Smetna Palata na Republika Bulgaria, et kuna parimad eeldused oma vajaduste hindamiseks on siiski hankijal endal, tunnustas liidu seadusandja kvalifitseerimise tingimuste kindlaksmääramisel tema ulatuslikku kaalutlusõigust. Direktiivi 2014/24/EL art 58 lõikega 1 on talle antud teatud vabadus määrata kindlaks hankemenetluses osalemise tingimused, mida ta peab lepingu esemega seotuks ja proportsionaalseks ning mis tagavad, et taotlejal või pakkujal on sõlmitava hankelepingu täitmiseks vajalik õigusvõime ja finantssuutlikkus ning tehniline ja kutsealane pädevus. Täpsemalt näeb nimetatud artikli lõige 4 ette, et hankija on vaba hindama seda, milliseid hankemenetluses osalemise tingimusi ta peab oma seisukohast sobivaks tagamaks eelkõige hankelepingu täitmine talle sobivaks peetaval kvaliteeditasemel. Siiski peab kvalifitseerimise tingimus olema põhjendatud hanke esemega, olema sellega proportsionaalne, kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Lisaks ei tohi hankija lähtuda riigihanke kavandmisel eesmärgist jätta see direktiivi kohaldamisalast välja ega piirata kunstlikult konkurentsi (vt punkte 49–50). Ka hiljem on Euroopa Kohus korduvalt kinnitanud hankija ulatuslikku kaalutlusõigust kvalifitseerimistingimuste seadmisel (vt Euroopa Kohtu 07.09.2023 otsust asjas nr C-601/21, Euroopa Komisjon vs Poola Vabariik, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).
  4. Kohus ei saa täielikult nõustuda vastustajaga, et vaidlus kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsuse üle puudub. Kaebaja mitmed seisukohad seonduvad siiski proportsionaalsuse argumendiga, kuna ta peab hooldetööde alternatiivi põhjendamatult piiravaks ja liiga rangeks ning ehitustööde alternatiivi leebemaks. Seega esimesena käsitleb kohus kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsust.
  5. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 7.3 tooduga, et hooldetööde alternatiivis seatud nõuet ei saa pidada meelevaldseks. Vastustaja tõi välja, miks on talle oluline, et hooldetööde kogemus hõlmaks endas vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul avalikult kastutavate teede korrashoiutööde teostamist, sh talihoole teenuste osutamist seisunditasemel vähemalt
  6. Hankija põhjendas vaidlustusmenetluses 03.11.2025 esitatud vastuses5, et hooldetööde alternatiivi puhul peab pakkuja kvalifikatsioon nähtuma ühest võrreldava iseloomu ja mahuga lepingust (s.o vähemalt 450 km, katkematult 12 kuud ja talihoole seisunditasemega vähemalt 3), sest see tagab teenuse 5 Dtl 152–
  7. 8
(11)toimepidevuse, võrreldavuse ja kontrollitavuse. Mitme väikese lepingu summeerimine ei tõenda, et pakkuja on toime tulnud ühe võrreldava võrguga, ning summeerimine ei ole hankija jaoks sobiv meede. Hankija eesmärgiks on vähendada toimepidevuse riski ning ühe tervikreferentsi kogemusnõue tõendab tema jaoks vajalikku kvalifikatsiooni, s.o et pakkujal on olnud ühtne juhtimine ja katkematu valmisolek võrreldava võrgumahuga ning seisunditasemega nõuetega. Killustunud kogemuste summeerimine ei ole piisav ega tõenda sama tasemega toimepidevust (erinevad piirkonnad, eri juhtimiskorraldused, teistsugune logistika jmt). Kohtumenetluses 28.11.2025 esitatud vastuses6 (punkt 15) selgitas vastustaja täiendavalt, et on teadlik mõnede kohalike omavalitsuste praktikast hankida oma piirkonna teedele eraldi suve- ja talihoolde teostajaid, kes ongi tihtipeale kas ühele või teisele valdkonnale spetsialiseerunud. Vastustaja jaoks ei tõenda aga sellised perioodilised referentslepingud pakkuja suutelisust teostada nii suve- kui talihooldust ning vastutada 12 järjestikusel kuul ühe suure hooldepiirkonna hooldamise eest. Samuti ei ole vastustaja veendunud, et selline referentsleping tõendaks pakkuja suutlikkust täita ühtviisi kõiki lepingus ette nähtud kohustusi (nt püsi- ja kergkatete hooldus, teemaa hooldus, sildade ja truupide hooldus, tolmutõrje kruusateedel, talvised korrahoiutööd, sh libeduse tõrje jne).
  1. Vastustaja selgituste pinnalt on kohus veendunud, et hooldetööde alternatiivis ühe referentslepingu nõudmine, mis kataks 12 järjestikuse kuu hooldetöid avalikult kasutatavatel teedel, ei ole meelevaldne ning tegemist on sobiva, vajaliku ja proportsionaalse meetmega vastustaja eesmärkide saavutamiseks. On ilmne, et vastustaja vajadustele asjassepuutuvates hangetes ei vasta selline olukord, kus pakkuja saaks nõutud kogemuse kokku kahe erineva hooldetööde lepingu pinnalt, kuna sel juhul ei ole pakkujal katkematut kogemust, mis kinnitaks tema võimekust täita nõuetekohaselt riigiteede korrashoiu hankelepinguid. Hankija ei pea tegema oodatavas kvaliteedis järeleandmisi selleks, et kaebaja ja teised pakkujad, kel puudub üks nõuetelevastav hooldetööde leping, saaks kvalifitseeruda. Kohtu hinnangul ei ole ülemäärane hooldetööde alternatiivis märgitud üht referentslepingut nõuda, sest hangetes tuleb edukal pakkujal samuti katkematult riigiteede hooldus tagada (ning seda suurtes hooldepiirkondades ja viie järjestikuse aasta jooksul).
  2. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema vaidlustatud osa kvalifitseerimistingimusest on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Väljakujunenud kohtupraktika järgi nõuab kõnealune põhimõte, et võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks võrdväärsena, välja arvatud juhul, kui selline käsitlus on objektiivselt põhjendatud (nt Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus nr C-336/12, Ministeriet for Forskning, Innovation og Videregående Uddannelser vs Manova A/S, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika). Hankija on ulatusliku kaalutlusruumi raames käesolevates hangetes oma vajadusi hinnates pidanud põhjendatuks anda pakkujatele kaks alternatiivset võimalust tõendada oma kogemusi, mis põhinevad sisult erinevatel lepingutel. Kohus kaalutlusõiguse teostamisse ei sekku ega hinda vastustaja otsustuse otstarbekust lubada hankes osaleda erinevate kogemustega pakkujatel (

