KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-77 Haldusasi X. X’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.1

) § 155 lg 2, § 204 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 4). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

3-26-77 Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas 28.06.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.
2. PPA luges 12.12.2025 otsusega nr 12506280003-1 kaebaja taotluse põhjendamatuks (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1) ja lükkas kaebaja taotluse tagasi (VRKS § 20 lg 2). PPA tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni. PPA kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
3. Kaebaja esitas 09.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.12.2025 otsuse nr 12506280003-1 tühistamiseks. 19.01.2026 esitas kaebaja taotluse enda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Halduskohus võttis 23.01.2026 määrusega kaebuse menetlusse, määras menetluse kinniseks, rahuldas kaebaja menetlusabi taotlus ja vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
5. PPA edastas kohtule 16.02.2026 kaebaja kaebusest loobumise avalduse.
6. Kohus selgitas kaebajale 16.02.2026 kohtunõudes kaebusest loobumise tagajärgi, st, et kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu, lõpetab ta määrusega menetluse, mille järel puudub kaebajal õigus esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel uut kaebust (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Kohus andis pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks kuni 19.02.

2. Kaebaja teatas 18.02.2026 kohtule, et kaebusest loodumise tagajärgi on talle selgitatud.
3. Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja teatas 18.02.2026 kohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebaja soovile kaebusest loobuda. Koos seisukohaga esitas esindaja kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
4. PPA teatas 18.02.2026 kohtule, et seoses kaebusest loobumisega ei ole takistusi menetluse lõpetamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni kaebusest loobuda, esitades selleks kohtule avalduse.

§ 155

lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 11. Kohus selgitas 16.02.2026 kirjaga pooltele kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgi ning kaebaja on 18.02.2026 kohtule omakäeliselt kinnitanud, et ta on nendest tagajärgedest teadlik. Samuti on kaebajal olnud vandeadvokaadist esindaja, kelle poole tal on olnud võimalik õigusliku olukorra selgitamiseks pöörduda ning ka esindaja on kohtule kinnitanud, et kaebusest loobumine on kaebaja soov ja esindajal ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid. Kohus leiab, et kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmine on võimalik ja 2

§ 108

lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (

§ 104lg 9).

Kohus selgitas vastustajale 16.02.2026, et kui vastustaja avaldab soovi menetluskulude väljamõistmiseks, tuleb tal kohtule hiljemalt 19.02.2026 esitada taotlus ja kuludokumendid (

§ 153lg 2).

Vastustaja ei ole kohtule tähtajaks menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, millest kohus järeldab, et selliseid kulusid ei ole tekkinud. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. 13.

§ 104

lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on praeguses haldusasjas menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest ja järelikult riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine

1. Esindaja taotleb tasu väljamõistmist järgmiste toimingute eest: 18.01.2026 kell 12:0012:30, materjalidega (kaebaja taotlused, PPA selgitus) tutvumine, seisukoha kujundamine. Taotletav tasu 39 eurot, käibemaks 9,36 eurot, tasu koos käibemaksuga 48,36 eurot (dtl 129– 130).
2. RÕS § 22 lg 6 järgi määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (Kord) § 1 lg 1 teise lause järgi arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui samas määruses ei ole sätestatud teisiti. Korra § 11 lg 1 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, 39 eurot iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 10 sätestab, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.
3. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu.
4. Kohus leiab, et taotlus vastab RÕS § 22 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning advokaadi taotluses kajastatud toimingud ja ajakulu riigi õigusabi osutamisel on olnud põhjendatud. Seega rahuldab kohus esindaja taotluse ja määrab tema poolt osutatud riigi õigusabi tasuks 39 eurot. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on Advokaadibüroo LOJAL mille kaudu esindaja teenust osutas, käibemaksukohustuslane, seega tuleb tasule lisada käibemaks 9,36 eurot (Korra § 1 lg 10).
5. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud maksab esindajale RÕS § 24 lg 1 alusel välja Eesti Advokatuur. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3