Obsah (8)

§ 10§ 32§ 31§ 6§ 301§ 7§ 28§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2024, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-24-1507 X-i kaebus Sotsiaalkindlustusam

) §-ga 32 ja § 10 lg 1 p-ga 6, on kaebajale määratud soodustingimustel vanaduspension alates

1. augustist 2023 eluaegselt. Kaebaja pensioni suurus on 638,86 eurot kuus.
2. SKA otsustas
3. veebruari
4. a otsusega nr 17828-1 mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates
5. aprillist 2019 (resolutsiooni p 1) ja määras kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni alates
6. augustist 2023 (resolutsiooni p 2) (dtl 60-61). Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 3.1.

§ 10

lg 1 p 6 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt, kui isikul on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. 3.2.

§ 32

lg 2 alusel määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast, sama lõike punkt 1 alusel soodustingimustel vanaduspension määratakse soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. 3.

1. Kaebaja on sündinud
2. märtsil 1964, 45-aastaseks sai ta
3. aastal.
4. jaanuari
5. a seisuga on kaebajal pensionistaaži 36 aastat 4 kuud ja 13 päeva. 3.
6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, sama paragrahvi lõike 3 alusel ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. 3.
7. Antud juhul ei ole menetlustähtaja ennistamine põhjendatud ja soodustingimustel vanaduspensioni ei määrata alates
8. aprillist 2019, vaid alates
9. augustist 2023, kui kaebaja pöördus SKA klienditeenindusse sooviga saada nõustamist soodustingimustel vanaduspensioni määramise tingimuste osas.
10. Kaebaja esitas SKA tegevuse peale vaide (dtl 62-64), mille SKA jättis
11. aprilli
12. a vaideotsusega nr 5.2-3/6586-2 rahuldamata (dtl 65-68).
13. Kaebaja esitas
14. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada asjaolu, et juba esmasel SKA-sse pöördumisel
15. juunil 2004 oli kaebajal hüpofüsaarne kääbuskasv, tühistada SKA
16. veebruari
17. a otsus nr 17828-1 osas, millega otsustati mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates
18. aprill 2019, kohustada SKA-d tegema uue otsuse, määrates kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates
19. märtsist 2009, lugeda kaebaja pensioniavaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks SKA-le esitatuks
20. märts 2009 (dtl 3-6).
21. Tartu Halduskohus tagastas
22. mai
23. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja on esitanud tuvastamisnõuded (dtl 100-102). Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebaja 2 3-24-1507 tühistamis- ja kohustamiskaebuse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid.
24. SKA esitas
25. juunil 2024 vastuse kaebusele (dtl 115-117).
26. Tartu Halduskohus määras
27. septembri
28. a määrusega haldusasja läbivaatamisele kohtuistungil (dtl 159). Kohtuistung toimus
29. oktoobril 2024 (istungiprotokoll dtl 188-195). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
30. Kaebaja palub kaebuses SKA
31. veebruari
32. a otsuse nr 17828-1 osalist tühistamist ja asja uueks otsustamiseks saatmist, sest 9.
33. alates
34. aastast esitas kaebaja töövõime hindamise taotlused Eesti Töötukassale.
35. novembri
36. a taotluses tõi kaebaja välja lisaks digiloos olevatele andmetele ka omapoolsed terviseandmed, et ta haigestus 9-aastaselt, hüpofüüsi on kiiritatud, et tal on kasvupeetus ja pikkus 144 cm. 9.
37. Kaebaja pöördus
38. veebruaril 2020 (vanus 56) Viljandi SKA klienditeenindusse, et saada nõustamist pensionile jäämise võimalusest. Nõustamisel selgitati, et pensionile saab jääda 60-aastaselt. 9.
40. septembril 2020 toimus järjekordne töövõime hindamine. Kaebaja täitis taotluse ja märkis, et tervis on oluliselt halvenenud. Kaebajal on igapäevaselt raskused tööülesannete täitmisel, kuna oma väikese kasvu tõttu ei ulata esemeid panema ega võtma, sõrmed on jäigad, ei paindu ning valutavad. Küünarliigesed on paistes, vaevusi põhjustab selja radikuliit. Kaebajale tundub, et eksperdid lugemisega niikaugele ei jõuagi, kuna otsus on sama, mis eelmised. 9.
42. augustil 2023 oli kaebaja perearsti vastuvõtul Viljandis hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendi saamiseks. Perearst saatis ilma tõendita Viljandi SKA-sse tagasi, öeldes, et see on SKA teema. SKA ei osanud

§ 10lg 1 p 6 mitte kuidagi kommenteerida.