§ 158lg 3).

Kohus ei leia praegusel juhul ka vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega, sest ehitustööde referentslepingutele tuginevad pakkujad ning hooldetööde referentslepingutele tuginevad pakkujad ei ole samas olukorras. Nimetatud pakkujad tõendavad oma kogemusi erinevat liiki lepingutega (avalikult kasutatava tee ehitustööde leping vs avalikult kasutatavate teede korrashoiuleping) ja erinevate mahtudega, mistõttu ei pea hankija seatud nõuded lepingute arvu ja summeerimise osas olema samasugused. 17. Kuigi RHS § 101 lg 1 punkt 1 ei näe ehitustööde referentside puhul ette lähtumist ehitustööde lepingute maksumusest, siis vaidluses selle üle, kas hooldetööde alternatiiv on võrreldes ehitustööde alternatiiviga liiga range, on kohtu hinnangul asjakohased vastustaja 6 Dtl 196–202. 9

(11)selgitused 28.11.2025 vastuse punktis
  1. Nimelt tõi vastustaja välja võrdlused, et kui riigiteede korrashoiulepingute aastamaksumused on olenevalt hooldepiirkonna suurusest ca 800 000 eurot kuni üle 3 miljoni euro, siis ca 100 000 m2 ulatuses teede ehitustööde maksumus võib varieeruda 1,75 miljonist eurost näiteks 8,6 miljoni euroni. Seega rahaliste kohustuste mahtu võrreldes ei saa öelda, et ehitustööde alternatiiv on leebem ning seda oleks (liiga) kerge täita. Kohtu hinnangul on kaebaja vastuväited rahalise maksumuse argumendi kasutamisele alusetud ning vastustaja välja toodud võrdlus võimaldab veenduda, et ta mõtles alternatiivseid kvalifitseerimistingimusi seades objektiivsete näitajate abil läbi, millised oleks kohustuste mahu mõttes võrdväärsed alternatiivid ehitustööde ja hooldetööde referentside nõudmisel. Ka vastustaja 11.12.2025 täiendava seisukoha7 punktis 7 selgitatu, et hankija poolt viimase viie aasta jooksul läbi viidud 19 riigiteede korrashoiuhankes, milles on kokku esitatud 86 pakkumust ning millest vaid 13 korral on kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud ehitustööde alternatiivile vastav referentsleping, ilmestab seda, et tegemist ei ole leebe nõudega, mille alusel oleks lihtne kvalifitseeruda. Seega on mitme lepingu summeerimise võimalus ehitustööde alternatiivi puhul põhjendatud, et tõendada oma võimekust hankelepingut kvaliteetselt täita võrdväärselt hooldetööde alternatiiviga. Kuna referentslepingud on sisult erineva iseloomuga, siis oleks ja on ka lepingute summeerimise võimalus nende puhul erineva tähendusega. Põhjendus, et hankijale polnud [arusaadavalt ehitustööde alternatiivi puhul] oluline, kas pakkuja on täitnud varasemalt ühe või kaks lepingut, on kohtu arvates samuti asjakohane, kuna ehitustööde lepingu puhul oli tingimuseks teatavate ruutmeetrite ulatuses ehitustööde tegemine ning seal ei teki võrreldavat olukorda, kus hankijale oleks oluline, et neid töid oleks tehtud 12 järjestikuse kuu jooksul, ning et kogemus ei võiks olla kahe lepingu pinnalt liidetav.
  2. Kaebaja leiab, et kuna teostatavad tööd oleks pakkumuse edukaks osutumisel pakkujatel täpselt samad nii juhul, kui pakkuja tugines ehitustööde alternatiivile, kui ka juhul, kui tugineti hooldetööde alternatiivile, s.o edukas pakkuja peab suutma tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse (riigiteede sõidetavuse), siis peaks neil olema ka ühesugune võimalus esitada kuni kaks lepingut võimalusega need summeerida. Kohtu hinnangul taandub vaidlus sellest vaatepunktist asjaolule, et kaebaja sisuliselt ei pea õigeks, et ehitustööde referentslepingute alusel üldse saab hangetes kvalifitseeruda ja/või et neilt pakkujatelt ei nõuta referentslepingu nõuetekohast täidetust 12 järjestikuse kuu jooksul, sh talihoole teenuse osutamist vähemalt seisunditasemel
