Obsah (7)

§ 440§ 444§ 173§ 174§ 168§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. 7. Kostja on 23.09.2025 avalduses hagi õigeks võtnud (dtl 37). 8.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Poolte
2. a märtsis ja aprillis peetud kirjavahetusest (dtl 19-22) nähtub, et pooled arutavad kumb pool võiks teise poole kaasomandi osa välja osta ning milline on õiglane osakaal raha jaotamisel. Seejärel edastas hageja 14.05.2025 nõudekirja kostjale (dtl 15), millest nähtub, et hageja soovib esmajärgus kinnisasja kaasomandi lõpetada selliselt, et ta müüb enda osa kostjale ning juhul, kui kostja ei saa hageja osa välja osta, on ta nõus ostma kostja kaasomandi osa ise. Hageja selgitab, et alles siis, kui eeltoodud viis osutub võimatuks, on võimalik kinnistu müümine avalikul enampakkumisel. Hageja ootas kostja tagasisidet. Kostja vastas hageja pakkumisele 14.05.2025 (dtl 17), et ta on nõus 2 kaasomandi lõpetamisega viisil, et hageja ostab kostjale kuuluva kaasomandi osa, kuid 17 000 eurot kallimalt hageja poolt pakutust. Hageja keeldus kostja pakkumisest (dtl 40). Muud poolte arutelu tsiviilasja materjalidest ei nähtu.
3. Kohtu hinnangul ei ole kostja andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Hageja on teinud kostjale 14.05.2025 pakkumise selles osas, et kumbki pool ostab teise kaasomandi osa, kuid ei ole talle teinud selgelt ettepanekut kinnisasja müümiseks avalikul enampakkumisel. Samas tuli hageja kohtusse nõudega lõpetada poolte kaasomand avalikul enampakkumisel. Hageja mainis küll enda 14.05.2025 nõudekirjas, et kaalumisele võiks tulla kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel, kuid hageja huvi oli selgelt suunatud eelkõige sellele, et kumbki pool ostab teise omaniku kaasomandi osa välja. Hageja tegi enda nõudekirjas kostjale pakkumise, et üks pool ostab teise kaasomandi osa ning sellele kostja vastas. Kostja on enda nõusolekut väljendanud, poolte vahel oli ebaselgus raha jagamise osas. Hageja ei ole teinud kostjale selgelt ettepanekut, et kuna kaasomandit ei ole võimalik lõpetada selliselt, et hageja või kostja ostab teise kaasomandi osa, võiks kinnisasja müüa avalikul enamapakkumisel. Tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks teada kostja seisukoht kinnisasja avalikul enamapakkumisel müümise kohta. Seega leiab kohus, et hageja oli hagi kohtusse esitamisel rutakas ning asja materjalide pinnalt ei saa jõuda seisukohale, et kostja on andnud hagejale põhjust hagi kohtusse esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja 23.09.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulu 317,2 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning kulu ei ole ülepaisutatud. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulu 317,2 eurot (sh käibemaks). 16.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 17.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 18. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 3