9.

1. Seejärel käis kaebaja endokrinoloogi dr Triin Egliti vastuvõtul ning
2. novembril 2023 uuesti oma perearsti vastuvõtul. Arstid hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendit ei väljastanud. 9.
4. detsembril 2023 käis kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogia professori Vallo Volke vastuvõtul.
5. detsembril 2023 väljastas professor V. Volke SKA-le tõendi kaebaja tervisliku seisundi (diagnoos: hüpofüsaarne kääbuskasv) kohta. 9.
6. SKA poolt palgatud ekspertarstide tegevusetuse tõttu ei jõutud (2004 –)
7. aastal terviseandmete hindamisel õige tulemuseni, milleks on soodustingimustel vanaduspensioni määramine. Hüpofüsaarne kääbuskasv ei ole midagi, mis on varjatud või raske märgata. Arstidel on kohustus kaasata eriala professionaale. Ekspertidel ei olnud alust eeldada, et kaebaja peale
8. eluaastat veel kasvab. 9.8.

§ 10

lg 1 p 6 järgi soodustingimustel vanaduspensioni määramise peamine kriteerium on kasvupeetus, inimese pikkus, mis ei ole delikaatsete isikuandmete hulka kuuluv, kuna see on kõigile (ka arstidele) visuaalselt nähtav olnud, kaebaja on komisjonidele samad andmed kirjalikult esitanud. 9.

1. Seadusandja pole asjata võimaldanud hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul jääda pensionile 45-aastaselt. Töökeskkond on kujundatud normaalpikkuses inimese järgi. Hüpofüsaarse kääbuskasvuga inimese tervis tavainimesele mõeldud töökoormusele vastu ei pea ja seetõttu on kaebajale lisandunud palju teisi terviseprobleeme. 3 3-24-1507
2. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. 10.
3. Tulenevalt

-st esitab riikliku pensioni taotleja SKA-le pensioniavalduse (

§ 31

lg 1) ja pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal SKA võtab pensioniavalduse vastu (

§ 31lg 3).

Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (

§ 32lg 2).

Soodustingimustel vanaduspension määratakse varasemast tähtajast ehk soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates (

§ 32lg 2 p 11).

10.2. Kaebaja ei esitanud pensioniavaldust 3 kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, mistõttu kohaldub tema puhul

§ 32

lgs 2 sätestatud üldreegel ning pension tuli määrata pensioni taotlemise päevast. Pensioniavaldus esitati küll

1. detsembril 2023 ja pensioni sooviti saada alates samast kuupäevast, kuid antud juhul peeti põhjendatuks määrata pension alates esmasest pöördumisest seoses soodustingimustel vanaduspensionile jäämisega
2. augustil
3. 10.
4. Tulenevalt

-is sätestatust on pensioni määramiseks vajalik isiku avaldus, et ta soovib pensioni saada ning lisaks on isikul õigus valida pensioniliiki (

§ 6

) ja pensionile jäämise aega (

§-d 8 – 91). 10.4.

§ 301sätestab isiku teavitamise vanaduspensioni õigusest.

Selle sätte kohaselt kontrollib SKA sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut

§-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimisest. 10.5.

§ 7sätestab õiguse vanaduspensionile ehk vanaduspensioniea.

Reeglina tekib vanaduspensionile õigus 65-aastaselt, kuid teatud aastatel sündinud isikutel on erandina kehtestatud õigus jääda sellest vanusest varem pensionile.

