3-24-1507/19
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2024, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-24-1507 X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 5. veebruari 2024. a otsuse nr 17828-1 osaliseks tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Istungil 29. oktoobril 2024 Menetlusosalised Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 1. Keelduda X-i 30. septembri 2024. a avalduse alusel kaebuse muutmisest osas, milles kaebaja soovib kaebust täiendada Sotsiaalkindlustusameti kohustamise nõudega pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 9. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.
Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata 3-24-1507 tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 18. detsembril 2023. a pensioniavalduse, et talle määrataks pension alates 18. detsembrist 2023 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 119-122).
3.1. RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt, kui isikul on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.
3.2. RPKS § 32 lg 2 alusel määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast, sama lõike punkt 1 alusel soodustingimustel vanaduspension määratakse soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates.
3.3. Kaebaja on sündinud 29. märtsil 1964, 45-aastaseks sai ta 2009. aastal. 19. jaanuari 2024. a seisuga on kaebajal pensionistaaži 36 aastat 4 kuud ja 13 päeva.
3.4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, sama paragrahvi lõike 3 alusel ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.
3.5. Antud juhul ei ole menetlustähtaja ennistamine põhjendatud ja soodustingimustel vanaduspensioni ei määrata alates 1. aprillist 2019, vaid alates 3. augustist 2023, kui kaebaja pöördus SKA klienditeenindusse sooviga saada nõustamist soodustingimustel vanaduspensioni määramise tingimuste osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 9. Kaebaja palub kaebuses SKA 5. veebruari 2024. a otsuse nr 17828-1 osalist tühistamist ja asja uueks otsustamiseks saatmist, sest 9.1. alates 2017. aastast esitas kaebaja töövõime hindamise taotlused Eesti Töötukassale. 7. novembri 2017. a taotluses tõi kaebaja välja lisaks digiloos olevatele andmetele ka omapoolsed terviseandmed, et ta haigestus 9-aastaselt, hüpofüüsi on kiiritatud, et tal on kasvupeetus ja pikkus 144 cm.
9.2. Kaebaja pöördus 26. veebruaril 2020 (vanus 56) Viljandi SKA klienditeenindusse, et saada nõustamist pensionile jäämise võimalusest. Nõustamisel selgitati, et pensionile saab jääda 60-aastaselt.
9.3. 22. septembril 2020 toimus järjekordne töövõime hindamine. Kaebaja täitis taotluse ja märkis, et tervis on oluliselt halvenenud. Kaebajal on igapäevaselt raskused tööülesannete täitmisel, kuna oma väikese kasvu tõttu ei ulata esemeid panema ega võtma, sõrmed on jäigad, ei paindu ning valutavad. Küünarliigesed on paistes, vaevusi põhjustab selja radikuliit. Kaebajale tundub, et eksperdid lugemisega niikaugele ei jõuagi, kuna otsus on sama, mis eelmised.
9.4. 3. augustil 2023 oli kaebaja perearsti vastuvõtul Viljandis hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendi saamiseks. Perearst saatis ilma tõendita Viljandi SKA-sse tagasi, öeldes, et see on SKA teema. SKA ei osanud RPKS § 10 lg 1 p 6 mitte kuidagi kommenteerida.
9.5. Seejärel käis kaebaja endokrinoloogi dr Triin Egliti vastuvõtul ning 8. novembril 2023 uuesti oma perearsti vastuvõtul. Arstid hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendit ei väljastanud.
9.6. 1. detsembril 2023 käis kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogia professori Vallo Volke vastuvõtul. 28. detsembril 2023 väljastas professor V. Volke SKA-le tõendi kaebaja tervisliku seisundi (diagnoos: hüpofüsaarne kääbuskasv) kohta.
9.7. SKA poolt palgatud ekspertarstide tegevusetuse tõttu ei jõutud (2004 –) 2009. aastal terviseandmete hindamisel õige tulemuseni, milleks on soodustingimustel vanaduspensioni määramine. Hüpofüsaarne kääbuskasv ei ole midagi, mis on varjatud või raske märgata. Arstidel on kohustus kaasata eriala professionaale. Ekspertidel ei olnud alust eeldada, et kaebaja peale 45. eluaastat veel kasvab.
9.8. RPKS § 10 lg 1 p 6 järgi soodustingimustel vanaduspensioni määramise peamine kriteerium on kasvupeetus, inimese pikkus, mis ei ole delikaatsete isikuandmete hulka kuuluv, kuna see on kõigile (ka arstidele) visuaalselt nähtav olnud, kaebaja on komisjonidele samad andmed kirjalikult esitanud.