  3. Seda kvalifitseerimistingimuse alternatiivi aga vaidlustatud pole ning ehitustööde referentsidega pakkujatelt ei saagi 12 järjestikuse kuu jooksul hooldetööde tegemise kogemust, sh nõutud talihoole tingimuse täitmist, nõuda. Seega tuleb korrata, et erinevatele pakkujate gruppidele erinevate nõuete seadmine, mis vastustaja jaoks kinnitavad võrdväärselt nende võimekust hankelepinguid nõuetekohaselt täita, ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus. Samas on asjakohane tuua välja vastustaja 28.11.2025 vastuse punktis 16 selgitatu, et lepingu täitmise kvaliteedi osas annab kindlustunnet, et lepingu täitmisel on hooldepartneril kohustuslik kasutada teemeistrit, kes on osalenud avalikult kasutatava tee korrashoiulepingu täitmisel, ja sillainseneri, kellel on kogemus riigiteedel asuvate sildade ehitamise, projekteerimise, sildade ehituse omanikujärelevalve või korrashoiu valdkonnas. Seega olenemata erinevatest referentslepingute nõuetest tagab eduka pakkuja töökvaliteeti igatahes ka teemeistri ja sillainseneri kaasamise nõue.
  4. Kaebaja väide, et hankija tekitab eelisseisundi teatud pakkujate grupile või veel enam, kellelegi konkreetsele, on põhjendamatu ega põhine ühelgi faktil. Asjaolu, et hankija soovis konkurentsi avardada, on kooskõlas RHS § 3 punktis 3 nimetatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. Vastustaja on ka objektiivselt põhjendanud, miks on konkurentsi avardatud just teede-ehitustööde referentside esitamise võimaluse kaudu. Nimelt puudub vaidlus, et lisaks hooldetöödele sisaldavad hangitavad riigiteede korrashoiulepingud ka muid 7 Dtl 211 –
  5. 10
(11)teede valdkonda kuuluvaid töid, sh tee-ehitustöid, mis õigustab teede ehitamise kogemusega pakkujatele hankes osalemise võimaldamist.
  1. Kaebaja argument läbipaistvuse põhimõtte rikkumise osas puudutab kvalifitseerimistingimuse seda osa, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks (hooldetööde maht kilomeetrites vs ruutmeetrites), mistõttu kohus seda ei käsitle. Nõue, et hooldetööde alternatiivi puhul tuleb kogemusi tõendada ühe lepinguga, on selge ega ole läbipaistvuse põhimõttega vastuolus.
  2. Kaebaja 03.12.2025 täiendavas seisukohas märgitu, et rikutakse tema õigust piisava ajavaruga pakkumust ette valmistada, sest kohtuotsus haldusasjas kuulutatakse 05.01.2026 ning pakkumuste esitamise tähtpäev on 09.01.2026, on asjakohatu. Vaidluse all on kvalifitseerimistingimuse kooskõla õigusaktidega, mis ei sõltu eelnevalt välja toodud asjaoludest ega kuupäevadest. Siiski tuleb märkida, et riigihangete registrist nähtuvalt on kõigis riigihangetes uueks pakkumuse esitamise tähtpäevaks määratud 27.01.
  4. Kokkuvõtvalt ei nõustu kohus kaebajaga, et kvalifitseerimistingimus oleks vaidlusaluses osas õigusaktidega vastuolus. Seega puudub alus VAKO otsuse osaliseks tühistamiseks ning hankija kohustamiseks riigihangetes viitenumbritega 299851, 299463 ja
  5. Hankija on hooldetööde alternatiivis seadnud õiguspärase tingimuse (ühe referentslepingu äranäitamiseks) vastavalt ulatuslikule kaalutlusõigusele ega ole rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
  6. Hankeasjade menetlemist reguleeriv

28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab

11. ptk-s sätestatud, korras. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seega jäävad ka vastustaja kulud tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

24. Kaebusega koos esitati kaebuse eest riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus kaks korda – üks asub kaebuse digikonteineris ning teine eraldi digikonteineris nimetusega „payment_order_1292071071.asice“. Kohus eemaldab digitaalsest kohtutoimikust korduva maksekorralduse (s.o maksekorralduse, mis esitati eraldi kaebuse digikonteinerist), kuna selle hoidmine toimikus on ebavajalik. (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.