§ 7

lg 1 1 näeb erisusena ette varem kui 65-aastaselt pensionile jäämise õiguse kuni aastal 1960 (kaasaarvatud) sündinutele ja hilisemaid aastaid selles paragrahvis enam märgitud ei ole. Kaebaja on sündinud aastal 1964 ja

§ 7kohaselt saabub tema vanaduspensioniiga 65-aastaselt ehk aastal 2029.

10.6. Tulenevalt

§ 10

lg 1 p-st 6 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 45-aastaselt hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul. 10.7. Seadus ei näe ette teavituste saatmist seoses pensioniõiguste tekkimisega muudel alustel kui

§-s 7 sätestatud vanaduspensionieast teavitamise. Nii ei näe seadus ette ka

§ 10lg-s 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionist teavitamist.

Lisaks oleks tegemist isikuandmete töötlemisega, milleks peab olema õigusaktidest tulenev alus.

§ 301

lg 2 sätestab andmekoosseisu, milliste andmete alusel kontrollitakse isiku vastavust vanaduspensioniõiguste tingimustele. Terviseandmeid ei ole selles nimetatud ja kui lähtuda praeguseks selgunud asjaoludest, ei oleks tõenäoliselt kaebaja terviseandmetest leitud infot selle kohta, et tal on hüpofüsaarne kääbuskasv. 10.8.

ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Seda enam, et antud juhul ei nähtu ka ühestki kaebaja poolt esitatud tõendist, et kaebajal oleks hüpofüsaarne kääbuskasv. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et vastavat tõendit ei väljastanud ka kaebaja perearst ega endokrinoloog T. Egliti. SKA ekspertarstid lähtuvad andmetest, mis on isiku kohta olemas tervise infosüsteemis (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 3) ja SKA ei teosta isikute läbivaatust ega tee ise analüüse. Olemasolevatest andmetest nähtub, et esmakordselt on 22. detsembri 2023. a tõendis välja toodud, et kaebajal on hüpofüsaarne kääbuskasv. Kaebusest järeldub ka, et 4 3-24-1507 hüpofüsaarse kääbuskasvu tuvastamine siiski nii lihtne ei ole nagu kaebaja tundub järeldavat. 10.9. Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 4) ja samaaegselt kahte pension liiki ühele isikule määrata ei ole võimalik (

§ 6). Kaebajale oli kuni 31.