9.9. Seadusandja pole asjata võimaldanud hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul jääda pensionile 45-aastaselt. Töökeskkond on kujundatud normaalpikkuses inimese järgi.
Hüpofüsaarse kääbuskasvuga inimese tervis tavainimesele mõeldud töökoormusele vastu ei pea ja seetõttu on kaebajale lisandunud palju teisi terviseprobleeme.
3 3-24-1507 10. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde.
10.1.
Tulenevalt RPKS-st esitab riikliku pensioni taotleja SKA-le pensioniavalduse (RPKS § 31 lg 1) ja pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal SKA võtab pensioniavalduse vastu (RPKS § 31 lg 3). Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2). Soodustingimustel vanaduspension määratakse varasemast tähtajast ehk soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates (RPKS § 32 lg 2 p 11).
10.2.
Kaebaja ei esitanud pensioniavaldust 3 kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, mistõttu kohaldub tema puhul RPKS § 32 lgs 2 sätestatud üldreegel ning pension tuli määrata pensioni taotlemise päevast.
Pensioniavaldus esitati küll 18. detsembril 2023 ja pensioni sooviti saada alates samast kuupäevast, kuid antud juhul peeti põhjendatuks määrata pension alates esmasest pöördumisest seoses soodustingimustel vanaduspensionile jäämisega 3. augustil 2023.
10.3.
Tulenevalt RPKS-is sätestatust on pensioni määramiseks vajalik isiku avaldus, et ta soovib pensioni saada ning lisaks on isikul õigus valida pensioniliiki (RPKS § 6) ja pensionile jäämise aega (RPKS §-d 8 – 91).
10.4.
RPKS § 301 sätestab isiku teavitamise vanaduspensioni õigusest. Selle sätte kohaselt kontrollib SKA sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut RPKS §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimisest.
10.5.
RPKS § 7 sätestab õiguse vanaduspensionile ehk vanaduspensioniea. Reeglina tekib vanaduspensionile õigus 65-aastaselt, kuid teatud aastatel sündinud isikutel on erandina kehtestatud õigus jääda sellest vanusest varem pensionile. RPKS § 7 lg 1 1 näeb erisusena ette varem kui 65-aastaselt pensionile jäämise õiguse kuni aastal 1960 (kaasaarvatud) sündinutele ja hilisemaid aastaid selles paragrahvis enam märgitud ei ole. Kaebaja on sündinud aastal 1964 ja RPKS § 7 kohaselt saabub tema vanaduspensioniiga 65-aastaselt ehk aastal 2029.
10.6.
Tulenevalt RPKS § 10 lg 1 p-st 6 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 45-aastaselt hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul.
10.7.
Seadus ei näe ette teavituste saatmist seoses pensioniõiguste tekkimisega muudel alustel kui RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensionieast teavitamise. Nii ei näe seadus ette ka RPKS § 10 lg-s 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionist teavitamist. Lisaks oleks tegemist isikuandmete töötlemisega, milleks peab olema õigusaktidest tulenev alus.
RPKS § 301 lg 2 sätestab andmekoosseisu, milliste andmete alusel kontrollitakse isiku vastavust vanaduspensioniõiguste tingimustele. Terviseandmeid ei ole selles nimetatud ja kui lähtuda praeguseks selgunud asjaoludest, ei oleks tõenäoliselt kaebaja terviseandmetest leitud infot selle kohta, et tal on hüpofüsaarne kääbuskasv.
10.8.
RPKS ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Seda enam, et antud juhul ei nähtu ka ühestki kaebaja poolt esitatud tõendist, et kaebajal oleks hüpofüsaarne kääbuskasv. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et vastavat tõendit ei väljastanud ka kaebaja perearst ega endokrinoloog T. Egliti. SKA ekspertarstid lähtuvad andmetest, mis on isiku kohta olemas tervise infosüsteemis (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 3) ja SKA ei teosta isikute läbivaatust ega tee ise analüüse. Olemasolevatest andmetest nähtub, et esmakordselt on 22. detsembri 2023. a tõendis välja toodud, et kaebajal on hüpofüsaarne kääbuskasv. Kaebusest järeldub ka, et 4 3-24-1507 hüpofüsaarse kääbuskasvu tuvastamine siiski nii lihtne ei ole nagu kaebaja tundub järeldavat.
10.9.
Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 4) ja samaaegselt kahte pension liiki ühele isikule määrata ei ole võimalik (RPKS § 6). Kaebajale oli kuni 31. detsembrini 2017 määratud töövõimetuspension.
KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
I 13. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 162 lg 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
Seejuures on kohus selgitanud, et kuivõrd haldusasja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja SKA poole, et viimane määraks talle soodustingimustel vanaduspension tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2019 ning kaebaja ei ole SKA-lt taotlenud soodustingimustel vanaduspensioni määramist tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009, siis puudub kaebajal kaebeõigus sellesisulise kohustamisnõude esitamiseks. Kaebaja ei esitanud Tartu Halduskohtu 24. mai 2024. a määruse peale määruskaebust Tartu Ringkonnakohtule, millest tulenevalt määrus jõustus. Kuna 24. mai 2024. a jõustunud kohtumäärusest tulenevalt ei ole kohtu menetluses kaebaja nõuet pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009, on kaebaja 30. septembri 2024. a avalduse puhul tegemist kaebuse nõude muutmise taotlusega.
5 3-24-1507 16. HKMS § 49 lg 1 ls 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus keeldub HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmisest osas, milles kaebaja soovib kaebust täiendada SKA kohustamise nõudega pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009. Kohus on jätkuvalt seda meelt, et kaebajal puudub kaebeõigus sellesisulise kohustamisnõude esitamiseks.
Kaebaja ei ole pöördunud SKA poole, et viimane määraks talle soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009. Sellise taotlusega on ta pöördunud vaid kohtu poole.
Kohus selgitab, et see ei ole alternatiivne nõue. Alternatiivsed nõuded välistavad üksteist – esmanõude rahuldamise korral puudub vajadus alternatiivnõude lahendamiseks (Riigikohtu 8. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-18-2244/36, p 23). Praegusel juhul on kohus 24. mai 2024. a määrusega sellesisulise kohustamisnõude menetlusse võtnud (dtl 101). Alternatiivseid nõudeid menetluses ei ole.
II 18. RPKS § 7 lg 1 sätestab, et õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud RPKS 8. ptk-s sätestatud pensionistaaž.
RPKS § 7 lg 11 kohaselt tekib vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks õigus vanaduspensionile enne § 7 lg-s 1 sätestatud ea saabumist 1953.-1960. aastal sündinud isikutele ja hilisemaid aastaid selles paragrahvis enam märgitud ei ole. Kuna kaebaja on sündinud 29. märtsil 1964, saabub RPKS § 7 kohaselt tema vanaduspensioniiga 65-aastaselt ehk aastal 2029.
Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse 18. detsembril 2023 ning SKA määras vaidlusaluse 5. veebruari 2024. a otsusega nr 17828-1 kaebajale soodustingimustel vanadusepensioni alates 3. augustist 2023 (dtl 60). Kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks soodustingimustel vanaduspensioni määrata ja maksta tagantjärele alates 29. märtsist 2009.
Seejuures heidab kaebaja SKA-le ette, et SKA poolt palgatud ekspertarstide tegevusetuse tõttu ei jõutud (2004 –) 2009. aastal terviseandmete hindamisel õige tulemuseni, milleks on soodustingimustel vanaduspensioni määramine. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ja leiab, et RPKS ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Kohus nõustub vastustajaga.
6 3-24-1507 21. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 13 lg 1 mõttes on pension rahaline hüvitis ning juhul, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata, tuleb hüvitise saamiseks esitada hüvitise andjale taotlus (SÜS § 24 lg 1). Ka RPKS § 31 lg-st 1 nähtuvalt tuleb pensioni taotlemiseks esitada SKA-le pensioniavaldus. Seega määratakse pension isikule ainult tema soovi korral ning ilma avalduseta ei ole talle võimalik pensioni määrata.
Riigikohus on selgitanud, et pensioni taotlemise üldise loogika kohaselt lasub pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal (Riigikohtu 18. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-4-09, p 17). Mingi õiguse realiseerimiseks või soodustuse saamiseks haldusmenetluse alustamine isiku avalduse esitamisega on tavapärane. Pensionide maksmisel võimaldab avalduse esitamise kohustus ja selleks tähtaja määramine planeerida paremini riigieelarvet, mida saab käsitleda avaliku huvina (Riigikohtu 21. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-6-02, p 16). Seega toimub riikliku pensioni määramise menetlus kui haldusmenetlus pensioni saamise õigusega isiku algatusel, mitte riigi algatusel. Kohus selgitab, et haldusorganile saab tegevusetust ette heita üksnes juhul, kui seadusest või muust õigusaktist tulenes haldusorganile kohustus kindlal viisil tegutseda. Et ajal, mil kaebaja jõudis soodustingimustel vanaduspensioniikka, vastustajal selline tegutsemiskohustus puudus, ei saa pensioni saamise õiguse tekkimisest teavitamata jätmist pidada õigusvastaseks.
