← Eesti

2-25-15561/11

Obsah (8)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-15561 Tsiviilasi X.B , L.P ja K.S-i hagi D.D vastu elatise võlgnevuse

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on X.B, L.P ja K.S-i (seaduslik esindaja H.M) hagi D.D vastu elatise võlgnevuse ja elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt vanemate kooselu lõppes 2023.a oktoobrist, sellest ajast käivad lapsed isa juures nädalavahetustel (2 ööpäeva nädalas, 8 ööpäeva kuus). Esmaspäevast reedeni on lapsed ema juures. Isa on maksnud laste ülalpidamiseks kolme lapse peale kokku 115 – 300 euro suurusi summasid, septembrist 2025 maksab lisaks u 100 euro suurust lasteaiatasu.
  2. Kostja tunnistab ülalpidamiskohustust, kuid ei nõustu hagiga ulatuses, mis ei arvesta laste tegelikku viibimist kostja juures ja kostja regulaarseid ülalpidamiskulusid. Lapsed viibivad isa juures kokku 138 päeva aastas: kõik nädalavahetused (keskmiselt 9 päeva kuus), 20 päeva aastas isa puhkuse ajal ja 10 päeva aastas riigipühadel, mis langevad tööpäevadele. Kostja palub arvestada, et on järjepidevalt laste ülalpidamisse panustanud ja selles osalenud suuremal määral, kui hagis näidatakse. Kostja neto kuu sissetulek on 1570 eurot.
  3. Eelistungil läbirääkimiste ja arutelu tulemusel jõudsid hagejate vanemad H.M ja D.D kokkuleppele kostja poolt alates
  4. märtsist makstava elatise suuruses ja korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: alates 1. märtsist 2026 maksab kostja igale lapsele elatist 100 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 lg-te 3-7 alusel arvutatav minimaalne elatis, arvestusega, et lapsed viibivad kostja juures aasta keskmisena 11 päeva kuus. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õigusest. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-15561 Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud. Samuti näeb

§ 164

lg 1 ette, et alaealise ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole, seega puudub vajadus

§ 174lg 1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramiseks.

6.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.