detsembrini 2017 määratud töövõimetuspension. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II) ja jagab menetluskulud (III). I
3. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 162 lg 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
4. Kaebaja on
5. septembril 2024 esitanud taotluse pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates
6. märtsist 2009, millal tal tekkis õigus soodustingimustel pensionile (dtl 167). Seda taotlust tuleb käsitleda kaebuse nõude muutmise taotlusena, kuigi sisuliselt seda sama on kaebaja taotlenud oma esialgses kaebuses
7. mail 2024, nõudes SKA kohustamist tegema uue otsuse, määrates kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates
8. märtsist 2009 (dtl 6). Kaebaja on kaebuses selgitanud, et „21.12.2023 pöördusin Sotsiaalkindlustusameti poole e-kirjaga paludes määrata soodustingimustel vanaduspension tagasiulatuvalt alates 01.04.2019 (kuupäev on määratud kompromissina, kuna õigus vanaduspensionile tekkis minul tegelikult 29.03.2009).“ (dtl 5). Kohus on
9. mai
10. a kohtumäärusega võtnud menetlusse kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebuse SKA vastu ning on tagastanud kaebuse osas, milles kaebaja on esitanud tuvastamisnõuded (dtl 100). Seejuures on kohus selgitanud, et kuivõrd haldusasja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja SKA poole, et viimane määraks talle soodustingimustel vanaduspension tagasiulatuvalt alates
11. aprillist 2019 ning kaebaja ei ole SKA-lt taotlenud soodustingimustel vanaduspensioni määramist tagasiulatuvalt alates
12. märtsist 2009, siis puudub kaebajal kaebeõigus sellesisulise kohustamisnõude esitamiseks. Kaebaja ei esitanud Tartu Halduskohtu
13. mai
14. a määruse peale määruskaebust Tartu Ringkonnakohtule, millest tulenevalt määrus jõustus. Kuna
15. mai
16. a jõustunud kohtumäärusest tulenevalt ei ole kohtu menetluses kaebaja nõuet pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates
17. märtsist 2009, on kaebaja
18. septembri
19. a avalduse puhul tegemist kaebuse nõude muutmise taotlusega.
20. Kohtuistungil palus kohus kaebajal selgitada, kas pärast
21. mai
22. a kohtumääruse tegemist on midagi muutunud, nt kas kaebaja on uuesti pöördunud SKA poole. Kaebaja selgitas vaid, et
23. a ei ole kaebaja SKA-le esitanud tagasimakse nõuet, „seda me palusime kohtul, et teha uus otsus, kuna on tõendatud, et inimesel oli aastast 2009 juba see dokumenteeritud pikkus“ (dtl 190). Kohus otsustas istungil, et võtab
24. septembri
25. a taotluse osas lõpliku seisukoha otsuses. 5 3-24-1507
26. HKMS § 49 lg 1 ls 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus keeldub HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmisest osas, milles kaebaja soovib kaebust täiendada SKA kohustamise nõudega pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates
27. märtsist
28. Kohus on jätkuvalt seda meelt, et kaebajal puudub kaebeõigus sellesisulise kohustamisnõude esitamiseks. Kaebaja ei ole pöördunud SKA poole, et viimane määraks talle soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates
29. märtsist
30. Sellise taotlusega on ta pöördunud vaid kohtu poole.
31. Istungil selgitas kaebaja, et alternatiivne nõue on kohustada SKA-d maksma tagasiulatuvalt pensioni alates
32. aprillist 2019 (istungiprotokoll, ajamärge 00:16:26, dtl 190). Kohus selgitab, et see ei ole alternatiivne nõue. Alternatiivsed nõuded välistavad üksteist – esmanõude rahuldamise korral puudub vajadus alternatiivnõude lahendamiseks (Riigikohtu
33. aprilli
34. a otsus asjas nr 3-18-2244/36, p 23). Praegusel juhul on kohus
35. mai
36. a määrusega sellesisulise kohustamisnõude menetlusse võtnud (dtl 101). Alternatiivseid nõudeid menetluses ei ole. II 18.

§ 7

lg 1 sätestab, et õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud

8. ptk-s sätestatud pensionistaaž.

§ 7

lg 11 kohaselt tekib vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks õigus vanaduspensionile enne § 7 lg-s 1 sätestatud ea saabumist 1953.-

1. aastal sündinud isikutele ja hilisemaid aastaid selles paragrahvis enam märgitud ei ole. Kuna kaebaja on sündinud
2. märtsil 1964, saabub

§ 7kohaselt tema vanaduspensioniiga 65-aastaselt ehk aastal 2029.

19.

§ 10

lg 1 p 6 näeb ette, et õigus soodustingimustel vanaduspensionile on hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. Vaidlust ei ole, et kaebaja on hüpofüsaarse kääbuskasvuga isik. Samuti pole vaidlust selles, et

1. jaanuari
2. a seisuga oli kaebajal pensioniõiguslikku staaži 36 aastat 4 kuud ja 13 päeva. Seega oleks kaebajal teoreetiliselt olnud võimalik minna soodustingimustel vanaduspensionile
3. aastal. Kuigi kaebajal olid
4. märtsi
5. a seisuga täidetud soodustingimustel pensioniea ja nõutava staaži nõue, ei ole vaidlust selles, et kaebaja nimetatud tähtpäevaks pensioniavaldust ei esitanud.
6. Vastavalt

§ 31

lg-le 3 loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal SKA võtab pensioniavalduse vastu. Kaebaja pöördus esmakordselt SKA poole alles

1. veebruaril 2020 (istungiprotokoll, ajamärge 00:42:11, dtl 191), kuid ei esitanud ka siis pensioniavaldust. Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse
2. detsembril 2023 ning SKA määras vaidlusaluse
3. veebruari
4. a otsusega nr 17828-1 kaebajale soodustingimustel vanadusepensioni alates
5. augustist 2023 (dtl 60). Kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks soodustingimustel vanaduspensioni määrata ja maksta tagantjärele alates
6. märtsist
7. Seejuures heidab kaebaja SKA-le ette, et SKA poolt palgatud ekspertarstide tegevusetuse tõttu ei jõutud (2004 –)
8. aastal terviseandmete hindamisel õige tulemuseni, milleks on soodustingimustel vanaduspensioni määramine. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ja leiab, et

ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Kohus nõustub vastustajaga. 6 3-24-1507 21. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 13 lg 1 mõttes on pension rahaline hüvitis ning juhul, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata, tuleb hüvitise saamiseks esitada hüvitise andjale taotlus (SÜS § 24 lg 1). Ka

§ 31lg-st 1 nähtuvalt tuleb pensioni taotlemiseks esitada SKA-le pensioniavaldus.

Seega määratakse pension isikule ainult tema soovi korral ning ilma avalduseta ei ole talle võimalik pensioni määrata. Riigikohus on selgitanud, et pensioni taotlemise üldise loogika kohaselt lasub pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-4-09, p 17). Mingi õiguse realiseerimiseks või soodustuse saamiseks haldusmenetluse alustamine isiku avalduse esitamisega on tavapärane. Pensionide maksmisel võimaldab avalduse esitamise kohustus ja selleks tähtaja määramine planeerida paremini riigieelarvet, mida saab käsitleda avaliku huvina (Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-3-1-6-02, p 16). Seega toimub riikliku pensioni määramise menetlus kui haldusmenetlus pensioni saamise õigusega isiku algatusel, mitte riigi algatusel. Kohus selgitab, et haldusorganile saab tegevusetust ette heita üksnes juhul, kui seadusest või muust õigusaktist tulenes haldusorganile kohustus kindlal viisil tegutseda. Et ajal, mil kaebaja jõudis soodustingimustel vanaduspensioniikka, vastustajal selline tegutsemiskohustus puudus, ei saa pensioni saamise õiguse tekkimisest teavitamata jätmist pidada õigusvastaseks. 22.

§ 32lg 2 p 11 kohaselt määratakse riiklik pension selle taotlemise päevast.

Varasemast tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Nimetatud säte jõustus 1. juunil 2022. Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

§ 32

lg 2 p 1 1 eesmärk on tagada selgem arusaam sellest, millistel juhtudel on pensionitaotlejal õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni arvates pensioniavalduse esitamisest. Seega enne

1. juunit 2022 ei olnud soodustingimustel vanaduspensioni varasemast tähtajast määramiseks eriregulatsiooni ning riiklik pension määrati pensioni taotlemise päeval.
2. Ka õiguskantsler on
3. septembril 2020 selgitanud, et seaduse järgi on pensioni saamise õigus seotud taotluse esitamisega (

§ 31lg 1, § 32 lg 2).

Seega, kui taotlust pole esitatud, pole ka vastavat õigust tekkinud (SÜS § 16 lg 2, seletuskiri, lk 39). Sellist tingimust on põhjendatud vajadusega tagada hüvitise eesmärgipärane kasutus. Samuti on seda põhjendatud sotsiaalkindlustuse eelarve planeerimisega, mis võib osutuda keeruliseks, kui inimestel on võimalus esitada ülemäära kaugele minevikku ulatuvaid nõudeid ja riik peab nende potentsiaalsete nõuete rahuldamiseks igaks juhuks raha varuks hoidma (SÜS seletuskiri, lk 39−40).1

1. Istungil palus kohus vastustajal selgitada, miks SKA pidas siiski põhjendatuks määrata pension kaebaja jaoks soodsamalt, sest kuigi pensioniavaldus esitati
2. detsembril 2023 ja avalduse kohaselt sooviti pensioni saada alates samast kuupäevast (dtl 119), peeti põhjendatuks määrata kaebajale pension alates esmasest pöördumisest seoses soodustingimustel vanaduspensionile jäämisega
3. augustil
4. Vastustaja selgitas, et „tema soov oli jääd soodustingimustel vanaduspensionile, oleks pidanud juba tol hetkel selle avalduse vastu võtma. Saime isikule vastu tulla, aga mitte rohkem. Rohkem tagasiulatuvalt tagasiminekuks meil põhjust ei olnud.“ (istungiprotokoll, ajamärge 01:05:19, dtl 193). 1 Vanaduspensioni tagasiulatuv maksmine. Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Vanaduspensioni %20tagasiulatuv%20maksmine_0.pdf 7 3-24-1507 25.