Varasemast tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Nimetatud säte jõustus 1. juunil 2022. Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et RPKS § 32 lg 2 p 1 1 eesmärk on tagada selgem arusaam sellest, millistel juhtudel on pensionitaotlejal õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni arvates pensioniavalduse esitamisest. Seega enne 1. juunit 2022 ei olnud soodustingimustel vanaduspensioni varasemast tähtajast määramiseks eriregulatsiooni ning riiklik pension määrati pensioni taotlemise päeval.
1 Vanaduspensioni tagasiulatuv maksmine. Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Vanaduspensioni %20tagasiulatuv%20maksmine_0.pdf 7 3-24-1507 25. RPKS võeti vastu 5. detsembril 2001. Ka 29. märtsil 2009 kehtinud RPKS redaktsioon nägi ette, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on õigus minna 45-aastaselt soodustingimustel vanaduspensionile (§ 10 lg 1 p 6), et riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile (§ 31 lg 1), et riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (§ 32 lg 2) ning et varasemast tähtajast, kui pensioni taotlemise päevast, saab pensioni määrata järgmistel juhtudel: 1) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast, töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast; 2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist (§ 32 lg 2 p-d 1-2).
Selle tegemata jätmist ei saa kaebaja ette heita vastutajale.
Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1), millest tulenevalt on SKA õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses ettenähtud tingimustel ega saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest.
Seadusandja tahe on kohaldatavast normist üheselt arusaadav ega jäta vastustajale sellise kaalutlusotsuse tegemise võimalust nagu kaebaja soovib.
Eelpooltoodud ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel.
8 3-24-1507 29. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isikul on õigus valida, millist pensioni liiki ta soovib. RPKS § 5 kohaselt on riikliku pensioni liigid vanaduspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kuni 1. jaanuarini 2017 kuulus riiklike pensionite hulka ka töövõimetuspension, mis aga asendati töövõimetoetusega, mille tulemusel töövõimetuspension enam riiklikku pensionikindlustust käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse ei kuulu. RPKS § 6 kohaselt määratakse isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, üks riiklik pension tema valikul, erandiks on kahe toitjakaotuspensioni samaaegne maksmine. Viited RPKS-le osundavad põhimõttele, et ka isikud, kes üheaegselt kvalifitseeruvad mitme riikliku pensioni saamiseks õigustatud isikutena, peavad valima ühe pensioniliigi.
9 3-24-1507 33. Kaebaja on väitnud, et „Dr Hille Kruse poolt jäi diagnoosimine tegemata, kas teadmatusest või mingil muul põhjusel“ (dtl 3); „3. augustil 2023 olin perearsti vastuvõtul Viljandis hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendi saamiseks. Perearst saatis mind ilma tõendita Viljandi Sotsiaalkindlustusametisse tagasi, öeldes, et see on Sotsiaalkindlustusameti teema.“ (dtl 5) ja „Seejärel käisin endokrinoloogi dr Triin Egliti vastuvõtul ning 8. novembril 2023 uuesti oma perearsti vastuvõtul. Arstid hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendit ei väljastanud.“ (dtl 5) Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus nr 3-17-1110, p 24).
Aga isegi, kui kaebajal oleks hüpofüsaarne vaegkasv diagnoositud varem, eeldaks RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaldamine ikkagi seda, et kaebaja oleks esitanud pensioniavalduse varem.
Pealegi nähtub asja materjalidest, et kaebaja sai asjaolust, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile minna 45-aastaselt, teada alles siis, kui kaebaja õde nägi Tervisemuuseumis 2021. a väljaannet (istungiprotokoll, ajamärge 00:46:33).
Nagu kaebajagi märgib oli tema juhtumi puhul probleemiks see, et teda ei teavitatud soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimalusest (dtl 182). Sellist kohustust aga SKAl ei olnudki.
III 36. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane ning kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebus SKA 5. veebruari 2024. a otsuse nr 17828-1 osaliseks 2 Tervise Arengu Instituudi veebileht. Kättesaadav: https://www.tai.ee/et/instituudist/meditsiiniterminoloogia-kompetentsikeskus/whoklassifikaatorid-rfk-ja-rhk/rhk-ehk 10 3-24-1507 tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.