KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-409 Haldusasi X. X kaebus Harju Maakoh

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (

§ 28lg 2).

Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida. Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga. ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas 12.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega: 1) tühistada Harju Maakohtu 17.10.2025 määrus kriminaalasjas nr x-xx-xxxx; 2) mõista kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena Eesti Vabariigilt välja 50 000 eurot; 3) algatada prokurör T. T suhtes distsiplinaarmenetlus või suunata kaebus täitmiseks riigi peaprokurörile. Kaebaja esitas 13.02.2026 kaebusele täienduse. Kaebuse põhjendused: 1.
2. Kaebaja vahistati Harju Maakohtu kohtuniku 17.10.2025 määrusega kriminaalasjas nr xxx-xxxx. Kohtunik oli selle määruse tegemisel kallutatud ja ei kontrollinud määruse aluseks 3-26-409 olevaid asjaolusid. Nii prokurör kaebaja vahistamist taotledes kui kohtunik kaebaja vahistamist otsustades on oma ametiseisundit kuritarvitanud. Kohtunik on keeldunud õigusvastaselt enda taandamisest. Kaebajal on tekkinud tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise ja tema vahistamise tulemusena mittevaraline kahju. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale

§ 121

lg 1 p 1 alusel tagastada, kuna selle lahendamine ei ole tervikuna halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalkohtumenetluses tehtud kohtulahendite vaidlustamise toimub üksnes kriminaalkohtumenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras ja nende peale ei ole võimalik edasi kaevata halduskohtule. Halduskohus ei ole süüteoasju menetlevate kohtute suhtes kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu saaks pöörduda korralise kohtutee ammendumisel neis kohtutes.

1. Kriminaalasja nr x-xx-xxxx materjalidest nähtuvalt jättis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kaebaja määruskaebuse Harju Maakohtu 17.10.2025 vahistamismäärusele 05.11.2025 määrusega rahuldamata ja Riigikohus kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale 11.12.2025 määrusega menetlusse võtmata. Harju Maakohtu 17.10.2025 määrus jõustus 11.12.
2. Seega on kaebaja oma edasikaebevõimalused nimetatud vahistamismääruse vaidlustamiseks kriminaalmenetluses ammendanud ja tal ei ole võimalik alustada sama määruse vaidlustamist uuesti halduskohtumenetluses.
3. Kaebaja väidab, et talle on kriminaalmenetluses tekitatud kahju prokuröri ja kohtuniku tegevusega. Ka sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest kriminaalmenetluses isikule tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud halduskohtumenetlusest erinev menetluskord

§ 4lg 1 mõttes.

Kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses menetleja tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on eriseaduseks riigivastutuse seaduse suhtes (SKHS § 4). Kriminaalasja menetlejateks, kelle tegevusega tekitatud kahju hüvitamist võib SKHS alusel nõuda, on ka asja menetlenud prokuratuur ja kohus (KrMS § 16 lg 1). Mh on kaebajal võimalik nõuda ka talle menetleja poolt vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 5 lg 1 p 1; § 7 lg 1). SKHS §-de 12 ja 18 kohaselt tuleb kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks kriminaalasja kohtumenetluse kestel esitada kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kohus otsustab kahju hüvitamise kohtumääruse või kohtuotsusega.

1. Halduskohtul ei ole ka pädevust prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks või läbiviimiseks. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 32 lg-st 1 tulenevalt võib huvitatud isik esitada taotluse prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Distsiplinaarmenetluse algatab riigi peaprokurör (ProkS § 32 lg 2 p 2). Kui kaebaja leiab, et prokurör on tema kriminaalasja menetluse käigus toime pannud distsiplinaarsüüteo, on tal võimalik ise riigi peaprokuröri poole pöörduda. Samas tuleb kaebajal arvestada, et tal on küll õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja õigus saada oma pöördumisele vastus, kuid tal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda, et riigi peaprokurör distsiplinaarmenetluse algataks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2024 määrus asjas nr 3-24-432, p 8).
2. Kaebaja on esitanud taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuivõrd menetlusabi riigilõivust vabastamiseks on võimalik määrata konkreetses menetluses, milleks 2

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3