võeti vastu

1. detsembril
2. Ka
3. märtsil 2009 kehtinud

redaktsioon nägi ette, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on õigus minna 45-aastaselt soodustingimustel vanaduspensionile (§ 10 lg 1 p 6), et riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile (§ 31 lg 1), et riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (§ 32 lg 2) ning et varasemast tähtajast, kui pensioni taotlemise päevast, saab pensioni määrata järgmistel juhtudel: 1) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast, töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast; 2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist (§ 32 lg 2 p-d 1-2).

1. Seega pensioni saamise eeldused oli võimalik selleks õigustatud isikutel endil välja selgitada, nt kasutades selleks Eesti riigi ametlikku võrguväljaannet Riigi Teataja või SKA veebilehte. Riigikogu poolt
2. aprillil
3. a vastu võetud Riigi Teataja seaduse § 1 lg 1 sätestab, et Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid. SKA nagu enamik teisi riigiasutusi on kohustatud veebilehte pidama oma tegevusega seotud teabe avalikustamiseks (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lg 1). Veebilehel tuleb avalikustada AvTS § 28 lg-s 1 loetletud teave, samuti võib teabe avalikustamise kohustus tuleneda teistest õigusaktidest. Kaebajal oli endal võimalik vajadusel pöörduda SKA poole oma pensioniea lähenemisel ja paluda selgitada seaduses sätestatut. Selle tegemata jätmist ei saa kaebaja ette heita vastutajale.
4. Kohtu hinnangul on vastustaja

§ 32lg 2 õigesti kohaldanud.

Olukorras, kus isik esitas pensioniavalduse

1. detsembril 2023 (s.o 14 aastat hiljem), ei ole SKA-l kehtiva õiguse kohaselt võimalik tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määrata. Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1), millest tulenevalt on SKA õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses ettenähtud tingimustel ega saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest. Seadusandja tahe on kohaldatavast normist üheselt arusaadav ega jäta vastustajale sellise kaalutlusotsuse tegemise võimalust nagu kaebaja soovib.
2. Tallinna Ringkonnakohus on
3. mai
4. a otsuses asjas nr 3-18-1600 (p 13) selgitanud, et nõue esitada pensioniavaldus on vajalik ka praktilistel põhjustel. Hüvitise maksmist puudutava menetluse alustamine haldusorgani algatusel on põhjendatud eeskätt siis, kui haldusorganil on olemas kogu vajalik teave hüvitise määramiseks. Vanaduspensioni õiges suuruses välja arvutamine ja maksmine ei ole (vähemalt praegu veel) võimalik üksnes riiklikesse registritesse kantud andmete põhjal. Pensioni saamiseks õigustatud isiku tahe saab SKA-le teatavaks tema avaldusest. Kuigi SKA osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide hankimisel, peab pensioni saamise õiguse või selle suuruse arvutamise kohta esmajoones asjakohaseid tõendeid esitama õigustatud isik ise (SÜS § 21 lg 1 p 1;

§ 28, § 28 1, § 31 lg 6).

SKA-l on vaja teada ka näiteks seda, millisel viisil ja kuhu (nt millisele pangaarvele) isik pensioni maksmist soovib. Lisaks kinnitab isik pensioniavalduse esitamisega, et tema esitatud andmed on õiged ning ta vastab kõikidele pensioni saamise tingimustele. Need asjaolud õigustavad avalduse esitamise nõuet. Eelpooltoodud ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel. 8 3-24-1507 29. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isikul on õigus valida, millist pensioni liiki ta soovib.

§ 5

kohaselt on riikliku pensioni liigid vanaduspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kuni 1. jaanuarini 2017 kuulus riiklike pensionite hulka ka töövõimetuspension, mis aga asendati töövõimetoetusega, mille tulemusel töövõimetuspension enam riiklikku pensionikindlustust käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse ei kuulu.

