KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-26-2352 Tsi

§-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-26-2352 lõpetada.

1. Tagastada riigilõiv 385 eurot Holm Bank AS-i arveldusarvele nr xxx LHV Pangas märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-26-2352, poole riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga“.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-
3. 2
4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest MENETLUSE KÄIK
5. Hageja esitas 30.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista välja hageja ja kostja vahel 20.12.2024 sõlmitud lepingu põhivõlgnevus summas 8 721 eurot. Pooled esitasid 11.02.2026 hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Kuna kostja on avaldanud soovi võlgnevuse 8721,17 eurot ja ½ riigilõivu summas 385 eurot ära tasuda, siis sõlmisid pooled kompromisslepingu. Hageja palub tagastada pool riigilõivust 385 eurot hageja arvelduskontole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 770 eurot. Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale seoses kompromissi sõlmisega pool riigilõivust 385 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson 3 kohtunik 4