§ 6

kohaselt määratakse isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, üks riiklik pension tema valikul, erandiks on kahe toitjakaotuspensioni samaaegne maksmine. Viited

-le osundavad põhimõttele, et ka isikud, kes üheaegselt kvalifitseeruvad mitme riikliku pensioni saamiseks õigustatud isikutena, peavad valima ühe pensioniliigi.

1. Kaebaja ei esitanud varasemalt taotlust soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, vaid ta esitas taotluse töövõimetuspensioni saamiseks (istungiprotokoll, ajamärge 00:10:51, dtl 189). Ka ekspertiis oli vastustaja sõnutsi seotud töövõimetusega, mitte sellega, et määrata isikule soodustingimustel vanaduspension (ajamärge 00:20:05, dtl 191). Ka kaebusest ja kaebuse lisadest (dtl 11, 13, 15) nähtub, et Tartu Pensioniamet on juba
2. juunil 2004,
3. juunil 2005 ja
4. juunil 2007 teinud seoses töövõimetuspensioniga otsused kaebaja püsiva töövõimetuse osas. Kaebaja on küll
5. novembril 2017 taotlenud töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist, aga seda taotlust ei saa samastada pensioniavaldusega soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Selle taotluse alusel on Eesti Töötukassa
6. novembril 2017 tuvastanud kaebajal töövõime vähenemise perioodil
7. november 2017 kuni
8. november 2020 ja selgitanud, et isikul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on õigus töövõimetoetusele (dtl 24-26). Eesti Töötukassa on
9. oktoobri
10. a otsusega tuvastanud kaebajal töövõime vähenemise perioodil
11. november 2020 kuni
12. november 2025 (dtl 40-42). Kui kaebaja ei olnud nende otsustega nõus ning neis olid vastuolud ja loogikavead (dtl 179), oli kaebajal õigus esitada 30 päeva jooksul otsustest teada saamise päevast arvates vaie Eesti Töötukassale või kaebus halduskohtule. Otsustes on sellisele vaidlustamise korrale ka selgesõnaliselt viidatud.
13. Kuigi teatud juhtudel ning mõjuva põhjuse olemasolul võiks HMS kohaselt olla menetlustähtaja ennistamine võimalik, ei ole need normid vaidlusalusel juhul kohaldatavad, kuna esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast (s.o
14. juunist 2009) on möödunud rohkem kui üks aasta (HMS § 34 lg 3). Seda on vastustaja vaidlustatud otsuses ka selgitanud.
15. Pensioni tagasiulatuva maksmise piiramise legitiimse eesmärgina saab käsitada riigi raha otstarbekat ja säästlikku kasutamist, mis hõlmab ka selle, et ühiskonna tegelikke võimalusi arvestades oleks tagatud pensionisüsteemi kui terviku pikaajaline toimimine. Pensionid on riigi pikaajaline kasvav kohustus, mis peab olema prognoositav ja milleks peavad olema katteallikad (vrd nt Riigikohtu
16. veebruari
17. a otsus asjas nr 3-3-1-6-02, p 16;
18. juuni
19. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, p-d 88 ja 112–115 ning
20. jaanuari
21. a otsus nr 3-4-118-14, p 59; samuti Tallinna Ringkonnakohtu
22. detsembri
23. a otsus nr 3-18-584, p-d 16, 20). PS § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lõikes 2 nimetatud abi andmise tingimused ja kord hõlmavad ka menetlusnorme, mille järgimist abi saajalt nõutakse. Pensioni maksmise taotluse esitamise nõue ja selle tagasiulatuvalt pikema perioodi eest maksmise piirang on sätestatud seaduses ja piirangul on legitiimne huvi. Selleks on huvi, et nõuded riigile esitataks mõistliku aja jooksul riigi rahaliste vahendite planeerimise võimaldamiseks. 9 3-24-1507
24. Kaebaja on väitnud, et „Dr Hille Kruse poolt jäi diagnoosimine tegemata, kas teadmatusest või mingil muul põhjusel“ (dtl 3); „
25. augustil 2023 olin perearsti vastuvõtul Viljandis hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendi saamiseks. Perearst saatis mind ilma tõendita Viljandi Sotsiaalkindlustusametisse tagasi, öeldes, et see on Sotsiaalkindlustusameti teema.“ (dtl 5) ja „Seejärel käisin endokrinoloogi dr Triin Egliti vastuvõtul ning
26. novembril 2023 uuesti oma perearsti vastuvõtul. Arstid hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendit ei väljastanud.“ (dtl 5) Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu
27. septembri
28. a otsus nr 3-17-1110, p 24). 34.

§ 10

lg 1 p 6 näeb ette, et soodustingimustel vanaduspensionile on õigus hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud 1. detsembril 2023 kliinilise diagnoosi „Hüpofüsaare vaegkasv“ (RHK-10 kood ja nimetus „E23.0 - Hüpofüsaarne vaegkasv“) (dtl 53) ja SKA on leidnud, et kaebaja vastab

§ 10lg 1 p 6 tingimustele.

RHK tähendab rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (ingl k ICD, international classification of diseases).2 RHK-10 on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioon, mis on kasutusel 1992. aastast. Seega kasutati RHK-10 ka

-i vastuvõtmise ajal 2001. aastal. Kohtu hinnangul eeldab

§ 10

lg 1 p 6 kohaldamine arsti diagnoosi ja ainuüksi pikkusele (144 cm) viidates soodustingimustel vanaduspensioniõigust ei teki. Nagu kaebaja ja vastustaja istungil märkisid, võib kasvupeetus tekkida ka muudel põhjustel (ajamärge 01:02:25). Seetõttu ei oma tähtsust ka kaebaja väited, et digiloos on olemas kõik andmed selle kohta, et kaebajal oli juba aastal 2009 diagnoositud tema pikkus, mis on kõigile nähtav ja ilmselge (istungiprotokoll, ajamärge 00:16:26, dtl 190) ning et kääbuskasvu sümptomid on seadusandlikult piisav põhjus sooduspensioniks (dtl 179). Aga isegi, kui kaebajal oleks hüpofüsaarne vaegkasv diagnoositud varem, eeldaks

§ 10

lg 1 p 6 kohaldamine ikkagi seda, et kaebaja oleks esitanud pensioniavalduse varem.

1. Kaebaja on istungil palunud kohtul arvestada, et viivitus taotluse esitamisel ei olnud tema süü, vaid tulenes tervishoiutöötajate kohustuste rikkumisest ja tegevusetusest, mille tulemusena ei saanud ta pensionit õigeaegselt taotleda (dtl 181). Paraku on nii, et praeguse asja lahendamisel, kus vaidluse all on SKA
2. veebruari
3. a otsuse nr 17828-1 õiguspärasus, ei ole sellel asjaolul tähtsust. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole SKA-l kohustust isikuid teavitada soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest, ilma avalduseta ei ole võimalik pensioni määrata ning SKA-le ei saa tegevusetust ette heita. Pealegi nähtub asja materjalidest, et kaebaja sai asjaolust, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile minna 45-aastaselt, teada alles siis, kui kaebaja õde nägi Tervisemuuseumis
4. a väljaannet (istungiprotokoll, ajamärge 00:46:33). Nagu kaebajagi märgib oli tema juhtumi puhul probleemiks see, et teda ei teavitatud soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimalusest (dtl 182). Sellist kohustust aga SKAl ei olnudki. III
5. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane ning kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebus SKA
6. veebruari
7. a otsuse nr 17828-1 osaliseks 2 Tervise Arengu Instituudi veebileht. Kättesaadav: https://www.tai.ee/et/instituudist/meditsiiniterminoloogia-kompetentsikeskus/whoklassifikaatorid-rfk-ja-rhk/rhk-ehk 10 3-24-1507 tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
9. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuivõrd haldusasja nr 324-1507 toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja eraelu kohta, ning kohtu hinnangul on asja kinniseks kuulutamine vajalik seega kaebaja eraelu kaitseks ja antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
10. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 11